"Juht haiglasse, tema koer gängi hoole alla"

Loomapäästgerupp sai hetkeks ühe vahva Sakke nimelise dobermanni võrra rikkamaks. Liiklusõnnetusjuhtus kella 11 paiku hommikul kui Mersu maastur Tanska külas vastu puud põrutas.

Obadus oli vägev ja soomlasest juhile tuli järele lausa helikopter, mis ta Tallinnasse haiglasse toimetas. Koer, kah avariist veidi šokis, aga esmapilgul täiesti terve, pääses ehmatusega.

Vaatamata sellele, et LPG Läänemaa piirkonna boss Terje Parra soome keeles haukuda ei oska, on kutsa ta siiski täitsa omaks võtnud ja järgneb kõikjale nagu vari. Üritame parasjagu perenaist kätte saada, et kutsa soome toimetamise asjus kokku leppida.

"Ohh seda suurt suud ja vanu lubadusi!"

"Sa lubasid, et abiellume uuesti kui 50 täis saan. Seega ootan ettepanekut ja ära hakka viilima! Miks sa vait oled!?", nõuab kallis eks rangelt või tulevane eks eksnaine kui ta salaplaan õnnestuma peaks.

"Ma ei uskunud, et see päev kunagi kätte jõuab. Mitte nii ruttu vähemalt!", üritan end välja vabandada.

Juhtivuurija Jaanika Soo: "Käed eemale Katrin Gaverist! Polnud ta kassidel häda midagi!"

Sportlikust huvist nopin välja aastate jooksul kogunenud keeldumisi, millega politsei loomadevastaseid kuritegusid ei uuri ja sellega tulevastele loomapiinamistele teed sillutab. Läheme ajas tagasi ja täna jõuame selle looga aastavahetusse. "Gavergate't" mäletate? Küllap kassisõbrad ikka mäletavad, sest seda juba ei unusta!

Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises

"Kaua võib? Kas Valga koer ja küülik jäävadki niimoodi elama?"

"Meil on "loomaseadustega" kõik korras! Probleeme tekitab üksikute ametnike suhtumine!", taovad olukorra eest vastutavad asjapulgad vastu rinda ning võtavad igakuiselt meie poolt makstava palga välja. On ikka asi üksikutes ametnikes nagu hr. Korobeinik arvab. Talle ei saa pahaks panna, sest kogu pildi nägemiseks , peab ikka "asjas sees" olema. Lugege ja mõelge kaasa, Tänane murekiri:

"Tere! Pöördun nüüd juba otse Teie poole selle murega. Valgas, Tehnika XX - X korteris elavad üürnikud, kellel on koer, kass ja küülik. Koer ja küülik elavad õues, maja juures, teise naabrite akende vastas. Võib öelda, et nad elavad prügilas, kuna üürnikud koguvad vana rämpsu.

Arina: "Hurraa! Liigun ise ilma igasuguse abita!"

Arina: "Arstid on ikka päris rumalad ka, sest ületähtsustavad selgroogu! Minule näiteks pole seda "vidinat" üldse vaja!"

Rõõm liikumisest, hoolivatest peremeestest ja elust enesest. Tänud kõikidele samasuguste "hulludele" nagu me isegi, et taolist pahatihti lootusetuna näivat võitlust toetate ja käega ei löö!

OMANIK LEITUD! AITÄH! "Munalaskme rahvas! Kelle koer? "

Täna käis vanake maanteel. Inimesed meelitasid teepervele ja sinna ta kukkus. Selja peal haavad.

Tanel ja Kelli tõid kutsa linna ning Loomade Kiirabikliinikus käib just praegu põhjalik tervisekontroll.

Omanik! Anna endast teada!

1414, help@animalrescue.ee

"Joodiku koer otsib uut kodu!"

"Oli siin üks koer, kelle elu kole-kole,
lugu palju jagati - see väga tore-tore,
koer pistiski jooksu, lippas kaugele ära,
uude kodusse hüppas, ma rohkem ei plära ......"

"Kotkas"

"Mida sa passid? Pole enne kotkast näinud või?!"

"Arina on aidanud juba ka üheksat loomaomanikku!"

Nädalavahetusel andis Loomapäästegrupp nn Arina-fondist välja ravilaenud nr. 8 ja 9. Õnnetus juhtub ikka ootamatult ja siis on hea kui keegi ootamatute kuludega aidata saab. Täpselt nagu Täpigi puhul saime praegu võtta lõdvemalt ja abi on saanud väga suur hulk erinevaid tegelasi. Lepna küla koer sai oma "naistevärginduse" korda, kusjuures omanik ei teadnudki, et ta kutsa raskel opil käis ja kadunud oli. Nüüd ta loovutati suurema kisata ära.

"Kellega on tegu?"

Nunnumeetri lugu. Oli teine jännis ja inimesed otsisid abi. Asi juhtus Valgamaal. 

Kokkuvõtvalt üks meie tubli vabatahtlik sai lapse! Palju õnne!

Tital on kõht täis tissitatud ja magab praegu pehmes-pehmes pesas õiglase und! Head ööd tilluke!

Loodusõpetuse kolmanda klassi küsimus. Kellega on tegu? Kana ei ole! Nii palju vihjan.

"Stromkal vastu majaseina lennanud kanakull sai abi"

Vahest läheb jahipidamine nihu ole sa nii osav lennumasin kui tahes. Täna just nii Stromkal läks kui kanakull Puhangu tänaval Jehoovlaste majja läbi seina siseneda soovis. Ta kinnitas mulle, et usus polnud küsimus ja liituda ei soovinud vaid tuvi-raip tegi ootamatu pettemanöövri. Ikka juhtub.

Inimesed kutsusid abi ja ajasid imestusest silmad punni kui sekundiga kohal olin. Ei-ei! Pole me nii operatiivsed ühti, aga elan lihtsalt lähistel. 

Tore koht ja metsasukaid on siin palju - jänes käib varahommikul nelja-viie paiku, muretsen ikka, et penid kinni oleks. Lõuna ajal tatsab rebane, kärntõvest kiilakas uudishimulikult ringi. Kitsed on ka ja siilide üle ei maksa arvet pidama hakatagi. Hea koht nii inimestele kui teistele elukatele.

"Gängi perepäev 2020 - Oli tore pidu!"

Täna kaks nädalat tagasi toimus Loomapäästegrupi perepäev ja sedapuhku avasime uksed ka ilmarahvale. Tundub, et see juhtus sada aastat tagasi. Mäletan vaid hirmu alates sellest, et elekter kaob, bänd ja inimesed ei saa tulla kuni viletsa ilmani välja. Mäletan väsimust, mis meid kõiki õhtul valdas ja sedapuhku kogesin väga otseselt millist naudingut võib kingade jalast võtmine pakkuda. Mäletan rõõmutunnetki, et kõik siiski esimese korra kohta nii paganama hästi õnnestus.

"Ühiskonnaõpetus lasteaialastele"

Tere kallid lapsed!

Täna räägime ja õpime selgeks mis asi on ühiskond, riik, poliitikud ja politseinikud. Ma ei kasuta keerulisi sõnu ja teen kõik hästi lihtsaks, et te ikka kenasti aru saaksite. On ju tore ja hakkame aga tunniga pihta. 

Me elame sellises kohas nagu riik ja nüüd kujutage ette hästi suurt karjamaad. Vat see "karjamaa" ongi meie kodumaa ehk riik. 

"Hea loomalugu nr.5 - FendaF hakkas gängi püsitoetajaks!"

"Tahad?"

"Tahan!"

"Palju?"

"Ikka palju! On ka hea?"

"Väga hea, lausa parim, täislooduslik ja ülikvaliteetne!"

"Hea loomalugu nr.4 - gängi t-särgid 2020 said valmis"

See lugu kvalifitseerub tegelikult ka "heade lugude" rubriiki ja mis peamine - nii Peroodika Repro boss ja kujundaja Katrin Mürk kui Anželika Adamson Fifaast jäid samuti ellu. Ma nimelt oskan nad oma ümbermõtlemiste ja muudatustega nii närvi ajada, et õrnad naised vajavad reeglina haiguslehte. Seekord ei vajanud. Guud, veri guud!

"Hea loomalugu nr.3 - läbipekstud luik sai kiiret abi"

"Oi-oi-oi! Milline kuri inimene luigekesele liiga tegi?", on looduse- ja loomasõber murelik.

Pole siin loos inimese käsi üldse mängus, sest ka loomariigis on seks ja tagaajamine, seadused ja karistused rikkujatele, olemas täpselt nagu kahejalgsete maailmas.

"Hea loomalugu nr. 2 - Žorik kohaneb"

"Ta teab juba millal tulen ja ootab aia juures! Ootab toitu ja loodan, et ehk natuke mind ka! Rõõmustab ja liputab juba sabagi!", on Žoriku eest hoolitsev perenaine õnnelik ja kutsugem teda siis Aljonaks, Tiiuks, Victoriaks või Sabrinaks ja elagu ta siis Aespal, Keilas, Kiviõlis või Narvas.

"Laseb ta pai ka teha?", uurisin kui viimati külas käisin.

"Ei-ei-ei, seda mitte ja ma ei käi ka pinda. Küll ta ise tuleb kunagi. Ma vähemalt väga loodan."

"Hea loomalugu nr.1 - Arina paraneb!"

Tõmban eelnenud seitsmele päevale joone alla ja nädalavahetusel kriban meeleldi ikka häid uudiseid. On ka halbu lugusid, aga jäägu need järgmisesse nädalasse. Arina, selgroo vigastuse tõttu küüruke seljas nagu minikaamelil, treenib pere hoolitseva käe all.

Uut oppi arstid tegema ei kipu, sest risk on liiga suur. Arina enda arust pole seda aga vajagi. Tõtt-öelda võtab selle pere hoolitsus ja võitlus oma koera eest ka kõvemate meeste silma veele. 

"AITAB!!!"

"AITAB!", on üks kampaania mõte, mis juba ammu peas mõlkunud ning ootasin aega, millal taas viha üle pea keeb. Nüüd kees ja korralikult! 

AITAB loomapiinajate karistamatust tegutsemisest! AITAB prokuratuuri ja politsei aina nõmedamatest vastustest, millega julmureid kinnimajast päästetakse, kuigi SEADUS KOHUSTAB NEID KA LOOMI KAITSMA!

AITAB sõbrad, AITAB! Täiesti kurguauguni on sellest omavolist ja lausa hingesülitamasisest ning mõnitamisest, mida loomasõbrad jälle ja jälle taluma peavad. AITAB!

Uurija Karin Saar: "Sulev Jänese kassipeksus puuduvad kuriteole viitavad asjaolud!"

Kuidas saab Eesti politsei aru Loomakaitseseadusest? Iga ametnik tõlgendab seda parasjagu niimoodi nagu tuju on. Uurija Karin Saare nägemus on selline. Lugege ja nagu ikka - mõelge kaasa!

Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises 20284000173

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgruppi laekus MTÜ Loomapäästegrupp avaldus, mis on registreeritud infosüsteemis MIS nr 3100200270083 all.

Politsei ja Piirivalveamet: "Me ei hakka Haapalu kassitappu uurima! Piinake loomi ja linde just nii julmalt kui soovite!"

Peavigastusega kass. Foto on illustratiivne

"Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises nr 20257000157

Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonda on 14.07.2020 laekunud Teie avalduse milles kirjeldatakse 21.04.2020 Haapsalus aadressil Räägu tn 11 elava isiku poolt enda kassi hukkamist uputamise ja löömise teel ning kus Te palute politseil algatada juhtumi kohta kriminaalmenetlust KarS § 264 tunnustel (looma julm kohtlemine) selgitamaks välja kõik asjaolud ning soovite süüdlase karistamist. Avaldusele olete lisanud videosalvestuse failid.

"Gängi suvepäevad 2020 - "Jõuluvana"

Puhkava Jõuluvana perepäevale kutsumine tasus end kuhjaga ära. Ukselt salamahti habemikku piidlevad lapsed, nende siiras rõõm ja imestusest lahti vajunud suud oli parim tasu selle eest. Kõik on vastastikune ja üks pisipõnnidest sai ka Eesti ainukese pärishabemega Jõulumehe Iivo Miili silmanurga märjaks.

"Ta joonistas mulle armsa kaardi, kus olid päike ja loomad. Ta oli nii siiras ja tore, et oli tegu, et ise pillima ei kuku", pajatas Iivo teda vallanud emotsioonist.

Puhkava Jõuluvana mõte pole uus ja tegin seda kunagi oma küla lastele. Ehtisime kuuse, emmed päevitasid ja silkasid rannapesus ning vaatasid, et laual nosimist oleks. Mehed lürpisid õlut, sügasid kõhtu ja grillisid. Lapsed lustisid Jõuluvanaga ja "salmitasid" endile kinke välja.

"Hurraa! Mulgi mäger sai täitsa päris oma koju tagasi!"

Antud edulugu on ses mõttes erandlik, sest selle mägraemme elu eest pingutasid nii jahimehed, loomapäästjad kui -arstid ühise rindena. Pole saladus, et meie gängis on mitteametlikult ka jahimehi. Nad ei presenteeri endid, aga on olemas kui abi või nõu vaja minema peaks. 

Nad on teistmoodi jahimehed, sellised vanakooli mehed, mitte uusrikkad, kes maasturitega metsa ronivad ning termokaamerate, droonide, öösihikute ja muu tehnikaviguritega varustatult kindla peale välja läevad ning alla kolme uluki ei lase nad kunagi. Loomadel polegi võimalust ja see pole enam jaht vaid lihtlabane tapmine. Loomulikult ei käi viimased ka ulukite eest hoolitsemas.

"Kassitapp Haapsalu moodi - Miki veetünni ja kümme korda haamriga vastu pead"

Nädalake tagasi postitasin Facebooki ühe videoklipi ning palusin vaatajatel mõistatada, millega vanahärra nii pühendunult tegeleb. Õigus oli neil, kes arvasid, et tegu on tapmisega. Selle peale ei tulnud aga keegi, et papi nii julmalt oma "kallist kiisust" lahti tahab saada.

"Raplamaa Paluküla kandis elav koeraomanik. Sulle on kurb uudis"

Üleeile hilisõhtul sai südaöö paiku Paluküla teeristis autolt löögi suuremat kasvu valget värvi koer. Autojuhid jäid pidama ja otsisid loomale abi. Aja kokkuhoiu mõttes nõustus Mari-nimeline naisterahvas vigastatud koera oma autosse võtma ja toimetas ta kliinikusse vaatamata sellele, et see ei jäänud tema teele. Kahjuks koer ei pidanud vastu ja suri kliinikusse jõudmata. Koeral on kiip, aga omanikuandmeid registris taas ei ole.

"Uhke-uhke pesamaterjal"

Viimase aja uhkeim pesamaterjal ja sünteetika kärab küll ja küll nagu fotolt näha. Kukkus teine täna hommikul tont teab kuskohast just sellise sisuga Tallinnas, Pallasti tänaval ühe trepikoja ette.

Mnjah, vanematel on hea maitse ja praktiline meel kui oma järglased sihukesse udupeene materjali sisse sirguma sätivad!

"Kas postuumselt saab ka vanemlikke õigusi ära võtta?"

Jõudsin selle ränga ja õiglase küsimuseni pärast arsti juures käimist, mille käigus uurit mu liigesevalu põhjusi, mis pärast borrelioosi kohe õite palju liiga teevad. Ja mis siis röntgenis selgus?

Selgus see, et süüdi on kallis emme, kes ilmsüüta poeglapse korvpalli juba teises klassis julmalt mängima sundis ning aina parematele tulemustele õhutas.

"Hea uudis! Mulgi mägraemme hakkas sööma!"

Metsloomadega ma väga hõigata ei julge, sest isegi juhul kui kõik näib hästi olevat, astub hr. Surm täiesti ootamatult kliinikuuksest sisse ja kogu vaev ongi mokas. Lahing on kaotatud. 

Sel nädal pidime käed üles tõstma näiteks amputeeritud kõrvaga metskitsetalle ja kassi hambu jäänud rästa puhul. Püüdsime, aga nii kaua kui Jeesus Kristus loomaarstina tööle ei asu, on me oskused ja võimalused üsna piiratud.

"Enneolematu! Tuvile siirdati uus aju!"

"Kus teil neid metsloomi nüüd nii palju korraga tekkinud on?", päris hea sõps ja kolleeg Virge Võsujalg Metsloomaühingust hetk tagasi telefonis.

"Neid ju alati olnud ja eriti suisel aal, aga me pole neist teatavatel põhjustel eriti kirjutanud. Kui Loomakaitse Liidus olime, oli ju kõik täpselt samuti. Peaksid mäletama küll?"

"Mäletan-mäletan. Kuhu sa tuuletallajad, kes tegelikult ei ole tuuletallajad, panid?"

"Põder seisis meres üle tunni enne kui julges välja tulla"

Eile hilisõhtul tekitas Tallinnas, Pirita rannahoone vastas elevust ja väiksemat sorti segadust üks põder, kes lihtsalt seisis meres. Kaldale metsasukas pelgas tulla, sest uudistavad ja fotosid klõpsivad inimesed ajasid hirmu naha vahele. Ja nii ta seisis nagu puuslik või uhke skulptuur tunnikese ja julgelt minuteid veel sinna otsa ühel kohal. 

Nii mõnedki inimesed hakkasid muretsema ja mulle tehti esimene hädaabikõne täpselt kell 22.49.

"Kas sügavasse kaevu kukkunud rebane saab välja?"

Albu kandis käib praegusel ajahetkel üsna pull loomapääste ja nimelt üritab Erko Elmik sügavasse kaevu kukkunud rebasehakatist kätte saada.

Esimene katse ebaõnnestus, aga siis pani Erko talle süüa-juua ning käskis vastu pidada kuniks pika-pika redeli kuskilt sebib. Nüüd on teine katse täies hoos ja Erko lubas ilma repsita kaevust mitte välja tulla.

"Ime! Kombain sõitis üle, aga linnupojad jäid ellu!"

Põld. Suur-suur kombain ja väiksed-väiksed linnud. Pesa löödi segamini, aga imekombel jäid linnuhakatised ellu.

Vanalind tõmbas leelet või sai otsa? Ei saanud teataja jutust aru. Mees oli ähmi täis, rääkis kiirelt ja puterdas palju.

"Kernu rahvas! Kelle vana koer jalutama läks?"

AITÄH, AITÄH! 19 AASTASE ALEXI OMANIK ON LEITUD! ON IKKA VANAKE - EI KUULE ÕIETI EGA NÄE KA, AGA IKKA RONIB MAANTEELE.

MUIDU TOAKOER, KES VAID AIAS HÄDAL KÄIB. INIMESTEL MURE SUUR - ÕHTUL LÄKS KOERAKE VÄLJA, AGA TUPPA TAGASI ENAM EI TULNUDKI. OTSITI POOLE ÖÖNI.

VEEL KORD AITÄH JAGAJATELE! TEGEMIST POLNUD ÜLDSE HARJUMAA KERNU VAID PÄRNUMAA KERGUGA. NÜÜD SAI SEE ASI KA SELGEKS.

"Päris hea linnulugu"

Eile oli üks arukordne päev ses mõttes, et kõik linnud välja arvatud tuvititt, jäid ellu. Ühtekokku tuli lindudele eile paarikümne kõne ringis, aga 8 kvalifitseerusid väljakutse vääriliseks. Ülejäänud lood sai nõustamisega korda aetud ning need sulelised polnud teps mitte hädas nagu inimesed esimese hooga arvasid.

Sütiste tee rõdule maandunud rõngastatud tuvi oli täitsa korras, aga veidi loid ja väsinud. Inimene muretses, mis on igati arusaadav. Eks kuum ilm mõju neilegi, aga igatahes lendu ta taas läks. Vajas väiksest abistamist lihtsalt. Nalja sai ka. Alul ütles abikõne teinud mees aadressiks Mustamäe tee 10, siis Sõpruse puiestee 10 ja hiljem alles Sütiste ehk, et ta ei teadnud ise ka, kus kallim elab. Loodetavasti naiska väga ei praga, sest linnaosa oli vähemalt õige.

"Mulgi mäger võitleb oma elunatukese eest"

Keskkonnaameti tegelinskid võiksid selle loo lugemata jätta, sest see on nende arusaamise jaoks "too much". Saavad veel infarkti. Autolt löögi saanud metsloom ei ole meie hinnangul "looduslik valik" vaid inimtekkeline põhjus ja just inimese asi on taoline asi ka korda teha. 

Võtke seda kui Loomapäästegrupi motot ja meie jaoks on igati loogiline, et toimetasime mägraemme nii pika maa tagant pealinna ravile. Keskkonnametnikud ei pruugi sellest aru saada - neil nimelt selline haridus, mis käseb vaid kaitsealuseid loomi-linde aidata.

"Hea ja halb korraga - tänane kolmas kassilugu"

Eile kukkus Tallinnas, Lasnamäel, Arbu 12 maja (ilmselt) 7. korruselt alla kiisu. Ei midagi erilist ja neid "lendkasse" satub meie teele pea iga nädal. Kelli Samberk toimetas vigastatu Loomade Kiirabi Kliinikusse. Selgus, et luud jäid küll terveks, aga põrutus oli nii kõva, et sisemusse hakkas verd pritsima üsna mitmest organist ja maksast kõikse rohkem.

Mursik: "Hurraa! Olen maailma kõige tervem kass!"

Laksan teise hea kassiloo kohe otsa. Mursikut mäletate? Ja-jaa, toosama kiisu, kes Harjumaal Munalaskmes poolsurnuks peksti. Ka tema päästmine on absoluutne edulugu, kus oma osa on nii heal õnnel, pädevatel arstidel kui loomasõprade toetusel.

Mursiku ravi läks ühtekokku maksma 914.17 ja sellele tiksus veel natuke otsa. Tean seda seetõttu, et hiljuti päris politseiuurija aru, et see summa toimikule juurde lisada ja jõhkard maksab kõik tagasi. Antud uurijat pean ma küll tunnustama - ta on nagu hagijas, kes visalt jälge ajab ja tahab sadisti kassile tehtud piinade eest korralikult liistule tõmmata.

"Karin ja Steffi - saatuse poolt kokku määratud"

Täna on hea päev, sest eile oli hea päev. See tähendab,. et saan häid lugusid kirjutada. Räme rabelemine oli, aga enamus kundesid said ravi ja on juba looduses tagasi. Kaks sõpra, tuvipoeg ja Lasnamäe aknast kukkunud "lendkass" pole kahjuks enam elavate seas. Ka Mulgimaa mäger alles võitleb, aga Loomade Kiirabi Kliiniku personal on talle suureks abiks.

Hüppame ajas veidi tagasi ja mäletatavasti läks nädala eest väärarenguga sündinud ja haiguse tõttu imeõrnade luudega känguru-kass Steffi elama Loomade Kiirabi Kliiniku assistendi Karin Krutobi juurde.

"Gängi suvepäevad 2020 - "Endla talu annetus ja raha ikka purkidesse!"

Hiljuti läks kisa õite suureks Arina pärast ja mõnede ühingute perenaised olla rahvaga lausa kurjustanud, et nad annetavad "tühja jutu puhujatele", kes midagi ei tee, aga nemad "kõikse töökamad ja tublimad", jäävad ilma. Sigadus ja ülekohus!

Vääritu ja alatu nõks, mis solvab kõikide ühingute vabatahtlikke. See on ikka megavaev, mida näiteks kasvõi kassiorganisatsioonid näevad, aga, kes see ikka teisi tunnustab. Mina tunnustan - müts maha ja ise küll ei viitsiks enam niimoodi selle sajatuhande pealise kassikarjaga mässata!

"Tee head, saad vastu pead ja sõimavad veel värdjateks!"

Eile leidsid noored Tallinnas, Schnelli tiigi ääres eksleva koera. Läksid arstile, tuvastasid kiibinumbri, otsisid registris oleva Ida-Virumaal elava omanikuga kontakti ja pakkusid eksinud hingele öösel peavarju.

Siis läks aga jamaks lahti. Ja nagu ikka väidetavate väikeste tõukoerte puhul kombeks, oli "omanikke" terve maa ja ilm täis.

"Sa siga varastasid meie koera. Ja veel koos dokumentidega. Me läheme politseisse. Me tuvastasime numbri järgi su aadressi ja tuleme kohale jne jne"

Saa veel peksa ka idiootide käest. Inimene palus Loomapäästergrupilt abi ja muretses eelkõige oma laste pärast, kes võhivõõrale loomale halastasid. Abi ta sai ja koer on nüüd Loomapäästegrupi hoiukodus.

"Ärge nii küll tehke!"

Põhja-Tallinnas, Erika 13 hoovis oli juba mõnda aega ainsaks domineerivaks heliks ööpäevaringne vareste väga vali kraaksumine. Sellel oli ka põhjus - inimesed olid ühe varesepoja "ära päästnud" ja puu otsa puuri toppinud.

"Kassid murravad ta maha!", seletas üks linnupäästjatest, heasüdamlik vanem proua.

"Kus need kassid siin on?"

"Minu enda kassid."

AITÄH-AITÄH! UUS OMANIK LEITUD! HURRAA! "Nõpsu otsib kodu! Kiire-kiire!"

"Ta leiti kuu ajasena Narvast, eelmine pere võttis ta endale ja ta elas pea 3 aastat nendega. Laika segu, nimi on Nöpsu. Me tõesti arvasime, et me teeme talle head sellega, kui võtame ta tuppa elama, sest eelmise omaniku jutu järgi sain aru, et ta tahab väga toas elada.

Aga hetkel ma vaatan seda kutsakest, kes jälle ulgus rõdu ukse juures sest tahab õue saada ja toas on tal palav. Lasin ta rõdule ja nüüd pikutab seal õnnetult. Eile käisime temaga 5 tundi õues, tuppa tulles tahtis jälle kohe tagasi õue, aga mul ei ole võimalik temaga hommikust õhtuni väljas olla. 

"Vääna rahvas! Kelle koer plehku pani?"

Eilne murekiri:

"Meiega liitus Vääna metsas jalutuskäigul kena kutsa (berni alpikoera välimusega krants), kes ei olnud nõus meist enam lahkuma. Koer väga sõbralik, emane, ilmselt keskealine, küüned lõikamata ja lonkab seetõttu, mänguhimuline, teab põhikäsklusi ja kuulab natuke sõna ka näiteks kui keelame tal tuppa tulla, õues annab saabujatele häälega märku, et on olemas, aga ei ole kuri.

"Gängi suvepäevad 2020 - "Plan Caliente"

"Kujutage ette, et eestlased on halvatud või koomas. No sellises poolsurnud või surmaeelses seisundis. Kujutage ette, et mängite praegu matustel!", püüdsin keevaverelistele lõunamaa meestele Ricardo De Oliveira Guarilhale ja Ruber Velizile eestlaste tuimust selgitada.

"Me oleme sellega juba harjunud!", hakkasid Eesti ainukese ladina-ameerika mussi mängiva bändi Plan Caliente mehed naerma.

"LOOMAPÄÄSTEGRUPI AUHINNAMÄNG! MÕISTA-MÕISTA MILLEGA VANATAAT TEGELEB?"

Vanus on ainult number ja paljud vanainimesed teevad tööd vaat, et surmani. See hoiab kere virge ja meele selge. Millist tööd videos nähtav papi teeb? Sedapuhku kirjutasin ka politseile ja palusin neil samuti selles toredas mõistatusmängus osaleda.

Vastused palun panna kommentaaridesse ja õnnelik võitja selgub juba sellel pühapäeval. Üritan selleks puhuks lausa korraliku teleformaadis videoloo kokku montida. Auhinnaks on nädala jooksul Tallinnas autode poolt alla aetud linnud ja kassid-koerad ehk umbes 40-50 korjust.

Head nuputamist ja loosiõnne kallid loomasõbrad!

"Eesti Nokia - maksuvaba metsloomade müük"

Vahest jooksutab meie vägev seadusandlus endagi aju täiesti kokku. Sestap küsisin looduse eest vastutavatelt asjapulkadelt nõu kuidas ma käituma peaksin? Lugege ja mõelge kaasa.

"Tere lugupeetavad,

Simunas elav talumees (51XXXX) pakub metsjänesepoegi müügiks. Loomapäästegrupi juhatuse liige Siim Elmik ( 55XXXX) käis kontrollimas ja neid oli 7 pluss emasloom. Tüki hinnaks lepiti kokku 10 eurot.

"Laev Žorik maabus kodusadamasse"

Üks palju närvirakke nõudnud lugu on saanud loodetavasti nüüd oma otsa. Ega tea ka, sest loomasõbrad suudavad teinekord olla suurimad idikad maamunal, aga varjupaigas see kuulsaim ja kavalaim hulkurkoer enam pole.

Mäletatavasti püüti Žorik Pelgulinnast sealse rahva tungival nõudmisel kinni ja viidi varjukasse. Ega inimesed paha pärast,vaid arvasid, et koer on väga haige. Minu ja varjupaiga seisukoht oli, et koer võiks siva sealt minema saada - stress ja vangistus ei mõju vabahingele hästi. Hakkasime kodusid otsima ja see võttis aega.

Lõpuks kirjutas mulle inimene, kelle koduke sobis, aga nüüd hakkas asi venima.

"Gängi suvepäevad 2020 - "Champs ja Erko"

Eelmises loos rääkisin millestki tabamatust inimese ja looma vahel. Nimetagem seda siis usalduseks, sõpruseks või Issand halasta, lausa armastuseks.

Champsiga ma jahmerdasin küll, aga tema valis "oma inimeseks" Erko Elmiku. Arusaamatu, aga kõigest ei peagi aru saama nagu mu Soome sõbrants ikka suvatseb öelda.

Selle looma kiindumus on selline äärmuslik, et ta läheks koos Erkoga peldikusse ka kaasa. See on vastastikune ja Erko ehk võtaks ta kaasagi, aga kuskile tuleb ikkagi piir tõmmata.

Piirid piirideks, aga kodunt välja Erko pere ilma Champsita ei saa. Tal on masinas oma kohtki ja kaasa ta võetakse kõikjale - poodi, kooli, väljamaa puhkusele, arsti juurde ja kuhu iganes veel. Mõistagi on Champs täieõiguslik osaline kõikidel Loomapäästegrupi üritustel. Eilne gängi perepäev polnud erandiks.