Järjekordne hüljatud õnnetu hing?

Ilmselt hüljatud? Jooki oli küll jäetud, aga joogivett ja toidupoolist mitte. Milline inimene küll nii teha suudab? Mis tema peas ja hinges küll toimub?

Algselt oli räsitud ja hoolitsemata välimusega ohver kaskede varjus, aga õnneks mitte rihmaga puu külge aheldatud. Pääses vähemalt liikuma ja nii ta vaeseke õrnas vihmasajus kodu poole sammuda üritas. Väga vaevaline oli see liikumine aga küll ja vaeseke kukkus isegi mõned korrad kokku. Kuumus ja näljutamine just niimoodi mõjuvatki.

Sanctuary of the Sacred Heart of Jesus / Mount of Santa Luzia

Eile leidsin kaamera üles. Küll ma selle olemasolust teadlik olin, aga kuhu küll pistsin? Vaat see oli saladus. Õnneks ei leidnud ma aparaati sügavkülmast või WC loputuskastist, mis poleks üldse üllatav olnud.

Isegi hunnik videosid peal. Ühel käisin taevas Jummeli juures. Sa helde aeg, kus oli ikka kõrgele oma kodukese ehitanud.

Linnuvigastusi on vähem, aga kassidel läheb halvemini

Käesolev nädal on eriti ränk olnud kassidele. Tallinnas said autodelt pihta neli loomakest ja ellu ei jäänud neist ükski. Koristasin nad sõiduteelt ja asetasin teepervel olevate põõsaste varju – äkki peremehed otsivad taga ja nii saavad vähemalt maha matta. 

Eraldi lugusid ei hakanud tegema, sest kes meist ikka seda verist laibahunnikut näha sooviks? Üks kiisuke oli küll veel elus, aga kliiniku ukse ees kustus sära ka tema silmades. Sisse ei viinudki. 

Läheme Hallikesele külla

 

Millest veel loobuda?

Juunis ei söö. Tehtud.
Juulis ei joo. Peaaegu tehtud. Nädalake veel.
Millest küll augustis loobuda? 

Välja mõtlesin - augustis söön ja joon, aga ei seksi. Talveks vaja ju rasva koguda.

Juulikuu on läinud sellise tervislikkuse egiidi all, et lausa paha hakkab. Omamoodi rutiin on tekkinud juba nii söömakordade, toiduvaliku kui liikumisega. Ometigi ei saa ma öelda, et end jube hästi tundma oleksin hakanud. No nati parem ehk ikka kui enne. Ääähh, keda ma petan?

17-aastase Jessika õudne lõpp

Jessika jäi peadpidi auto ratta alla üleeile õhtul Kadriorus. Täna märgistab seda kurba sündmust kuivanud vereloik ja tükike väljaheidet sõiduteel. 

“Jäägid” kipuvad kehast omasoodu välja tulema ikka suure ehmatuse ja valu korral või peale viimset hingetõmmet, siis kui kõik lihased lõtvuvad. See kehtib ka inimeste puhul muide. 

Jessika küll sündmuskohal viimast hingetõmmet ei teinud, aga kaks esimest tingimust olid kindlasti täidetud.

Täispikkuses artiklit saad lugeda Loomaveebis

Õnnetu nädal leidis õnneliku otsa

Üsna morbiidne nädal sai toreda lõpu. Käisin ühel (looma)üritusel ja nägin vanu tuttavaid, kellega ammu trehvanud polnud. Äge ja tore!

Olen ikka rääkinud, et väljamaal puhkan täiega, sest keegi ei tunne mind. Kodus teab iga külakoer ja nende pererahvaski. Täna kohtusin aga naisega, kes pole eales kunagi kuulnud sellisest vennikesest nagu "loomapäästja valner," ise oli veel ühes teises ühingus tööl.

Ma nii õnnelik, et tegime kohe pilti ja andsin musugi. Ei kurat, see viimane jäi vist tegemata. Viga! 

Ilusad isased ja kurjad emased

"Universum 25" eksperiment on teadusajaloo üks õudsemaid eksperimente, mis on teadlaste katse selgitada inimühiskondi hiirte koloonia käitumise kaudu. 

Tulemused on üllatavad ja peaksid tekitama äratundmisrõõmu vähemalt Lääne kultuuriruumis elavatele inimestele.

"Universum 25" idee tuli Ameerika teadlaselt John Calhounilt, kes lõi "ideaalse maailma", milles elaksid ja paljuneksid sajad hiired. Täpsemalt ehitas Calhoun nn "Hiirte paradiisi", spetsiaalselt disainitud ruumi, kus närilistel oli toidu ja vee küllus, samuti suur eluruum.

Kommionu

Lapsepõlves elas meite vastasmajas üks heatahtlik pikka kasvu taat. Hästi sõbralik ja ikka andis kommi. Miskit kurja ei teinud.

Täna andsin naabri lastele ka kommi. Lihtsalt niisama. Oli paar tükki taskus. Vahvad jõmpsiakd on.

Nüüd ootan politseid ja panin vaimu halvimaks valmis. Hoian teid sündmuste edasiste arengutega kursis. Nali! Vähemalt proovisin teha.

Luigejaht vol.2

"Heiki, häbi sul olgu kõike vaese luige kaela ajada! Ise pead end veel loomapäästjaks!? Kusepidamatus pole häbiasi, aga sa peaksid uroloogi poole pöörduma," soovitas Sõle loomakliiniku loomaarst dr. Merili Kesner ja lisas, et nende kliinikust võin isastele koertele mõeldud mähkmeid soodushinnaga saada.

Mnjah, arsti juba ei peta, aga teile valetamine peaks läbi minema küll. Pagana Stromka luik on süüdi tegelikult - kaks korda olen talle merde järele läinud, aga tulu sellest ei tõusnud. Ikka on kiirem. Vees lausa superkiire!

Üleeile passin poole ööni seal ja sain teha nelja tunni jooksul neli katset - kõik mööda. Eile käisin kohal kolm korda, sealjuures ka südaööl kuid linnud olid merel.

Lastekaitsja õudusunenägu

Olude sunnil pidin tegema sel nädalat miskit, millest alateadlikult kakskümmend aastat eemale olen hoidnud. Nimelt avasin kapi, kus ema ja venna asjad.

Mustmiljon albumit ja isiklikud asjad lähevad nüüd tittede vahel jagamisele. Emotsioonide virr-varr ja ega see mineviku meenutamine just hingele hääd teinud.

Ometigi oli ka lõbusaid äratundmisi ajast, mil taevas sinisem, rohi rohelisem ning kõik see mees, naine ja lemmikloomad veel elus ning tervise juures olid.

Päris vahva foto leidsin. Pakuksin, et selle allkiri võiks olla "Lastekaitsja õudusunenägu"

Head teed Loit ja tervita mampsi!

Elas kord mees. Loit nimeks. Ema abikaasa, mitte bioloogiline paps. Tema suri siis kui olin neljane ja mäletan ähmaselt vaid mõnda episoodi. Loidik nagu me teda kutsusime oli mu elus üle neljakümne aasta ehk kümme korda kauem. Mõistagi koguneb selle ajaga Munamäe kõrgune hunnik mälestusi. Meie pere tittedele oli ta aga pesuehtne vanaisa ilma igasuguse hinnaalanduseta.

Õudne! Kolm nastikut hoiavad Eidaperet hirmu all

Hädakõne

"Tere, meil siin Eidaperes on raudtee ülesõidul kolm nastikut. Kes nad ära viiks? Inimesed kardavad!"

"No kuulge! Eidapere on keset metsi ja põlde ning kus need loomad siis veel elama peaksid?"

"Eidapere on siiski asustatud alev. Siin elavad inimesed ja nad kardavad igasugu roomajaid!"