Napi tunni pärast andsid Võrumaa Paidra külaelanikud teada järgmisest maiasmokast, kes oma noosi järele tuli. Paraku jäi hiireviu kanaaeda kinni ja tegi enesele korralikult viga. Need inimesed olid vähe mõistlikumad ja jagasid loodusseadusi ning vargile tulnud hiireviud ketti ei pannud ega vette ei lükanud. Nad käitusid risti vastupidi- nad hakkasid vigastatud linnule hoopis abi otsima.
Nagu saatuse kiuste vastasin täna ühele kirjale, milles kinnitasin, et vähemalt kaitsealuste lindude ravi on tagatud. Hiireviu kuulub 3 kaitsekategooriasse ja nii ma soovitasingi ka paidrakatel helistada keskkonnainspektsiooni numbrile 1313.
„Ärge sapsige, sellele tullakse kiiresti järele ja viiakse Tartu Maakliinikusse ravile!“Inimesed rõõmsalt helistasidki keskkonnainspektsiooni, aga sealt soovitati, et laske lind vabaks ja las lendab minema. Tegelikult soovitasime ka meie esimese ropsuga samanoodi käituda ja nii tehtigi, aga paraku pole sellest viust praegu mingit lendajat. Ta maandus lähedal oleva puu otsa ja sinna ta passima jäigi.
Lõpuks tuli ta taas maha aidata ja nüüd sitsibki ta kuni hommikuni puuris. Kella poole seitsmeks peab pererahvas viima sulelise X-teeristi ja siis meie Kadri elukaaslane, kes töötab Tartus, võtab ta ühes ning toimetab linnu ravile. Ilmatuma palju jama imelihtsa asjaga ja kohati jääb mulle küll mõistetamatuks, milleks me üldse makse maksame?Lind saab alles homme abi, seda tänu riigile. Nagu isegi aru saate, siis kogu see loomakaitse on siin riigis üsnagi samaväärne taguotsa kaudu hammaste parandamisega! Sedapuhku soovisid maainimesed linnule head ja vaatamata nadile sissetulekule raiskavad bensiini ja aega, et vaeseke abi saaks. Sama kehtib ka vabatahtlike loomakaitsjate kohta. Huvitav, kas riik selle va viu ravi maksab ikka kinni või tuleb jälle kerjama hakata ning annetusi nuruda?
