29 september 2019

"Täpi, Loomapäästegrupp ja Hortes kutsuvad külla. Tulge siis ka! Me ju ootame!"

Nädalake veel, aga hakkame juba sättima. Viimane meik ja tuttuued kleidid üll ning siis punasele vaibale endid näitama ja teisa vaatama.

Vaene Erko Elmik, ainuke meie seast, kes autol ja laeval vahet teeb, ööbibki päästekaubikutes koos perega ja sätib masinaid talveks valmis. Kogu pere toitub valdavalt vanast mootoriõlist, aga kuidagi peavad nad vastu. Tublid!

"Abielluks õige?!"

"Heiks, abielluks õige?", tegi üks kena piiga, kellega tihedamini trehvan kui poissmehele sünnis, ootamatu ettepaneku.

"Tohoh! Nii äkitselt kohe? Kuskohast see nüüd tuli? Miks mina?"

28 september 2019

"Nooruke kassiemme vajas erakorralist sünnitusabi!"


Õigem oleks vast öelda, et kiisu vajas erakorralist poegimisabi, aga see ei kõla kohe kuidagi üldse. Eks ole?


ELU on üks suuremaid imesid, mis üldse olla saab. See, et me planeet asub täpselt seal, kus asub ja elu toetab, on IME või õigemini haruldane ja õnnelik juhuste kokkulangevus.

See, et meil on vedelat vett, on samuti ime. Lähiplaneetidel ju pole. Ka keemilisi ühendeid, mis meid ja teisi vahvaid tegelasi tatsama panevad, on täpipealt nii palju kui vaja. Millimeetri või pealt kui soovite.

"Palju toredaid inimesi vol 10000"

Seisan mina bensuka parklas ja nosin eile kella nelja paiku pärastlõunal oma hommikusööki kebab tortillat. Tervisliku toitumise alused. Ei muud. Korraga pargib mu kõrvale masin.

Proua hakkab välja tulema, aga ei mahu hästi. Punnitab-puhib ja siis virutab uksega vastu mo masinat ise tige-tige.

"Õpi parkima! Seisad, kus tahad! Oled oma arust meediastaar ja siis võid käituda kuidas heaks arvad?", hüüatab ta silmad viha ja põlgust täis.

Mnjah, tortilla läks kurku. Tegelikult lämbun ja köhin siiamaani .....

25 september 2019

"Katame lauad! Viimased üsna nirus seisus olnud kiisud paranevad jõudsalt! Hurraa!"

"Kuhu küll kõik hambad jäid,
mis on neist nüüd saanud?
Doktor Kesner ära sõi!
Kaob kiirelt aeg ....."

Kuhu küll mu munad jäid,
mis on neist nüüd saanud?
Dr. Kesner maha jõi!
Kaob kiirelt aeg ......"


Just nii ümises Rummult päästetud kiisu operatsioonijärgses narkoosiuimas Heldur Karmo poolt meite keelde tõlgitud laulule uued sõnad. 


Tõsi ta on, et neljast kikust pidi vaene loom loobuma, sest need loksusid ja tegid põrguvalu. Mõistagi ei saanud ta sellise mädase suuga süüa ja sealt need tervisehädad paljuski pihta hakkasid.

22 september 2019

"Rummu "kolekass" jõudis Loomapäästegrupi hoole alla"

Nagu eelmises loos mainisin, siis selle nädala märksõna oli KASS. Anti teada ka paljudest kolooniatest ja inimestel oli põhjendamatu ootus-lootus, et pärast telefonikõnet meie gängi timurlased jooksevad kiiresti kohale ja viivad tülinaks muutunud kassikarja oma kodudesse.

Ei vii ja andke meile andeks, sest hinnanguliselt kuni kümne tuhande pealist kassikarja pole kuskile panna. Mis kõige hullem, siis juba järgmisel aastal on vaja samasugune hunnik üleliigseid kiisusid kuskile "ära sokutada". Lolli ja vastutustundetu ühiskonna tunnus. Ei muud!

Kuna taoline armaada käib üle jõu ka varjupaikadele, siis Loomapäästegrupp ei survesta-kritiseeri omavalitsusi ega varjupaikasid, sest humaanset lõppu sel poleks. Tapke ise neid kasse kui tahate, aga meid jätke sellest välja! Põhimõtte ja maailmavaate küsimus.

21 september 2019

"Loomapäästegrupi kassidest patsiendid vajavad abi!"

 Tõenäoliselt te ei usu, aga seesama videos olev leebe kiisu käis veoauto alt haleda laksuga läbi. Õnnetus juhtus eile hommikul Paldiski kandis.

Ei midagi erilist ja täiesti tavaline igapäevane lugu - maantee, rekka ja teed ületav kass. Juhtumit nägid pealt veoauto järel sõitnud naised, kes ei pidanud paljuks vigastatud kiisu juures kinni pidada. 


Vähe sellest! Nad tõid abivajaja ka pealinna ja andsid Loomapäästegrupi hoole alla. Olen veendunud, et see päästis ka selle loomakese elu, sest meie vabatahtlikud poleks eales vajaliku kiirusega kohale jõudnud.

18 september 2019

"Ei olegi loomapäästepäev. Hoopis loomataksopäev!"

Loomapäästegrupp pole seda nö "taksoteenust" väga reklaaminud ja me kunded, kes vaja ravile toimetada, tulevad valdavalt läbi kliinikute.

Palju neid pole, aga natuke ikka. Täna on aga teistmoodi päev ja lausa 4 sõitu on tellitud. Kaks neist juba tehtud.

Heateod tulevad sinu juurde tagasi. Ei ole nii, et alati saad piki nina.

"Viite mu kiisu opile, aga kas saate tagasi ka tuua? Ma ei saa ise väga liikuda", küsib ratastoolis istuv kassiomanik.

17 september 2019

"Hambad ka veel korda ja siis on Täpi terveks tuunitud"

Ja kriban teise hää loo ka kohe laksust otsa. Eks ikka selleks,et teie päev paremaks muuta ja tõestada, et pole see loomade päästmine tühi töö ja vaimu närimine ühti.

"Lappisite mu kokku ja suur aitäh! Aga nüüd hoidke heaga eemale! Näete ju ise kuidas ma värisen ja võõraid inimesi kardan!", hoiatas Täpi mind ja dr. Valdeko Paavelit urinaga. Seejärel proovis mind lausa käest naksata.

"Ohh sa tänamatu tõbras! Ma ei karda sind muide! Võta teadmiseks!", lajatasin vastu.

Täpi sisuliselt tükkidest kokku lappinud Valdeko muheles salakavalalt:

"Ortopeed Charlotte"

"Aitab! Pole mulle seda rauda kere sisse vaja! Olen juba absoluutselt terve!", hõiskas esimene koerast veterinaarteaduste professor, ortopeed Charlotte ja hakkas ise agaralt luu seest polte välja kiskuma.

Charlotte uus perenaine haaras vasaku tissi pihku ja pidi infarkti saama kui Charlotte narkoosivaba operatsiooni pealt nägi. Kiirelt kamandas ta minia kohale ja poole päeva pealt kimati koheselt pealinna arstile.

15 september 2019

"Haraka ebaõnn"

Ebaõnn tabab loomi-linde täpselt samamoodi nagu inimesigi ja sellel harakal tõesti ei vedanud. Ta maandus okastraadil, aga nii õnnetult, et üks ogadest läbis jalga ja kinni ta jäi. Vaeseke keerutas meeleheitlikult end ümber traadi ja tegi olukorra ainult hullemaks - jalaluu läks prõksti pooleks ja vaid nahariba hoidis teda vangis edasi.

Inimene ei saa loomade, eriti aga lindude valust aru, sest nad on üsna vagusi oma hädas ja piinas. Empaatiavõimetud kodanikud võiksid silmad sulgeda ja ette kujutada kuidas nende jalast polt või suurem nael läbi on ja nüüd nad ripuvad mingil palgil pea alaspidi ja üritavad seda lahti kangutada kuniks luu pooleks läheb. 

Valus? Ilmselt väga ja üks, mis kõiki elusolendeid vaatamata välisele erinevusele ühendab on VALU. Mõnel on lävi kõrgem, teisel madalam, aga seda pagana valu ei taha ükski elushing siin planeedil tunda! See on fakt!

"Esmakohting"

Kohtusin eile ühe noorukese neiuga, kes soovis samuti meie gängi tegemistes kaasa lüüa. Seletasin talle põhimõtetest ja tegutsemisviisidest ning vastasin küsimustele.

Umbes poole tunni möödudes kibeles ta minema. Esmakohting olevat toreda nooremehega. Elukogenud meessoost kodaniku, isa ja vanaisana pidasin oma kohuseks õpetussõnad peale lugeda:

"Poissmeestevärk"

Tegin hommikul suppi ja otsin taldrikut taga. No pole kusagil. Küsin naabrimammilt, kes Ruudit hoidmas käib kui mind kodus põle:

"Viisid taldriku enda juurde või?"

"Nalja teed või! Pole mulle su taldrikut vaja!"

"Kus ta on siis? Elus majast asjad niisama ei kao! Nagunii viisid enda juurde!"

"Püügipuur on rikkis!"

Rentis proua meilt püügipuuri, et oma õue putkanud toakiisu kinni püüda. Toob päevi hiljem tagasi. Ise tige-tige:

"Ma ei maksa! Puuri läksid siil, kährik, kajakas, rott, aga mitte minu kiisuke! Nende püüdmise eest ma ei maksa sentigi! See puur ei tööta korralikult!"

"Maksate ikka kullake ja ka selle eest, et puuri pesemata jätsite! Näete, trahv on kenakesti lepingus kirjas selle lohakuse eest."


Ohh sa vana perse! Hea, et mind ise puuri ei topitud ja ellu jäin ........

13 september 2019

"Kelle oma? Auto alla jäänud kiisu jäi imekombel ellu!"

Pime aeg on käes ja kindel märk sellest on aina sagenevad loomadega toimunud liiklusõnnetused. Eilne päev tõi Loomapäästegrupile koera ja kähriku. Kutud mõlemad. 

Pääskülas sai päeval veel üks koer autolt paugu, aga juht ise toimetas oma kulu ja kirjadega vigastatu kliinikusse ning annulleeris väljakutse. Müts maha! Enamus juhtidest nii ei käitu. 

Ka õhtul Muugalt saabunud teade vana koera kohta ei vajanud meie sekkumist vaid see edastati varjupaigale, kelle asi on tegeleda hulkuvate loomadega.

12 september 2019

"Täpi ootab teid varsti külla!"

"Istun aias ja vahin pikemat aega kui ilus koer mul on", saadab Täpi peremees Tanel mullegi pildi vaatamiseks.

Raske vastu vaielda, kuigi eks iga koeraomaniku jaoks ole just tema enda kutsa see kõige-kõige kenam, ilusam ja kallim.

Olen teid Täpi käekäiguga ikka kursis hoidnud ja nüüd on mul hää meel teatada,
et esmaspäeval toimub tõenäoliselt see kõikse viimasem visiit dr.Valdeko Paavel'i juurde, et ka viimased kruvid-poldid-klambrid välja võetud saaksid.

"Loomapäästegrupp tänab!"

"Heateol pole nime!", mõttekäik on mulle eriti meelt mööda, sest see on vahetu ja siiras. Kui inime miskit vastu tahab, siis polegi see nagu mingi heategu.

Kunagi tuletasin vihahoos pereringis üht oma tegu meelde. Ema vastas selle peale, et nüüd ma võtsin selle teo endalt ja ka neilt ära ning enam pole põhjust uhke olla. Enam ma ei maini kunagi. Meelde jäi see häbi.

Teletöös kohtasin üsna tihti tegelasi, kes arvasid, et varjupaika kasvõi ühe näruse koti toidu viimine on eetriaega väärt. Üks kollases meedias figureerinud vennike läks aga veelgi kaugemale:

"Kalamajas peeti kasse transpordipuurides!"

Anonüümne kodanik saatis fotod Tallinnas, Kalamajas, Köie tänav 2A hoovis virelevatest kassidest, kes on sunnitud kuude kaupa elama transpordipuurides oma sita sees. Toiduks antakse neile mingit arusaamatut "löga".

Nõuka-ajal olla miilitsal taoline piinamisviis olnud, et nad panid koostööst loobunud pätid nö "kappi", kus liigutamisvõimalus olnud minimaalne.Tunni-paari pärast "laulsid" kõik ja võtsid isegi võõrad patud omaks.

10 september 2019

"Unistajad"

Ruudi: "Heiks, mida mõtled? Mida sa seal kaugel näed?""

Heiki: "Ei mõtle. Unistan hoopis."

Ruudi: "Millest küll?"

Heiki: "Sellest, et jätaks joomise maha."

Ruudi: "Jäta siis! Mida siin ikka nii pikalt unistada?"

09 september 2019

"Joodikvaresed ründavad kauplusi!"

Viinad on joodud ja nutud on nutetud. Pärast Taadu-Aadu lahkumist hakkan taas inimeste sekka tulema. Vähemalt loodan.

Tegelikult toimetan ma loomapäästerindel juba õite mitu päeva, aga ega ma suurt veel suhtle. Eks homme võtan kirjadele vastamise ette ja ehk hakkab mind siis juba ka telefoni teel kätte saama. Pühalikult veel lubada ei julge, aga nagu öeldakse uudistesaadetes: 


"Nüüd vahetame meeleolu!"