"Rakvere "kana" saab veel nägijaks!"

See lugu liigitub nüüd küll juba ulme valdkonda, aga Erko tõi vigastatud metslinnu ehk kana nagu me teda hellitavalt kutsume täna Tallinna arstile.

Uurisime-puurisme ja tirisime ühe silmadest õigele kohale tagasi. Täitsa terve oli ja tundub, et midagi ta ikkagi hakkas nüüd nagu nägema ka! Tegemist oli kas üliõnneliku vedamise või ausalt öeldes ei oska me seda absoluutselt seletada miks see linnuke üleüldse elus on?!

"Olukorrast minu voodis"

Tänapäeval on kõik avalik ja väiksematki detaili oma elust lihtsalt peab "sheerima"! Sestap raporteerin:

"Teki all paremal, veidi eemal lamab koer Aadu (14), jalgeotsis tema liigikaaslane Ruudi (1,6).

Vahetult minu vastu nii vasakult kui paremalt on liibunud kaksikõed Pille (alasti) ja Malle (t-särgis) ning veidi allpool nende sõbranna Rita (41). Pille ja Malle vanuseks on 38 ja nende perekonnanimi algab "S"-tähega.

Ootamatult märkan jalutsist veel üht kogu ja selleks osutub naabrinaine Elviira (73), kes silitab Ruudit. Imelik! Seda pole varem ausalt juhtunud. Hakkan vist tõesti alla käima?!"

"Täpi paraneb nii, et kõrvaga kuulda"

Dr. Valdeko Paavel kontrollis eile kõik üksipulgi üle ja röntgenpilti vaadates lõi mehe nägu lausa särama:

"5+, mitte üks millimeeter pole paigalt liikunud! Naelad on terved, ka lõualuu õmblus peab! Väga hea ja samas vaimus jätkata! Arsti korraldus! Eritis ühest haavast on normaalne , aga kirjutan ühe teise antibiootikumi veel lisaks välja."


Tanel ja ta pere on väga hoolitsevad. Võibolla liigagi, sest iga väikesegi nagina peale tuleb mulle kiri, et küsi Paavlilt järele kas see on ikka hea või halb? Ega ma torise ja alati on targem karta kui kahetseda. Muide, Täpi on oma Nõmme kodus tagasi ja talle eraldati omaette tuba. Raua tänaval ta stressas liiga palju ja pere otsustas seepärast nii.

"Peremehi leinav Nässu kolis Põltsamaa lähistele peretütre juurde!"

Adavere-Anna, pärisnimega Nässu jäi kohaliku "Circle K" töötajatele silma täpselt kümme päeva tagasi kui ta keset Tartu maanteed ringi kooserdas. Naised tõid pulstunud looma siseruumidesse ja hakkasid abi otsima. Nii ta Loomapäästegrupi hoole alla jõudiski.

Nässu läbis Sõle loomakliinikus põhjaliku tervisekontrolli ja tunnistati igati kõbusaks vanakeseks kui seljalt maha tulnud karv välja arvata. 

Viimsi lemmikupesas pesti, pügati ja õlitati "see asi" kenasti ära ning lõpuks selgus, et tegu on pesuehtsa koeraga. Tänaval vastu tulles poleks seda raudpoltkindlalt väita saanud.

"Rakverekad! Kelle punane kodukiisu auto alla jäi?"

Rakveres Vene gümnaasiumi korvpalli platsilt leitud ja Loomapäästegrupike üle antud. Natuke loid ja ühe käpa alumine osa on sodi, mis sodi. Hommikuni on meie hoiukodus ja siis toimetakse minu kätte. Eks siis kliinikus on juba näha, mis ja kuidas.

Pärnust leitud kiisut me kahjuks aidata ei saanud. Üritan võimalikult lihtsas keeles seletada miks. Ta oli sabapidi ilmselt auto alla jäänud ja üks lülidest murdus ning pingutas närvi nii palju, et see piltlikult öeldes tuli seljaaju küljest lahti.

"Rändlindude saabumise puhul püssid laadida!"

Kevad on tore aeg kui vaid need nõmedad linnud siia ei lendaks.

Kas teie läheksite kuskile, kus teid kuulirahega vastu võetaks? Vaevalt küll. Lindudel pole paraku aga valikut, sest looduse seadused ja tung on suuremad.

Inimloom looduseasju enam ammu ei jälgi. Inimloom jälgib rahaasju ja rändlinnud teevad sellele kurja, sest pärast pikka rännakut tahavad nad puhata ja süüa.

"Tahad ilusat kampsunit? Päieksekudumistest saad!"

Palju on räägitud elukestvast õppest ja ka mina olen astumas vapralt sirge seljaga uutele väljakutsetele vastu.

"Kaua ma ikka nende loomadega jahmerdan?"

Nüüd ma siis teengi esimese arglikke samme modellina.

"Me ei taha ilusaid mehi! Tahame näha vananevaid kiilakaid paksmagusid!", nõuavad tuhanded Eesimaa naised ja nende soovi tuleb austada. Tegelikult pani hea sõbrants Õnne mu tanki kui täna tema juures käisin.

"Pilti on vaja teha koduka jaoks."

"Ei ma viitsi, otsi mõni kenam mees!"

"Ära hakka pihta! Kui sa nõus pole,

"Kas te olete taevast kukkuva linnuga vastu pead saanud?"

Kas te olete taevast kukkuva linnuga vastu pead saanud?

Mina peaaegu sain hommikuse jalutuskäigu ajal. Ruts hüppas ehmatusega paari meetri kõrgusele kui see litaka otse tema kõrvale sadas. Ikka juhtub ja ega need linnud üles saa ju kukkuda kui õhus ää koolevad. Päris surnud ta siiski polnud, sest nii kui vares nokaga pani, tõstis vaeseke veel pead.

"Pastoi brat! Elusast peast me siin teist nüüd küll järama ei hakka! Enne teeme ikka vagaseks kui aidata ei saa!"

"Meri varastati ää!"

Magan. Keegi kolistab. Piilun aknast. Grupp inimesi seisab keset ööd hanereas merest kuni Pelguranna uulitsani ja annavad muudkui ämbreid edasi. Keegi ei räägi.

Tänaval on kuus kaubikut. Mehed nende ees võtavad ämbrid vastu ja valavad merevee kanistritesse. Keegi ei räägi. Kõik toimub haudvaikuses. Kanistritel on mingi tundmatu mineraalvee silt peal. Korgid keeratakse peale ja seejärel laotakse need kaubikutesse.

"Nädalalõpu HEA LOOMALUGU number 3 - Luik pääses avariist kerge põrutuse ja ehmatusega!"

Eile tekitas taas väikest segadust üks Tartu maanteel, lennujaama lähistel patseerivatest luikedest. Sedapuhku nad maanteel polnud, aga üks neist sai maandudes kaubikult litaka ja kukkus roostikku.

Käisime otsimas, üks istus juba pesal ja paneb algust järgmisele kuninglikult kaunite lindude põlvkonnale. Too polnud too. Lõpuks leidisin hädalise üles, aga kuidas temani pääseda?

"Vist jäin vahele!"

Eile vestlesin ühe ilusa daamiga kui ta korraga küsis:

"No ja oledki siis selline kena mees nagu lehes kirjutati?"

"Milline?"

"No selline ....... No selline liiderlik?"

"Nädalalõpu HEA LOOMALUGU number 2 - Urri ja nurri toetus"

"Loomapäästegrupi tegevus on meile silma jäänud ja tahaksime teid toetada. Pakume teile 48 kotti väga kvaliteetset koeratoitu.  

Tegu on väga hästi tasakaalustatud toiduga, mis on valmistatud inimtoiduks kõlbulikust toorainest ning sobib väga hästi just probleemse seedimise või muude tundlikustega koertele. Kas talise abi vastu oleks huvi?", päris minult Kätlin Lauren-Sireli osaühing Orhidaaliast, mis maakeeli tähendab tegelikult lemmikloomapoodi "Urr & Nurr"

"Meie hoiukodudes nii palju koeri tegelikult pole. Me aitame ka vanainimesi ja neid peresid, kel momendil väga hästi ei lähe, aga 48 kotti on ikka liiga palju. Aus vastus."

"Meile sobib kui te selle koguse kasvõi soodushinnaga maha müüte ja saadava raha eest vigastatud loomi ravite!"

"Kelle oma? Pärnus jäi kodukass auto alla!"

Eile õhtul jäi Pärnu linnas Rääma uulitsa 14 maja juures auto alla üks kiisu. Kuna Pärnus vastavat operatsiooni väga hästi teha ei saa või ei osata, siis toodi vaene loom Tallinnasse arstile. Vaagen katki, aga mitte eriti hullult, üks silmadest puhta verd täis ehk ajuturse ka, aga üldiselt pääses ta üsna kergelt.

Operatsioon toimub järgmise nädala alul. Seniks oleks vaja, et keegi hea inime ta eest hoolitseks - meie oma hoiukad on päris täis praegast.

"Aitab! Ruts läheb vorstiks!"

"Vaata Ruudikene kullakene, kui see veel taolist jama teed, siis viin su maja vastas asuvasse burgsiputkasse ja lasen sust hot dogi teha. Vorstiks lähed elukas! Kurat küll", ütlesin eile hommikul kell pool 5 sosinal Rutsile kui ta kahe suupoolega tekk nr. 6 ja tekikott nr.9 järas.

Kartis isegi pilku ja tegi hirmuloigu, vaatamata sellele, et ma nii varajasel aal ei saanud talle ei loomasõbralikult peksa anda ega ka 220 voldiga piinata, kõva häälega karjumisest rääkimata.

"Juba päevitavad!"

Täna on pilves. Jummel tänatud. Saab varem tuppa tagasi.  Eile ei olnud ja naised juba puhta paljad. Otse akna all. Stromkal elamise needus ja õnnistus.

Hommikul hüüdsin pargivahile:

"Tere hommikust! Sa ei jaga ikka üldse matsu! Naised viskavad riided seljast ja tulevad päevitama kella kaheteist paiku. Siis tule tööle!"

"Pagana hea mõte, aga ülemustele ei pruugi see meeldida!", naerab halli habemega papi vastuseks.

Ja juba päevitavadki. Üks isegi ilma rinnahoidjata. Ja nii me eile jalutasimegi Ruudi ja Aaduga õige pikalt tema läheduses. Ärge hakake tänitama ja näpuga näitama! Koerad vajavad värsket õhku! Olgu teil häbi muud mõelda!

"Nädalalõpu HEA LOOMALUGU number 1 - Täpi"

"Näitan teile kohe või jätan selle klipikese tehtava videoloo lõppu? Kas ma viitsin üldse Täpi imelisest pääsemisest korralikus teleformaadis lugu teha? Vist ei viitsi, sest võtab rämedalt aega.

Aga ikkagi ju peaks, sest see on IMDE IME, et ta ellu jäi! Ja see on ikka superproff töö, et Valdeko Paavel selle lõualuu paika sai!

Seda kõike lihtsalt peab näitama kasvõi halbade uudiste kiuste. Seda peab tegema, sest nii paljud inimesed on selle imelise pääsemisloo osalised kasvõi kaude."

"Väga sinine lugu" tekitas ootamatult palju elevust"

„Olete siis Heidiga paar või ole?“, pärivad inimesed. "Kõik tundus nagu aus ja õige!"

„Sotsiaalminister helistas mulle isiklikult ja palus demograafiliselt väga raskel ajal riigile mitte selga keerata, sest rahvuse püsimajäämine on hädaohus ning stabiilsed peresuhted, millest koorub vaid paar tibukest, ainult süvendab seda.

Sestap jätsime Heidiga pisarsilmi hüvasti ja ma olen ennastohverdavalt jätkuvalt „KÕIGI naiste mees“,

"Täpi läheb kodusele ravile!"

"As good as new!",hüüaksid inglased kui Täpi käppa näeksid. Jalutab, toetab ja enam paremini ei saa tänaste vahenditega veel ühte luumurdu lappida. Näete seda loo all olevast videost isegi.

Täna läheb Täpi tipa-tapa kodu poole. Tõtt-öelda me ei annaks, sest riskid on liiga suured - isegi viineri andmine võib kogu senise töö paari hammustusega tuksi keerata. Plaadid võivad lahti tulla ja enam pole neid kuskile kinnitada, sest vanad augud ei pruugi enam sobida.

"Kass, kel keel mädanes ...."

Suiselt soojad ilmad panevad rahva liikuma ja iseäranis palju jooksevad ringi lapsed. See on ainult hea, aga teinekord võib mängimine ja lustimine kaasa tuua hoopis ootamatut muret. Raplamaal, Järlepalt leidsid põnnid halvimas võimalikus seisus, keda üritasid aidata..

Härra Alo ei pidanud paljuks masinale hääled sisse lüüa, et veel õhtul pealinna matk ette võtta. Edasi jäi vaene loom juba Loomapäästegrupi hoole alla ning Loomade Kiirabi Kliiniku rahvas vaatas ta põhjalikult üle. Hinnang oli karm - keel oli pea täielikult ära mädanenud, limaskest kohati puudus ja luu oli näha, lõualuu paigast ära ka. Päästa ei olnud sedapuhku enam kuidagi võimalik.

Üks lastest on väga õnnetu ja pettunud:

"Armuhull metsis hirmutas lapsi!"

Hirm. Paanika. Paljud lapsed nutsid. Vähesed oksendasid. Vanemad tormasid X kooli, et oma kalleid võsukesi päästa või vähemalt veel viimast korda elusast peast näha. Üheteistkümnendas klassis õppiv Kalle (nimi muudetud, õige isik autorile teda) üritas mobiiltelefoniga veene läbi lõigata.  Kaos. Meelheide. Lootusetus.

"Me polnud taoliseks olukorraks absoluutselt valmis! Meie õpetajatel puudub ka vastab ettevalmistus. Lapsed on loodusest võõrandunud ja pidasid seda kohutavat lindu, kelle nime ma isegi ei tea, inimsööja lenddinosauruseks!

Adavere-Anna: "Vaadake kui seksikas ja ilus ma nüüd olen!"

Anna just hellas ja muudkui vadistas:

"Heiks, saame homme kokku! Mul on nüüd nii-nii armas süda selja peal. Sa lihtsalt pead seda nägema! Need "karva-Marid" oskasid ikka väärikale daamile soengut teha küll!

Ajal, mil hoolitsetul naistel võib karvu leida vähesel määral vaid peast, üritasin kodus ka end raseerida, aga välja ei tulnud. Eks ma olin ikka nii peletis, et isegi Hiie-Antsu, va joodiku koer Muri lidus minema kui nägi. Nüüd ta raudselt ei suuda enam vastu panna. Mul jooksukas ka parasjagu poole peal!"

"Täpil käpaopp ka edukalt möödas!"

Täna hommikul võttis dr. Valdeko Paavel esimese asjana Täpi käpa ette ja kruvis selle korralikult kinni.

"Käpa osas võin öelda, et tulemus on ideaalne ja olen positiivselt meelestatud. Lõualuuga on nii ja naa ning aeg näitab. Luud sai väga hästi kokku ja paika, aga kuidas nad hiljem tööle hakkavad, on omaette küsimus. 

Lõuale mõjub meeletu jõud, aga loodetavasti taastub Täpi korralikult ja saab sellega hakkama. Nädalavahetusel oli üks õmblus järele andnud ja luu paistis. Tegin uue õmbluse ja see on ka nüüd taas korras."

"Imelik asi see päike"

Idüll ja imeline vade otse aknast kodunt lahkumata. 

Päike on ikka imelik - oled Pirital, siis ta loojub Merivälja kanti. Oled Koplis, siis ta kukub Rootsi taha ehk justkui hoopis teises suunas. 

Kui svenssonite maal pikemalt paigal olin, siis maandus ta otse Eestisse. Ja kuskil mujal loojub see kera hoopis kuskile mujale .....

"Adaverekad! Kas keegi tõesti ei tunne oma koerast puudust?"

Üleeile Tartu maanteelt päästetud Annaks ristitud kutsa on Loomapäästegrupi hoiukodus Tallinnas. Homme ootab teda korralik pügamine ja pediküür.

Siis "piiname" vaesekest natuke ehk viime Sõle kliinikusse ja kompame ta tervise üksipulgi läbi. Äkki saame ka sotti, miks tal need karvad maha tulid? Tagasi need vast enam ei kasvagi, aga talveks anname palitu koerale kaasa kui me laos taolist numbrit muidugist on. 

Seejärel vaktsiin ja kiip naha vahele ning siis ma tahaksin väga omanikku näha. Enne ei juhtu midagi. Kui see ei õnnestu, siis otsime uue kodu, mis on tegelikult ehk juba olemaski. Ise arvan, et ta on vanainimese koer ja tal ei pruugi Facebooki ollagi. Veel arvan, et Anna pole elanud halba elu, aga pügamine käis ehk vanainimesele üle jõu. Võin muidugi ka mööda panna.

Champs: "Mul on maailma ägedaim kuut!"

Champs Kolmjalg, üks kurikuulsa ameeriklase Erik Umbachi endistest koertest on oma uude peresse ja eriti peremees Erkosse nii kiindunud, et käib ta kannul nagu vari. 

Pole ka midagi imestada, sest mitte just esimeses nooruses ja arme täis kutsa polnud taolist elu varasemalt mitte kunagi näinud.

Nii kui Erko minema läheb on koheselt paanika lahti ja Champs nutab nii, et küla teise serva kuulda. Ime, et veel pollareid pole kutsutud. Sestap käib Champs nüüd kõikjal kaasas ja ei jää sammugi maha. Erko läheb lapsi kooli viima. Chmaps ka. Erko läheb tööle. Champs ka. Erko läheb arstile. Champs ka.

"Soovitus järgmiseks nädalaks - ärge olge nii kuradi kurjad ja õelad!

Sõidan mina õhtul X-asulas. Näen memm läheb suure rutuga. Siis jääb seisma. Vahib ringi ja jookseb edasi. Ei midagi erilist ja küllap kiirustab kuskile, aga võhma ei jagu.

Sõidan edasi ja arvan teadvat kuhu memmekesel kiire - ilmselt ajab oma koera taga. "Kuldne", pealtnäha sama vana nagu memm ise, ei käi kindlamalt, aga nuusib teeveerel hoolega põõsaste vahel.

Keeran masina ringi. Memm jõuab koerani ja hakkab rihmast haarama, aga tutkit! Kutsal polegi plaanis veel koju minna ja kiirendab üle tee. Memm laiutab käsi ja üritab penile järele jõuda.

Ei muud kui masinaga koerast mööda ja jalutan nagu õige mees kunagi kutsale vastu. Kükitan. Tuleb sõbralikult ligi ja käes ta oligi. Lõpuks jõuab ka memm:

"Hea sõna üleriikliku masstagakirumise ja eestlasliku kiusu sekka!"

"Tere, aitäh kõige selle eest, mis te Täpi heaks tegite. Meie Bennu peremees on Täpi peremehe vend ja samas on meie koerad ka vennad.

Elasime meeletult kaasa ja toetasime Tanelit emotsionaalselt kuis oskasime ning loomulikult oleme nende jaoks alati olemas, aga see mida teie tegite on ülim... Aitäh!!!"

"Aitüma hea sõna eest ja rokime aga edasi ning teeme üheskoos imesid!"

"Kelle oma see elus asi on?"

Mingi selline "elus asi" tekitas täna Adavere kandis kerget paanikat ja palju polnud puudu kui temast maanteel lihtsalt üle oleks sõidetud.

Kohaliku Circke K hoolivad inimesed toimetasid ta eneste juurde ja hakkasid abi otsima. Tänu neile ta elus ongi! Mäletavasti ütles hiljuti üks VTA asjapulk Katrin Lusti saates, et igasugu MTÜ-sid pole vaja, sest on olemas varjupaigad ja omavalitsused.

"Õujeee! Mees on täiega palga välja teeninud ning valdab teemat läbi ja lõhki!"

Ma arendaksin riigiametniku mõtet edasi ja nõustun, et MTÜ-sid poleks vaja, aga seda alles siis kui RIIK oma tööd teeks! Täna on Eesti loomakaitse vallas hädapätakas kuubis, aga see pole poliitikute vaid valijate tahe, et meie loomad piinlema peaksid ja neid taga kiruda pole mõtet. Muide, kõik varjukad on ka MTÜ-d, aga see selleks. 

Ühe Lõuna-Eesti varjupaiga juhtvõll kriiskas hiljuti hääle ära ja kadus arusaamatul põhjusel mu sõbralistist, sest sinnakanti polevat vaja loomapäästeautot! Nad ise teevad KÕIK ära ja saavad suurepäraselt hakkama!

"Täpil on kõik väga hästi esialgu!"

Ilmselt olete kõik väga elevil, et kuidas Täpil on?

Tuli kenasti narkoosist välja ja elas öö üle. Täna pissil pole veel käinud, aga tõstab vapralt pead ja tunneb ümbritseva vastu elavat huvi. Vaene loom on segaduses ja ei saa üldse aru miks enam suu lahti ei lähe? Selgitan hästi lihtsas keeles mis tehtud ja mis veel plaanis on.

"Hurraa! Esimene kummist rästik päästetud!"

Sõidan Mustamäe teel. Enne Hipodroomi ülekäigurajal sõidan millestki üle.

"Oli vist rästik? Äkki oli voolik või suvaline kummitükk?"

Sõidan edasi, aga hing ei saa rahu.

"Hea uudis! Tuhandete inimeste südamed võitnud Täpi elas öö üle!"

"Helistan või ei helista?", küsimus vaevab mind alati kui meie hoole all on mõni eriti raske patsient. Ma lausa kardan vastust, et loom ei pidanud vastu ja siis tundub kõik taas nii mõttetu. Meeletult kurb ka kui ise oled teda oma silmaga näinud ja paigi teinud. Teistega on kergem.

See, et kannatanu vastu ei pea, on ajutraumade puhul rohkem kui tõenäoline ja Täpi kuulubki just taolisesse kategooriasse.

"No kuidas on? Kas Täpi elas öö üle?", teen lõpuks ikkagi selle neetud kõne ära kui olin vaimu valmis säädnud.

"AUTO ALLA JÄÄNUD TÄPI VAJAB VÄGA KIIRET TOETUST!"

"Katkine alalõug, murtud käpp, sisemine põrutus on esmased vaatlustulemused", ütleb Loomade Kiirabi Kliiniku arst Rasmus Uusküla murelikult. "Selle noore koera elu on päästetav, aga kitsikuses elava suurpere rahaline seis pole kiita. Loomapäästegrupil pole ka praegu kerged ajad, aga äkki leiate ikkagi võimaluse."

"Ei suuda mina "EI" öelda ja pole ma ka mingi JUMAL, kes otsustab, kes elama jääb ja kes mitte! Aitame kõiki võimaluste piires ja loodetavasti inimesed tulevad selle üleskutsega kaasa.

"Kas teie sõidaksite hulkuva kassi pärast Virtsust Tallinnasse arsti juurde?"

Paljud lood, eriti need, mille puhul inimlikud võimed otsa saavad ja oleme sunnitud laiutama vaid abitult käsi, ilmarahva ette ei jõua. Miks ei jõua? Aga sellepärast, et me ei taha teie tuju rikkuda halbade uudistega. Elu on niigi üsna sant ja pole teile seda lisaängistust vaja.

Ometigi räägivad need lood ka headusest. Eile ja üleeile jõudsid Loomapäästegrupi hoole alla kaks kiisut, keda päästa ei õnnestunud.

"Väga sinine lugu"

"Hoiaks veel salajas?"

"Kus tegijaid, seal nägijaid. Nagunii sahistavad ja sosistavad."

"Oleme kapis edasi. See pole ka mingi eriline uudis."

"Häbened või on su "eelmine elu" alles pooleli?"

"Pole midagi pooleli, täitsa otsa sai, sõbrad oleme edasi muidugi. Ta soovib vaid head mulle. Ilmselt sulle ka."

"Siis on hästi"

"Mis asi on hästi?"

"Loomapäästegrupis on kõige toredamad vabatahtlikud!"

Sõltumatu uuringufirma viis läbi küsitluse ja selgus, et kõige toredamad, sõbralikumad, abivalmivad, pädevamad, loomasõbralikumad. lõbusamad ja viisakamad vabatahtlikud tegutsevad Loomapäästegrupis.

Ühtekokku küsitleti 5000 inimest vanuses 5 - 120. Meeste ja naiste osakaal oli võrdne. Samast küsitlus puudutas ka annetajaid - teiste organisatsioonide pooldajad olid valdavalt elus pettunud kortsus, koledad, kurvad ja tigedad inimesed.

"Segadus nimedega"

Minu vanaisale ehk Papale nagu me teda kutsusime, tekitasid lastelaste nimed tugevat segadust - Helist, Hajast, Heikist, Heidist ja Helenist sai kokku umbmäärane Heki või Haki või ükskõik milline ülestähendatutest suvalises järjekorras.

"Heidi, ole hea poiss ja tule appi käia väntama! Teritame vikati ära", oli ilmselge palve mulle, sest Heidit teps mitte maal polnud.

"Saagu valgus ja Pässu saigi nägijaks! Vägev!"

Annetuste lunimisel põhinev loomapääste on alandav. Kerjamisel põhineb loomapääste pole eriti võimekas ega jätkusuutlik.

Vaatamata sellele saavad heade inimeste abiga siiski väga paljud loomad elule tagasi aidatud. Asi seegi! Kakoi asi seegi? See on ikka päris suur asi ja kui mitte inimestele, siis hädas loomadele kindlasti!

Haigeid loomi võib päevas kümnekaupa kokku tarida, aga alati peavad nendega faktitruu "lugu" ja fotod kaasas käima, et inimesed ikka teaksid miks ja kellele annetavad. Muidu see asi ei tööta, sest kuulutuse "andke raha, koer on väga haige!" peale ei annaks isegi kõige suurem loomasõber poolt sentigi!

"Loomarsti saab ka koju kutsuda!"

Üldiselt olen ma jube laisk ja aina laisemaks muutun. Mõistagi püüan seetõttu ka sellisest tüütust kohustusest nagu loomaarst Kelli Lomperi kõnede vahendamisest lahti saada. Sestap pakkusin Kellile välja, et hakkame parem promoma tema enese numbrit.

"Ahh, ära reklaami midagi. Tööd ju on!"

"Rohkem kundesid pole siis vaja või?"

"Nagu võiks ju olla, aga enam ei taha hommikust õhtuni ka ringi tuuseldada."

"Selge, paneme su bussile kleepsu peale. Millise pildi tellin?"

"Meedia valetas! Vanaproua Viiu ei surnud koerarünnaku tagajärjel!"

"Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja!", on üks ütelus. Teise tarkusetera järgi polevat aga neil tulevikku, kes minevikku ei mäleta.

Olgu nende vanasõnadega nagu on, aga oluline on alati TÕDE. Kuidas mäletatakse Elisabeth Bathoryt? Teda mäletatakse "Verise krahvinnana", kes tappis kuskil 600 neiut ja kümbles nende veres, et säilitada oma noorust.

Seda sajandeid ringelnud müüti on raske ümber lükata, vaatamata sellele, et kogu tunnismaterjal ja protsess ise olid tänapäeva mõistes sulaselge pask. Kui veidi süübida teemasse, siis ajaloo suurimaks naissarimõrvariks tembeldatud daam võis olla hoopiski õnnistegija, kes üritas haigeid ravida.

"Lastekaitse poolt surma mõistetud Boonus on päästetud ja otsib uut kodu!"

Nii mõnedki lastekaitsjad hakkavad nüüd õhku ahmima ja taovad vastu rinda, et nemad küll aastase kassikese surma ei soovinud. Võib-olla, aga eks igaüks mõtestab sõna "likvideerima" enda jaoks ise lahti. Sellest kiisust vabanemine oli üks nõuetest, mis oli laste koju jätmise eeltingimuseks.

Mida nad järgmiseks käsivad ää likvideerida või muidu viiakse lapsed minema? Äkki emme punase palitu või issi roostes auto? Olen aus ja ega see tüli ka tühja koha pealt tõusnud - vanemad on omadega jännis ja korter on nagu prügimägi. Eks see oli ilmselt ka peamiseks põhjuseks miks Boonus oma keha kergendas just seal, kus pähe kargas.

"KADUNUD!"

Kadunud,kadunud, kadunud! Esmaspäeva õhtul läks Tallinnas, Koplis kaduma mu naine koos koeraga.

Koera leidjale vaevatasu!

"Üle kõige autosid vihkav Ferdinand taastub ja on valmis koju minema"

Ferdinandil on tõesti selline kiiks, et vastavalt auto suurusele ta viha kasvab. Frets pole aga mingi niisama klähvija nagu pool eesti ühiskonda, kes kallist kaasmaalast veebi vahendusel enesetapuni üritab viia vaid tegudemehena tormab "vaenlasele" kohe hammastega kallale. Küllap see on ka põhjuseks miks ta juba teist korda masinalt peksa sai.

Mäletatavasti trehvasid meie teed juba mullu oktoobris kui ta üsna oma kodukoha lähedalt maanteel lebamas leiti. Siis olid koerajumalad tema poolt ning tõsisemad vigastused jäid olemata. Peremees valetas koera vanemaks ning lubas ta ära tappa.

"Ma olen invaliid ja ei saa temaga hakkama. Lisaks on ta ka juba kümne aastane!", luiskas eutanaasiat nõudnud meesterahvas.

"Volli"

"Tere, mina olen Volli ja antud juhul kasutan võimalust ning tänan Rakvere lihameistrid heade viinerite eest", ütles mustkuubne iludus kui ma ta kraaksumisest õieti aru sain. "Need on parimad ja maitsevad kõige rohkem!"

Varesed on targad linnud ning vingemad elavad inimesegi üle kui lastakse ja õnne on. Korteriga sain eelmistelt üürnikelt kaasa ka vabatahtliku kohustuse üht "linnukest" toita. Igal jummala hommikul on ta platsis ja ootab. Kui kauem koikus vedelen, siis tuleb aknapleki peale ja lausa koputab.

"Prügimägi? Ei, hommikune Stroomi rand!"

Kevad, päike, meri ja praht. Palju prahti!

Laias laastus olen ma väga õnnelik inimene, sest mind häirib väga vähe asju. Paljusid teemasid arendaksin ma küll teistmoodi, aga kas see ka kõige õigem viis oleks, on muidugist omaette küsimus.

Mõned üksikud asjad käivad aga nii närvidele küll, et teen noka lahti ning kukun kirema. Või kiruma kui soovite. Üks neist on see ajuvaba lagastamine, mida inimloom loodusekroonina enesele lubab.

"Appi-appi! Päästjad tulevad!"

"Leidsime Leisi kandist koera ja viisime ta Kuresaarde kliinikusse. Mida nüüd edasi teha?", pärisid noored eelmisel suvel.

"Oli tal midagi viga, et kliinikusse oli vaja viia?"

"Ei olnud. Ta oli selline õnnetu ja üksik ja kõndis teepervel. Me päästsime ta ära! Mida me nüüd teeme?"

"Viige ta samasse kohta tagasi ja las läheb koju nagu ta aastaid on teinud."

"Oi-oi, aga sinna on üle viiekümne kilomeetri."

"Enne mõelge teinekord kui päästma hakkate, sest pahatihti pole elukatel häda midagi ja tegelikult tuleks neid päästa hoopis päästjate käest."

"Mis küll on valesti?"

Taas üks kassivihkaja sai kevadest energiat ja kukub ümbruskonda püügipuure üles panema. Ei saa pahaks panna, sest inimesele lihtsalt kiisud ei meeldi.

Isegi elanud enamuse oma elust eramajas, aga mind naabrikassid küll ei häirinud. Otse vastupidi ja täitsa tore oli kui külla tulid. Ilmselge kõrvalekalle normaalsusest.

Teine puistab sealsamuses Nõmme-Laagri asumis koertele taas mürki. Ei saa pahaks panna, sest inimesele lihtsalt ei meeldi koerte haukumine.

“Parema Eesti eest Euroopas”

“Parema Eesti eest Euroopas”, lugesin täna plakatilt ja EL vanemkoputajana kandsin Brüsselile kohe ette.

"Asi on korras! Kõik läheb nii nagu tahate!"

Euroopa Nõukogust tuli just vastus:

"Kadrina Reks jõudis õnnelikult koju tagasi!"

„Mina ei taha veel magama jääda,

tänav ei maga ka veel.
Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda,
taevas ei maga ka veel.“

Ja nüüd kallid lapsed räägin ma teile uneloo ühest vanast-vanast koerast Reksist, kes oma perenaise juurest minekut tegi ja üksi maailma avastama läks. Jalutas ja jalutas kuniks väsis ära ning jäi Kadrinas ühe maja ette puhkama. Vana koer jäi silma kohalikule naisele Liina Heidele, kes hakkas vaesekesele kohe abi otsima:

"Lastekaitse nõuab kassi likvideerimist!"

Mure järgmine. Lastekaitse nõuab probleemselt perekonnalt teiste asjade seas (seadusevastaselt) kassi likvideerimist, sest too pissib tuppa ja elamine haiseb. Kuidas laste suure sõbra kiisu "likvideerimine" põnnidele mõjub, pole muidugist lastekaitse asi, aga see selleks.

Vaielda pole mõtet, sest inimesed tunnistavad omi probleeme ja lastest nad loobuda ei taha. Pigem juba kassist. Seaduse järgi peaks omavalitsus kassi varjukasse toimetama. Seda me aga ei taha ja üritame selle loo ikka kuidagi nii lõpuni saada, et kõik ellu jäävad.

Seega ruttu-ruttu vaja tuppa pissivale ja kakavale kiisule esialgu hoiukas leida. Eks siis uurime juba ka seda miks ta potil käia ei taha. Tänud!

Lisan siia veel ühe lugeja kommentaari:

"OMG! HELP! KOHE HAKKAVAD INIMESED SUREMA!"

Abi on vaja sõbrad! Ja nimelt oleks siva vaja uusi pidureid autole ja roolikarpi, sest vanal on selline kolks sees, et oi-oi-oi! Uued rehvid võiks ka keegi osta ning ülevaatuse võiks kah kohe ära teha!

Mõelge ise, mis kõik juhtuda võib kui sõidan ja ülekäigurajal on lapsed või rase naine, aga ma ei saa pidama ning põrutan täiega otsa. Veri, kisa, pisarad, piin. Paremal juhul ainult lein.

Seda pole vaja ja sestap astuge ette, kes mu auto korda teevad! Tulika Takso, Maanteeamet, Volkswageni klubi? Anybody?

"Kurat! Valner on jooma hakanud!", mõtlete nüüd õigustatult.

"Loomapäästegrupp osaleb koalitsioonikõnelustel"

Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa alustasid reedel läbirääkimisi loodus- ja loomakaitseteemadel, kuid kindlaid kokkuleppeid ei sõlmitud. Täna kõnelused jätkuvad ja osalema on kutsutud ka Loomapäästegrupp MTÜ vabatahtlikud, kes seisavad loomade parema kohtlemise ja eluõiguse eest.

Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas ütles otse, et võimuliidu lepe tuleb üsna konkreetne ja loomakaitsele pühendatud osa kui mitteprioriteetne tuleb tagasihoidlik.