"Hurraa! Mursik sai loomahaiglast kodusele ravile!"

Ärgem veel laudu katkem, aga tänase öö veedab Mursik juba mitte haigemajas vaid Tallinnas, ühes Mustamäe korteris. Talle meeldis kliinikus ka väga, aga kodu on ikka parem, Miks siis lauda katta ei või?

Lugu nimelt ühes samas korteris elavas linnatibis, kes võib "maaka" peale nina kirtsutama hakata. Kui kassid sobivad, siis on Mursikul kodu olemas. Kui ei sobi, siis vaatame edasi. Varuvariandina on ka Narvas imetore kodu ootamas.

"Mursik on valmis koju minema!"

Sel nädalal kütsid kõige enam kirgi kaks kassilugu, kes inimese käe läbi viga said. Esimene lugu on oma õnneliku lahenduse leidnud ja kordades rohkem vigastatud Mursiku oma jõuab selleni loodetavasti kohe nüüd.

Nii Kikule kui Mursikule tuli hulganiselt kodupakkumisi ja see on ka igati inimlik - emotsioon nimelt sunnib sind takka ülekohtule vastu astuma ja piinatut hoidma ning kaitsma. Paraku emotsioon lahtub ja seetõttu annan alati settimiseks aega, et see va õige inimene ikka välja sõeluda.

"Tehtud! Poiss kolis täna "mujale"

Tehtud! Poiss kolis täna "mujale!" 

Hüvasti sitane urgas ja söögiks antav solk! Tere uus elu!

Klatin veel ühe asja ära - sotsiaaltöötajad, lastekaitsjad jt taolised inimesed ei pea alati süüdi olema. 

Ka eelmise loo all läks taas kirumine lahti. Tegelikult just sotsiaaltöötajast sai Poisi päästmine alguse. Hea töö ja pealehakkamine Natalia!

"Nüüd mul on kodu!"

"Nüüd on mul pere, kodu ja söök,
linnujaht pole üldsegi enam mu töö,
ornitoloogid läevad kassi sarjamisega rappa,
andku parem poliitikutele lageraie ajal tappa ....."

Nii ta on, et pesitsemise ajal lagedaks raiumist tehes on metsaalune mune ja taevalaotus nende kisavaid vanemaid täis. Lihtsam on loomulikult nõrgema vaenlase hõlma karata, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

"Viskame tukka!"

 Teinekord juhtub, et lähed maal külla ja kohvi asemel aetakse sul juuksed maha. Uus komme nimelt sealkandis ja toovat suurt karjaõnne. Kuhu ma linnas selle karja nüüd panen?

Tee maailma seksikaima bordu-tukani oli igatahes väga lõbus. Pärast käisin bensukas kohvi ostmas - naise ahmisid õhku, mõned loopisid pesuga, üks tõmbas t-särgi seljast, teine minestas, kiljumine ...

Tean, tean, raske on vastu panna. Nüüd läheb igatahes tolmlemiseks! Juhhuuu kevad ja viskame aga tukka!

"Hurraa! Ronja pääses kodusele ravile!"

See nädal oli kassidele karm, aga sedapuhku pääsesid kõik hiirekuningad avariidest ja peksust elusatena. Lindudel ja ühel tillukesel rebasejutsil nii hästi ei läinud. Mõned päevad tagasi kirjutasin Haapsalu lähistel auto alla jäänud Ronjast. 

Loos oli üks ebatäpsus ja õnnetus ei juhtunud mitte Rohuküla teel vaid Tallinn - Haapsalu maantee selle ristmiku lähedal, kust Keila peale keerab. Apsakas tuli sisse "telefonimängu" pärast, kus üks ütles ühele ja teine teisele ning minuni jõudis juba mõnevõrra moonutatud info. Ikka juhtub ja põhiline on asi ära klattida. Nüüd on see tehtud.

"Kiku tänab, kergitab kaabut ja soovib kõigile kena suve!"

Nädalalõpule hea tujuga vastu. Lubasin eile õhtul head uudist ja palun väga, siin see on - Loomapäästegrupi "Kiku päästemissioon" saab läbi ning kiisuke suundub hoopis teistsugusele elule vastu. Temast saab nimelt toakass, kes õue vaid rihma otsas pääseb.

Uus omanik on ta eluga kursis ja neil on lausa side alates sellest ajast kui Kiku alles üsna väike titt oli. Kiku ühe õe saatus olevat ka sant olnud - murtud käpaluu ja muud jamad. Nüüd olevat kõik aga hästi. Asi seegi.

"Hurraa! Mursik hakkas sööma!"

Mursik: "Ahahaa nüüd saite küll tünga! Ohmud! Kes see siis enne suve lusika nurka viskab?!

Süüa, süüa, süüa! Andke mulle ometi süüa. Kas ma selle koera kõrvalpalatist tohin nahka pista?"

Hip-hip-hurraa ja katame lauad! Mursik ärkas hetk tagasi ellu ja plaanib saja aastaseks elada! Esimest korda sööb. Lõpuks ometi.

"Poiss vajab päästmist"

Üks koerake, nooruke, ainult aasta ja kolm kuud vana elab silmini sita sees. Poiss nimeks. Õue ei viidi, söögiks vaid solk. Kaks väiksest last elavad seal ka, aga emme arust on kõik korras.

Lapsi Loomapäästegrupp aidata ei saa. Koera aga küll. Sedapuhku otsin aga enne kodu valmis, et jääks varjupaiga etapp vahele. Siis lendame selga, aitab küll! Kaua sa kannatad ja mampsel on armuaega küll saanud. Lastest loobuda ei taha. Koerast ka mitte, sest kõik olevat kontrolli all.

"Kiisud võitlevad oma elude eest, arstid on neile tublilt toeks!"

Hoian ikka teid gängi tegemistega kursis ja mõistagi annan aru kuidas me hoolelaluste käpp käib. Hea uudis on see, et mõlemad kiisud elasid öö üle. Halb uudis on see, et paranemismärgid on vaevumärgatavad

Haapsalu Ronja

Ikka tiirutab ja jalul väga ei püsi. On kõver nagu kreeka E ja seega toitma peab teda selja tagant, sest ettepoole ta praegu peaaegu vaadata ei saa. Toit käib läbi küll ja isu on hea. Jääb arstide valve alla kuni laupäevani, siis vaatame edasi. Perenaine kodus ootab, aga peab jääma tubasele režiimile, sest me ei usu, et ta taastuks sedavõrd, et ise õues enam hakkama saaks.

"Auto alla jäänud Ronja sai kiiret abi!"

Eile hommikul kella kaheksa paiku jooksis Haapsalu lähistel Rohuküla teel auto ette kassike. Noormees ei olnud nagu tavaautojuht vaid pidas kinni ja hakkas ümberkaudsetest taludest omanikku otsima. Müts maha mees! Sinust saab veel asja kui samamoodi jätkad!

Lõpuks oli omanik leitud ja Merilin tunnistas Ronja -nimelise kiisu omaks. Naine helistas Taeblas elavale loomaarstile, kes andis telefoni kaudu "pädevamast pädevama" kiirdiagnoosi:

"Jõhkardid tapavad Lasnamäel linde!"

Täna levis Facebookis kulutulena foto, millel kujutati kuidas Lasnamäel Läänemere kooli juures oli kaks tapetud lindu spordiplatsi eraldava aia vahe torgatud. Abipalvekirju saabus ka minu postkasti õige mitu.

"Kellele teatada? Kuhu helistada?", otsis postitaja abi. Teine naine teadis rääkida noortekambast, kes ka tema peoga kimbutavad.

Polegi nagu väga kuskile teatada, sest lindude elu on täiesti tähtsusetu kui ohvriks just mõni kaitsealune kotkas ei satu olema.Õhtul jõudis info ka minuni ja käisin kohal, kuid linnud oli juba ära koristatud. 

"Мурзик срочно нуждается в твоей помощи!"

Вчера,26 мая, рано утром, родившийся в 1974 году мужчина, используя подручные предметы, избил в Харьюмаа родившегося в 2016 году кота. На место проишествия выехал полицейский патруль. Извините, но я не могу продолжать писать в таком же политкорректном канцелярском ( дерьмовом) стиле и начну сначала. 

Вчера утром, около шести часов, коридор находящегося в Муналаскме (уезд Харьюмаа) дома, наполнился душераздирающим мяуканьем кота и бранью мужчины. Тамошний житель, 46- летний Янек Кунгур, в приступе дикой ярости избил рукояткой щётки соседского кота и хотел его убить. Свидетелем происшествия стала соседка Наташа, у которой есть и свои неприятные воспоминания о Янеке: 

"Mursik vajab kiiresti Sinu abi!"

Eile, 26.mai varahommikul peksis 1974 aastal sündinud mees Harjumaal abivahendiga 2016 aastal sündinud kassi. Sündmuskohal käis politseipatrull. Andke andeks, aga ma ei jõua ega saa taolist poliitkorrektset kantseliiti ehk paska kirjutada ja alustan uuesti.

Eile hommikul kella poole kuue paiku täitus Harjumaal, Munalaskme külas asuva Pärnamäe maja trepikoda lihast ja luust läbilõikava kassi mjäugumise ning meesterahva sõimuga. Sealne elanik, 46 aastane Janek Kangur peksis meeletus vihas harjavarrega naabrile kuuluvat kassi ja tahtis teda tappa. Juhtumit nägi pealt naabrinaine Nataša, kel Janekust valus mälestus eneselgi olemas:

"Lammbake**jate riik?!"

"Issand kui rõve see Valner on! Nimetada rahvast meedias lamban**kujateks! Ta on ilmselt lolliks läinud! See mees on häbiplekk kogu eesti loomakaitsele!", ahastanud eile üks sulnis neiu ühest teisest loomi kaitsvast ühingust.

Mis pole keelatud, see on lubatud! Ma lisaksin veel juurde, et politsei ja prokuratuuriga pole mõtet väga kurjustada, sest kala hakkab mädanema ikka peast. Pöörakem pilgud Toompea poole, sest seal istuvad tegelikult kõikse suuremad loomade vihkajad ja kõikse suuremad loomade sõbrad! Nemad saavad asju muuta, mitte teised!

Minu senine kogemus on näidanud, et olgu saadikute peas kaabu, murumüts või viisnurgaga pilotka, siis loomi igas, sealjuures ka otseses mõttes keppida, lubavad nad kõik. Hämmastav üksmeelsus ja tolerantsus!

Sulev Jänes: "Palju sa minu pealt teenisid aus mees?"

"Palju sa minu pealt siis teenisid aus mees?", on loomapiinaja Sulev Jänes pahane. Kirjutas just. Tegelikult võib neid kirju juba ahistamiseks pidada. Blokkisin ära. Kaua sa ikka kannatad? Aitab küll.

"Ei mingit saladust! Loomapäästegrupp teenis selle parmu pealt 4,3 miljonit ja 22 senti kui täitsa täpne olla."

Tegelikult võiks see haisev julm tolgus Kiku raviarved kinni taguda. Summa ei tule suur ehk kokku ca 300 eurtsi, aga püüa sa küsida. Herr Jänes on siiski veidike teistmoodi. Tavaliselt loomadele kurja teinud inimesed räuskavad, et kõik on alatu laim ja vale! Jänkupoiss nii ei väida, ta pole lihtsalt rahul.

"Kängurukass Stefi otsib ikka veel kodu!"

Vana pea on kerele ikka parajaks nuhtluseks! Nüüd hakkan juba muretsema küll, sest aju on vist juba nii siledaks kulunud, et pea enam üldse midagi kinni! Eile kõllab mulle Vivika Uhtjärv ja pärib kassi kohta:

"Kas teeme Stefile sterri ka ära ja paneme kiibi?"

"Kes on Stefi?"

"See kängurukass, kes minu juures hoiukodus?"

"Tean kolme-nelja liikumisdefektiga kängurukassi - ühe nimi oli Liisu, tema oli veel liidu aajst. Siis oli üks kuskil Kesk-Eestis, kes naabrite juurde eksis, aga taas koju sai. Aga kes on Stefi?"

"Tere talv! Sa ise kirjutasid temast ju oma blogis!"

"Ohh Ruudi, Ruudi! Juba 2 aastat täis!"

Feissar tuletas tähtpäeva meelde. Sedapuhku olulist. Kohe nii olulist, et vaja laud katta. Aeg lendab. Juba 2 aastat tagasi tuli Ruudi mu ellu. Täna tean, et tuli selleks, et jääda. Veider, arvasin, et vaid 1 aasta on möödas! 

Olen lasknud alati kutsikal end välja valida - ei huvita mind see sugupuu ega tõuomadused. Istun, aga maha ja see, kes mu välja valib, selle koju viingi.

Ruudi ei olnud kutsikas vaid suur koer, kes valiku tegi. Leidsin talle imehead kodud, aga koer ei leppinud - oli stressis, ründas, jooksis metsa ja välja tuli vaid minu peale. Siiani imestan seda tema valikut ja kiindumust. Täielik müstika!

Suure-Jaani Kiku: "Mul on chill! Kuidas teil?"

Tänavavõitlejast Kiku kohaneb tubase režiimiga ja allub uuele korrale imehästi. Ega me ta peakese sisse muidugist näe, aga välise käitumise järgi hinnates tundub, et talle täitsa meeldib.

Praegu elab ta saunaruumis, sest maja täisperemeestest kiisud pole tema tuleku üle teps mitte õnnelikud. Ta lausa tunnetab seda ning viisaka külalisena tuppa ei kipugi. Pluss see lesta- ja parasiitide värk ka - pole vaja, et leviks.

Pererahvas kohtleb teda suurima armastusega ja käib pidevalt seltsiks. Iseäranis pisike tütretirts, kes hea meelega aseme lausa põrandale teeks ja sinna elama jääkski.

"Selgus majja! Kes siis ikkagi tappis Suure-Jaanis koer Tuksi?"

Foto: Sulev Jänes/Facebook

"Kägistasin Tuksi kähku toore jõuga ära. Mida ma pidin siis tegema? See oli hädatapp!", õigustab Sulev Jänes ühe väikese koera teise ilma saatmist. Kui asi oli täpselt nii nagu ta rääkis, siis võib sellest isegi aru saada. Ometigi polnud koerake vähemalgi määral külajoodikute viha ja taolist lõppu ära teeninud.

Hiljuti lõi Sulev kass Kikut rusikaga pähe ja viskas teise taluaknast välja. Asi olekski nii jäänud, aga mees arvas heaks mõtteks seda vägitegu ka Facebooki-rahvaga jagada. Inimesed olid paraku teist meelt ja asi läks suure kella külge. Sulev pole minu teemakäsitlusega mõistagi rahul:

"Vääna-Jõesuu rahvas! Kelle kiisu?"

Täna pärastlõunal roomas Janne ja Tarmo väravasse vigastatud kass. Loom proovis tõusta, aga see ei õnnestunud. Hingamine oli katkendlik.

Aja kokkuhoiu mõttes leppisime kohtumise Tabasallu, kuhu Tarmo kassi tõi. Paraku jäi sellest ikka väheks ja teda päästa ei õnnestunud.

Kiipi polnud ja seega on kogu lootus omanik leida sellel postitusel. Oma kiisu saad kätte Loomade Kiirabi Kliinikust ja mata ta väärikalt maha. Ootame sind kolmapäevani. Aitäh Tarmo ja Janne!

"Täna läheb tolmlemiseks!"

Nädalavahetuseks alaku! 

Rasestumisvastased vahendid kaasa ehk valge sokk plätudesse ja siit ma tulen naised! 

Pange end valmis!

Sulev Jänes: "Ma pole mingi loomapiinaja! Andke kass tagasi!"

Tänaseks üle 84 ja poole tuhande vaatamise osaks saanud video ajas loomasõbrad marru. 

See on ka arusaadav, sest ei johmas pea ega tuksis närvid saa olla nii ebavõrdse võitluse õigustuseks. Härra Jänes polnud ometigi olukorraga rahul ja kirjutas täna hommikul Loomapäästegrupile nõudmaks kolme aastast Kiku nime kandvat kassi tagasi.

Lõpuks mees siiski loobus ja tunnistas, et ka ta ema polnud suurem asi peremees kiisule.

Toon Sinuni hea lugeja selle kirjavahetuse muutmata kujul täismahus:

"Sulev Jänese kassipeksuloole joon alla!"

Seedisin paar päeva, et kas teen suu lahti või kannatan veel natuke? Pidasin gängi juristidega aru ja nemad andsid rohelise tule. Vähe sellest, nad on valmis Sulev Jänes'e kassipeksu pärast isegi läbi kivi minema. Nii vihased noh! 

Politsei krimasja ei alusta. Loomapäästegrupp kui kaebuse esitaja sai sellest teada meedia kaudu. Tase! Me ei hakka muidugi politsei otsust "mitte sittagi taas teha", edasi kaebama, sest see oleks puhas ajaraisk - Loomapäästegängil ja ka mitte kellegil teisel siin riigis pole nimelt õigust võõraste loomade eest seista. Edasi kaevata saaks vaid loomaomanik kui kahjukannataja ehk Sulev Jänes ise ja see näeks välja umbes niimoodi:

"Lugupeetud prokuratuur,

palun sundida politseid algatama minu vastu kriminaalmenetlust seoses mulle kuuluva asja lõhkumise ehk kassi vigastamisega minu enda poolt ning määrata võimalikult range karistus.

Lugupidamisega Sulev Jänes,
kassiomanikust kahjukannataja"

"Kalamaja Žoriku vabadus saab läbi!"

Ei ole aega pikemalt kirjutada, aga tulistan puusalt ka teise uudisloo, mis puudutab eelkõige Kalamaja inimesi - Kalamaja ikoon, vabahing, kuningas ja veel teisigi tiitleid kandev koer Žoriku priiusepäevad saavad läbi.

Tema 12 aastane eluke on lõpusirgel ja seisin ikka selle eest, et tal lastaks rahus hulkuri elukest elada.

Nüüd on aga tema vaimne seisund veidike "petma" hakanud - Zorik nimelt ei jaga enam üldse matsu - magab Tööstuse tänaval sõiduteel, autodest välja ei tee, teed ületab apaatselt jne. Ühesõnaga ta elu on ta enda pärast pidevalt ohus! Täna valvasin taas KAPO maja ees oma paar tundi tagamaks, et ta auto alla ei jääks.

"Kes küll aitaks loomapiinaja Sulev Jänese lemmikloomi siin riigis?!"

Sulev Jänes, joodikust sadistinärakas piinas taas kaamera ees looma! See nimi jõudis sekundiks avalikkuse ette kui ta oma koerale viina jootis. Oli vist nii?

Tollal olin Eestimaa Loomakaitse Liidus ja tegime nagu kord ja kohus ka politseisse avalduse. Tühi töö ja vaimu närimine - ei ole piinamine, sest loom jõi ise! Mul pole praegu tõesti aega fakte üles otsima ja meelde tuletama hakata, aga oli vist nii.

"Uus Loomade Kiirabi Kliinik"

Inimene on loomult uudishimulik ja püüab ikka kardina tagant piiluda, mida üleaedne teeb. Kel Loomade Kiirabi Kliinikusse asja olnud, teab, et seal olid suuremat sorti ehitustööd käsil. Nüüd ollakse lõpusirgel.

Täitsa uus korpus ehitati valmis ja sisustati tehnika viimase sõna järgi. Ja kõik puha meie sõprade loomade jaoks. Megasuur kulutus ja äririsk, aga see käib taoliste asjadega kaasas. Hommikul kirjutasin oma blogis järgmised read:

"Tundub, et uued kruusid tabasid kümnesse!"

Eile tuuseldasime Erko Elmik'uga Mulgi- ja Tartumaal ning lugesime leebe katku perioodi kahjusid kokku. Õnneks olid kõik kaasvõitlejad elu ja tervise juures. Teel juhtus ka midagi ootamatult ja nimelt esimest korda elus nägin looduses ka karumõmmi - läks teine üle sõidutee.

Alul vaatasin, et suur-suur karvane terjer, aga tatsas kuidagi imelikult. Võtsin hoo aegsasti maha kui Erko korraga hüüdis: "Karu, karu! Vaata karu!"

"Karmivõitu väga mehelik naispolitseinik"

"Kas teil autos turvavöö on?", päris karmivõitu väga mehelik naispolitseinik.

"On."

"Aga miks ei kasuta?"

"Aga kas teil rinnad on?"

"Elust enesest"

"Tere, tahaksime ka sinu gängiga liituda."

"Rõõm kuulda."

"Meil on aga probleem, mis võib gängile kahju teha"

"Milline nimelt?"

"Üks tüüp piinas kassi, sattusime peale ja asi läks natuke käest ära."

"Taolist asja nähes ei pea ka kõvemad närvid vastu. Pole probleemi, vastu võetud."

"Politsei uurib asja praegu."

"Auto sõitis rasedale otsa. Beebi paiskus teele!"

Auto sõitis naisele otse. Naine oli viimase vindi peal rase ja hukkus. Õnnetuse tagajärjel paiskus asfaldile beebi, kes hakkas lakkamatult nutma.

Taoline stsenaarium ei sobiks vast isegi väga julma õudusfilmi. Liiga jube! Taoline asi täna aga Tapa lähistel tõesti juhtus. Emmeks polnud siiski inimene vaid metsjänes. Julmust ja traagikat see ei vähenda.

Looduslik valik? Ei ole! Inimlik põhjus tegelikult, kuigi ega siin juhti süüdistada saa - jänes tuli ise väga kiirelt ja ootamatult, aga ka see ei vähenda traagikat.

"Tahad metsloomast vabaneda? Rebasetapja Ilve Kahro tuleb appi!"

Foto: "Olevik&Koduvald"- Ilve Kahro

"Tere,

valda helistavad murelikud kodanikud seoses kärntõves rebase ning kutsikatega. Nimelt on peaaegu karvutu emarebane koos kahe kutsikaga ennast sisse seadnud suvilapiirkonda, kus elavad inimesed ka igapäevaselt. Suhtlesin sel teemal ka Metsloomaühinguga ning nemad ütlesid, et kutsikatega pesale kehtib pesarahu, kuid Keskkonnaameti loaga on neid võimalik ümber kolida. 

Ilmselt on ka kutsikad kärntõve nakkuse saanud kuid hetkel on nad karvadega ning viisakad. Kinnistuomanik, kelle kuuris on rebased, ei leia põhjust tegutsemiseks (info kohaselt ka viib neile toitu) kuid naaber, kelle kassi rebane juba murrab, on murelik ning kardab ka enda väikeste laste pärast. 

Keskkonnaamet ümberasustamise võimalusse ei usu ja leiab, et kõige mõistlikum on oodata poegade iseseisvumist. Üks kohalik aga proovis ise püügipuuriga neid kätte saada ja mujale hajaasustusse viia, sellepeale aga reageeris üks elanik agressiivselt ning kutsus Loomakaitseliidu koos politseiga kohale ning kaks kinnipüütud kutsikat lasti uuesti lahti, sest väidetavalt on tegemist loomade halva kohtlemisega.

"Ruudi tegi Miat!"

Miat, seda vahvat muda-retriiverit mäletate vast ikka. Sulnis piiga oskas ka kõrbest pori leida ja oli selle üle äärmiselt õnnelik. Nüüd ta mängib juba mõnda aega taevastes porilompides ja kui sajab, siis ärge süüdistage kliima soojenemist ja merede liigaurustumist vaid Miakas lihtsalt lustib nii enda kui maapealsete retriiverite rõõmuks.

Ruudi võttis Miast eeskuju, kuigi Ontikal väga pori polnud, ainult puhas tiik. Ahh, mida ma pläran, sest obeste sõnnik ajas ka asja ära. See on mingi koertevärk, millest inimeseloom aru ei saa, aga just sealt need õppetunnid vist tulid. Ja vat Ruts va sindrinahk tuli ka eelmisel nädalal jummalast kuivast stepist ülepeakaela porisena tagasi. Seda, et ta täpselt samamoodi nagu Miagi igas pasahunnikus püherdab, tean ma niigi, aga vett ta kartis. Enam ei karda. Kahjuks. Väga-väga kahjuks!

"Käsi kõrva äärde ja kannan ette!"

Hea nädal oli ehk meite keelepruugis tähendab see seda, et laipu polnud! Hurraa! Kõik elukad, kes abi vajasid, seda ka said ning tänase seisuga on viimane kui üks kliinikuarve tasutud. Tänud siinjuures meie lojaalsetele toetajatele.

Annetajatele, aga eelkõige püsiannetajatele, kes tagavad teatava stabiilsuse, tahame midagi vastu anda ning parasjagu alles mõtleme välja kuidas seda kõikse mugavam teha oleks. 

Idee on lihtne - iga mats ja tots, kel pole "kümnekast" igal kalendrikuul aasta otsa jutti kahju, loetakse "LPG toetajaliikmeks" ning ta saab vastava kaardi, mida aksepteerivad ka meie koostööpartnerid ja valitud loomakliinikud. Ühesõnaga muutuvad need head inimesed ka nende firmade püsikundedeks ja saavad samaväärsete allahindlustega koheldud. Kui palju keegi hinnast alla teeb, on koostööpartnerite otsustada ja Loomapäästegrupil siin kaasarääkimise õigust pole.

"Karujaht"

Politsei soomukid, MUPO, KAPO, KKA, KKI, KRIPO, HUIPO, K-Kommando jt jõustruktuurid ründeautomaadid käes kangelaslikult ülekaaluka vaenlase vastu astuma. 

Leedu lennuväljal ootasid hävitajad õhkutõusmiskäsku. Päästjad ja jahimehed neid "uinutipüssidega" turvamas. Ajakirjaniku apsakas või on jahimeeestele antud eriluba vastavaid ravimeid osta ja uinutipüssidega toimetada? Narkaritele peaks see hea uudis olema küll! Veel oli tore näha nii palju vabatahtlikke püssimehi töö ajal karusid jahtimas. Vigastatud looma juurde nad operatiivselt vähemalt Põhja-Eestis ei jõua - tööl ju, aga see selleks?

Valitsusliikmed, sulega jahimehemütsid peas, olid samuti valmis kohale tormama, et maha lastud karu juures meediale poseerida. Eesti on valmis. Eesti koos NATO-liitlastega läheb karu "uinutama". Hurraa!

"Sõpra tuntakse hädas!"

"Sõpra tuntakse hädas!" või "Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!", on paar ütelust, mis ka tänapäeval paika peavad. Vahest peavad.

Enamasti jäävad head asjad ikka varju, sest hädaldamine on ülim. Kohe nii ülim, et seda peab kõigile ja kõikjale kuulutama ning tänapäeva tehnoloogia annab selleks ka suurepärased võimalused. 

"Helmar Tamm - ei ole kangelane, lihtsalt tore inimene!"

Ühiskonnad vajavad kangelasi ning taolisi inimesi, kes teiste nimel oma eluga riskivad on ajaloost teada küll ja küll. Kui enne oli vaja kuuli ette hüpata või põlevast majast vähemalt inimesed välja tuua, siis praegusel ajal piisab ka käte pesemisest või kassajärjekorras paarimeetrise vahe hoidmisest. 

Näh, üks aevastas ja pani käe suu ette. Kangelane! Hurraa ja hakkame aga ausambaid püstitama. Algatuseks võtame maha Vabadussamba ja paigaldame selle asemel kanglasvalituse tegelaste kujud.

Ei ole see käe suu ette panemine ühti kangelastegu vaid elementaarne käitumine ja viisakus teiste suhtes. Sama elementaarne on aidata ka meist erinevaid elushingi, kellega seda planeeti jagame. 

"Ei ole depressiooni!"

Ei ole depressiooni. Lihtsalt tuju on sitt. Enne oli see kehva, sest kästi kodus passida. Nüüd sellepärast, et kästakse välja minna.

"Ärge kujutage üldse ette, et ma oma koopast enam välja tulen!"

Ei ole depressiooni. Lihtsalt tuju on sitt. Enne sellepärast, et raha oli palju. Õnneks Eesti Loto aitas muret leevendada.

"Aitäh! Saime taas hakkama - Defu pääses juba koju!"

Kui Arno isaga koolimajja või Heiki Loomade Kiirabi Kliinikusse jõudis, oli juba lootusetult hilja. Esimesel puhul olid tunnid juba alanud, teisel vaatas vastu aga tühi koerapuur.

"Kus Defu on?", pärisin kliinikurahvalt koera kohta, kes vaatamata napile tutvusele oli osanud juba mo hinge pugeda.

"Defule tulid omanikud järele ja ta on juba kodus!"

Mäletatavasti proovis Defu eelmisel nädalal rammu ühe autoga ja plekikolakas osutus mõistagi tugevamaks.

Pererahvas kirjeldas juhtunut nii:

"Türisalu rahvas. Kes on kiisut näinud?"

Kevad paneb vere vemmeldama ja mitte ainult inimloomal. Isepäised kassid va sigimise maailmameistrid on iseäranis kavalad ja kasutavad igat võimalust, et pererahva juurest jalga lasta. Murekiri:

"Tere,

Meil läks 7.mail kaduma kass nimega Pupi. Olen saatnud varjupaikatesse kirju koos piltidega, aga kahjuks pole tulemusi andnud. Me kardame, et keegi on võtnud ta lihtsalt auto peale ja koju viinud.

Olen jaganud ka Harku valla FB-lehele, Keila valla lehele ja kadunud ja leitud loomade gruppi. Kaduma läks ta Türisalus, Lõunatuule teel. Me ei oska enam kusagile pöörduda, kaalume kõiki varajante, mis võis juhtuda. Ma panen ka pildid siia ja loodan, et saate kuidagi aidata. Kahjuks kiipi tal pole ja ta on umbes 5-6 aastane, väikest kasvu, emane kass."

"Jube päev see Emadepäev!"

Jube päev! Olen näinud rasket vaeva ja aidanud 48 naisel emaks saada. Või oli neid 84? Pole oluline.

Ja mitte üht tänusõna. Ei ühtki torti ega lilleõit tänasel päeval. Aint poiss hellas ja avaldas rahulolu, et ma mampseli ikka ära sebisin. Tänamatud! Pean paremini valima hakkama.

"Nissi rahvas! Kelle noor kiisu auto alla jäi?"

Selle loo tausta ma väga ei tea, aga see õnnetu loom jäi silma eile öösel ühele politseipatrullile. Lebas teine Nissi kandis teepervel ja nägi väga niru välja. Politseinikud, ja müts maha nende ees siinjuures, pidasid kinni ning võtsid abivajava kassi auto peale.

Pool üks öösel helistasid nad meie loomade abiliinile 1414 ja õnneks oli Kelli veel üleval ning ajas raviga seonduva korda. Politseinikud toimetasid kassikese Loomade Kiirabi Kliinikusse ja personal hakkas ta eest võitlema. Esimese asjana oli vaja kiisu seisund stabiliseerida ja ajapikku see õnnestus.

"Raskelt vigastatud tilluke Defu vajab heade inimeste abi!"

Nii armas ja sõbralik! Nii noor ja elurõõmu täis. Paraku on uhket Defenderi nime kandev prantsuse buldogi hakatis aga ka nii väga-väga! Esmapilgul seda justkui ei usukski, et tegu on Loomapäästegrupi viimase aja ühe raskeima patsiendiga. 

Eile õhtul arutasime Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarsti Valdeko Paaveliga Defu seisundi üle pikalt-pikalt.

"Lõualuu, aga veel rohkem katki kui Täpil", on Eesti üks parimaid (looma)ortopeede üsna murelik.

"Algaja kujundaja esimesed sammud"

Plakat peab olema lühike, lööv, maitsekas ja jõudma laiade massideni.

Tundub lihtne ja proovin siis ka kujundajana kätt. Elukestev õpe, ei muud!