Eilse kolme tunni sisse, mis me Miaga Pirital veetsime, mahtus tegelikult väga palju – kakerdav narkar ja erinevad jutuvestmised võhivõõraste inimestega. Mahtus ka üks pulm, või õigemini fotosessioon, mille pealtnägijaks ma tahtmatult olin kui muruplatsil lamasin.Appikene! Vaene pruut ja peig pidid pool tundi teineteisele otsa vaatama!!! Ja siinjuures ma ei liialda! Tõesti, pool tundi olid nad ühes asendis ja passisid tõtt! Filmimees aga muudkui klõpsutas – küll lähemalt, küll kaugemalt, küll ülevalt ja takkaotsa veel alt üles ka. Nuh-jah, pruuti oleks ma isegi alt üles pildistanud, kui tal vaid lühem seelik oleks olnud.
Aga peig oli küll väga-väga kurnatud näoga ja ma üldse ei imesta, kui ta kalli pruudi õhtul ära kägistas. Loodetavasti asi siiski nii hulluks ei läinud ja ilmselt nad juba esmaspäeval lahutavad. Peale sellist jama mina lahutaks küll. Kõigepealt passi pool tundi liikumatult tõtt ja siis taidle veel tunnike päikeseloojangul mingite fotode ja videode nimel nagu mingi muuvistaar!Ei aitäh! Juhul kui see on tänapäeva pulma lahutamatu koostisosa, siis ma ei abiellu enam iialgi!
"Never-ever ja veel kord never!", nagu ütlesid vanad eestlased! "Elagu poissmehed!", seda ütles juba Joosep Toots Teelele, kui too kambris Arno pärast pulma eelõhtul silmi vesistas.
