"2020"

2020 head soovi sul saadan,
et ka need kätte saad, seda ma loodan,
2020 muret olgu sul vähem,
jäägu need aastasse, mis ära läheb!

OMANIK LEITUD! "Aravetelased! Kelle koer jäi auto alla?"

Täna paar tundi tagasi jäi Aravetel, seal viadukti moodi asjanduse lähistel auto alla kena saksa lambakoer. Pauk oli vägev ja lõi looma lausa oimetuks.

Gängist tõttas esimesena kohale Kristiina Simson. Tekid ja veepudel kaasas, et talle nii kaua seltsi pakkuda ja külmumist vältida kuni Erko Elmik päästebussiga kohale jõuab.

Väiksesse autosse lihtsalt ei mahu. Tegelikult pole see hea ka - äkki ribid on katki ja tõstes liigub ots kopsudesse või südamesse.

KOERAD KODUS! "Lagedi, Suur-Sõjamäe rahvas! Kelle Baskervillide koerad plehku panid?"

Elukad on suured ja üldse ei imesta, et inimesed hirmuga püksid täis tegid kui neid vastu tulemas nägid. Ei mina tea, mis tõuga tegu, aga ega ma ole ka mingi koeratark.

Mõlemad isased. Üks noor, teine vana. Otsivad hellust ja lähedust. 

Muidu väga sõbralikud, aga omavahel hakkavad kiskuma kui teise tähelepanuta jätad.

"Vanamehed jooksus"

Jõulud on selline aeg, kus rahvas enamasti palju kodus passib. Ometigi arvasid kahe pere eakad koerad just sel ajal omapäi kondama minna. Üks lugu juhtus Valgamaal, Koorkülas, Aitsra kandis, kust anti teada traktori käru all olevast vigastatud käpaga koerast. Teatajaks Tiina ja kutsa olla olnud seal tegelikult juba õite mitu päeva.

Selle kandi vabatahtlikud loomapäästjad Lenel Luhtaru ja Angelina Loomus tõttasid vaesele loomale appi ja viisid ta arsti juurde. Dr. Jaan Luht puhastas haavad ja rändur sai esmaabi. Hoiukodu pakkus talle Sigre ja esimese asjana hakkas naine vaest looma hea ja paremaga toitma. Oli teine üsna näljane. 

"Järeljõulud!"

Olete kuulnud säherdusest pühast nagu "Järeljõulud? Ma ka polnud, aga taoline püha on täitsa olemas. 

Loomapäästegrupp igatahes naudib inimeste headust ka pärast "Pärisjõulusid" ja saame kingikotikesi pea iga päev.

Häid soove on palju ja kestev neist kõlaks umbes nii:

"Tugevaid närve ja pidage vastu! Tee missioon on väga üllas ja vajalik!"

"Aasta lõppedes pole vaja "vanu" loomi ära visata!"

Inimene hoiab kümne küünega kinni tavadest ja aastavahetuse saabudes püüab vanast prahist lahti saada. Uusaastaööl tuleb ju toit laual hoida ja talu kambrid puhtaks küürida. Siis on jõukas tulevik kindlustatud.

Kunagi ammu sai üks asjapulk Piiblist valesti aru ja tõlkis "Lunastaja Jeeuse" "Kastreerija Jeesuseks" ning kukkus kohe rahval mune maha võtma. Eks ikka selleks, et suguiha vähendada ja inimesi selle eheda usu poole suunata.

Ka meie kodumail on paar seltsimeest vanadest tavadest valesti aru saanud ja püüavad veel vana aasta sees "vanad loomad" ära visata. Täna näiteks viis kodanik X Ida-Virumaaql seitse kinniste silmadega vastsündinud kutsikat metsa surema. Politseile anti asjast teada ja töllerdis nabiti kinni. Kutsikad toimetati varjukasse, aga ega see tähenda, et nad ilma emmeta seal ellu jäävad.

"Rebaselugu. Jänkust ja kitseperest natuke ka."

Täna jäi inimeste Tallinna lähistel silma üks rebasepoiss, kes ilmselgelt abi vajas. Liikus vaevaliselt, tuigerdas, vist isegi krambitas, samm oli tönts, mis tönts.

Keskkonnaamet, kelle põhiülesandeks on vist raielubade väljastamine ja aastaks 2035 Eesti metsavabaks muutmine, on koerlaste aitamise rangelt ära keelanud.

Korraliku pisikiskjate ohjeldamise kava koostamine ja jahimeeste motiveerimine käib ametijunnidele üle jõu ning sestap nad aint keelavad ja loodavad autojuhtidele, kärntõvele ja külmale talvele. 

"Ära!"

Kauge võõras, ära tule,
sinu ees ma ukse sulen,
põgened "sõja" eest,
pelgupaika tahad saada.

Seda ma ka annaks,
aga tood ju sõja kaasa.

"Jõulukingiks elu - kassipoeg Ella lugu"

"Eutaneerida mitte ravima hakata!", on muudetud kujul üks vana ütelus, millest ELU sõltub vaid sellest, kuhu koma panna. Jah, just selle komapanekuga on kõik organisatsioonid jännis kui asi puuudutab laastavat parvo-viirust.

See raibe võib maha murda kõik su loomad, sealhulgas kodused lemmikud. Selle tõpra välja ravimine on sigakallis ja pruugi teps mitte õnnestuda. Selle lurjusega võitlemine nõuab tüütuid ettevaatusabinõusid, sest ainult korralik karantiin on edu garantiiks.

• Kuhu panna koma - inimestel on nagunii kogu raha kinkide ja söögi peale pandud ning annetusteks enam ei jagu?
• Kuhu panna koma, sest kaks kiisut on juba surnud ja ilmselt lähevad need viis ka järgi!
• Viie kiisuhakatise ravi maksab umbes 5000 eurot nädalas! Kuhu kohta see kuradi koma küll panna? 

"Jõulu-zen"

"Kui inimene enam ei unista millestki-kellestki, siis pidavat ta surnud olema!", ütleb üks teooria. Selle kohaselt olen ma vist siis surnud, sest enam ei unista ma tõesti ja maailmas pole ühtki asja, mida enesele ihaldaksin.

No ei taha lennukit ega kopterit. No ei taha jahti ega pirakat maja. Ei taha ma pärast "kimmelungi" ei noort, ei vana naist, olgu ta Miss Universum või Missis Galaktika. Ei jõua ega taha enam kõiges ja mitte milleski süüdi olla. Tegelikult vist ei julge ka.

"Erootiliste sugemetega jõululuuletus"

Unista suurelt ja laialt,
piskuga ära lepi,
sestap sihiks seadsin ma,
Lumihelbekeselt saada ......

Jõulumees siis tuligi, kingikoti avas,
salamisi piilusin, Снегурочка seal magas.
Ajasin ta ülesse, kätel voodi kandsin,
ohh sa raks, kus vihastas, vastu lõugu andis.

Nüüd Maali kukub pragama, see mees seksistlik siga,
kingisokki silitab, ei näe ta endas viga!
Oleks ikka soovinud Jõulutaati oma sängi,
praegu siis ei kiruks ta ega tunneks sellist ängi!

"Rahulikku pühadeaega ja mõnusat talvist pööripäeva sõbrad!"

"Kass Arturi piinad - haiged hambad ja suu mädast lõhkemas!"

Pärnumaal, jäägu täpne koht praegu nimetamata, jäi headele inimestele üks kiisu silma. Suu oli tal kuidagi imelik ning sealt tuli ka rämedalt vastikut haisu. Murekiri ise oli järgmine:

"Meie juures käib juba pikemat aega oranž kass, keda hüüame Arturiks. Teame, kus ta päriskodu on, aga millegipärast veedab ta tunde meie ukse taga, rõdu all või hoovis. Ta on siin nii öösel kui päeval. Isegi varahommikul.

Isase kõutsi õige nimi on Mannu. Saime selle teada kui omaniku üles leidsime. Meie pere kutsub ikka Arturiks. Mida me tegema peaksime? Meie kassiga saab Artur väga hästi läbi, aga päris omale teda võtta ei saa. Tahame talle paremat elu kui praegune hulkuri oma! Külmad on tulemas ja siin on ka rebaseid!"

"Kuusekese lastelaul vanemate klasside õpilastele"

"Metsas kasvas kuuseke,
ta vanemad ka seal,
emakuusk on all
ja isakuusk on peal.

Seksivad palju ja rohkem kui vaja,
metsas asubki kuuskede sünnitusmaja,
lapsed said nüüd targemaks, suur asi seegi,
kes vastu vaidleb, saab Jõuluvanaks neegri!"

"Jõulupühade eelne patukahetsus"

Ohh sa vana raibe! Täna öösel käisid lausa kolm endist pruuti unes kummitamas. Ärkasin nelja paiku külm higi otsa ees. Vaja siva patukahetsus paprile saada, muidu tulevad veel ukse taha - aisakell, aisakell ja hallelujah! Appi! Sedant pole nüüd küll vaja. Oma moor jätab veel kingist ka ilma!?

"Ma ei tahtnud sind enam emmata,
ilma sinuta palju parem oli lennata,
Jõulupühade eel teen seda siiski,
ära pea viha, elu on kuri ja raske niigi.

"Eest ära! Ruudi tuleb!"

Ei-ei-ei sõbrad! Tegemist pole uue kompositsiooniga "Vanamutt ja meri" vaid see on Stromka püsijalutajate jaoks juba täiesti tavaline vaatepilt kui hoo üles võtnud Ruudi memme nagu härg atra järele lohistab.

Seda kõike saadab pool eesti-, pool venekeelne käskluste jagamine, millel peale Ruts lihtsalt haigutab ja jalga tõstab. Memm ise näost punane, väriseb kogu jõuga kinni hoides ja muudkui sisistab:

"Ma ei lase lahti, daže ne podumai! Ma ei lase lahti! Ruudi nelzja! Ruudi koht!"

"Aitüma ABB rahvas ja rahulikku Jõuluaega teilegi!"

"Tere, kirjutan ettevõttest ABB seoses sooviga teha ettevõttes jõulude eel annetuste kogumine teie organisatsiooni jaoks.

Kas oskate öelda mida teil kõige enam vaja läheb või millest puudust tunnete? Või saame lähtuda teie kodulehel olevast listist?", uuris Leini Tiik maad.

Täna toimus annetuste pidulik üleandmine ja hädavajalikku kraami oli lausa kahe kasti jagu.

"Rubriik "Põrgust paradiisi" ehk kuulus gavercat Happy tervitab!"

Happy loo algus on mulle veidi segane, sest ega ma loomade elulugusid sotsiaalmeediast jälgi. Omal neid niigi kukil ja püüan vähemalt nendega järje pääle saada.

Minu jaoks seega Happy-Merru täiesti tundmatu suurus, aga netirahva jaoks vana tuttav, kes juba aastajagu tagasi silma jäi, sest perele käis kvaliteetne ravi üle jõu. Nad küll tohterdasid, aga kodus ning tühipaljast kreemi määrimisest pahale peahaavale tulu ei tõusnud. Tollane kassiomanik kirjutas mulle nüüd selgituseks nii:

"Joomaurkast päästetud koeraplika Jenny otsib kodu!"

Hingemattev hais, konid, tühi taara, kõikjal koera väljaheited ja diivani taga peidus pisike musta värvi koerake Loomapäästegrupi vabatahtlike Angelina Loomust ja Lenel Luhtaru arglikult piilumas.

"Ära karda pisike! Me oleme sinu poolt ja kurja ei tee! Läheme nüüd puhtamasse sooja kohta ning söödame kõhu korralikult täis! Sa ei pea rohkem üksi olema!"

See joodikute punker asus Tartu linnas Puiestee uulitsal. Tavaline lugu - peremees viidi haigemajja ja koer jäi maha. Inimesed hakkasid abi otsima, sest ise nad oma jalga sinna "kirbuparadiisi" tõsta ei tahtnud. Siinjuures tänan Marikat, kes Loomapäästegrupile virelevast koerast teada andis.

"Majaelanikud ei võimaldanud haiget kassi ravida!"

Murekiri:

"Hei ..mul su abi vaja. Meil trepikojas kiisuke. Arvan, et ta pole ka süüa-juua saanud, sest ta kogu aeg siin trepikojas ja välja siit kindlasti ise ei saa. Panime talle natuke süüa. See pole ka meie trepikoja kiisu.

Ta on kehvas olukorras, eks kunagi kakelnud ja saba katki. Teiseks on silm on väga hullus seisus. Arvan, et seda pole ka võimalik enam ravida."

"Loomapäästegrupp hulkuvate loomadega otseselt ei tegele, aga tema on meie kunde küll, sest vajab ravi!"

"Marta tervitab ja soovib häid pühi!"

"Saadan varajased jõulutervitused Martalt Võrumaalt. Marta palub edasi öelda, et tal läheb väga hästi ja on oma perega jätkuvalt rahul, kuigi vahepeal käis ta väiksel lõikusel - no ei peaks hakkama vanemakohustusi täitma kui tõesti mõni sarmikas naabrikoer peaks ootamatult külla sattuma

Ja autosõitu kardab Marta väga, isegi nii väga, et süda läheb hirmust pahaks... ju siis ikka kuskil hingesopis pesitseb tal endiselt pisike hirm, et auto on selline asi, mis kipub teda kuhugi ära viima ja oma pere juurest ei taha Marta sammugi lahkuda, seepärast sõidab autoga Marta harva ja ainult hädapärast. Aga muidu on elu nagu ühel koerustükke täis preilil ikka

Veelkord aitäh teile ja pühadetervitused Võrumaalt,

Marta perega"

"Rahapatakas taskus"

Patakas raha taskus. Enamjaolt viiesed. Punnitab vägevalt. Naised takseerivad särasilmi kubeme piirkonda. Piinlik kuidagi lausa. Appi! Üks tuleb mu poole ja hoiab silmsidet.

"Ei-ei. Ärge mind ülehinnake! See pole see, mida teie arvate! Mul on kõigest raha taskus!"

See oli viga.

"714 +150"

 Loomapäästegrupi raamatupidaja Nõps ja tema ihukaitsja Ruudi lõpetasid just raha lugemise ning ühtekokku sisaldas Tallinna vanalinnast nädalavahetusel leitud aare 714 eurot, 76 senti ja 150 rubla.

Päris tänaval vedelemas või maa seest see aare siiski välja ei tulnud vaid tegemist on nädalavahetusel Leonbergerite kenneli "Faithful Amigo" ja nende sõprade poolt ellukutsutud heategevusaktsiooni lõpptulemusega. Mäletatavasti kogusid nad annetusi Loomapäästegrupi hoole all olevatele vigastatud loomadele ja lindudele.

"Edulugu vs Häbilugu"

Ilguti siin põhjanaabrite valiku kallal, aga tegu pesuehtsa edulooga, mis näitab, et võimalus on mitte vaid neil, kelle papad-mammad piisavalt pappi teeninud-varastanud on ja siis võsukese "soojale kohale" sokutavad. Ka kassiiridel on võimalus tiibu sirutada ja see on vägev. Tegelikult ka. Nõme tänitamine.

Minuga on aga hoopis teised lood. Sündisin kohe enneolematult rikkasse perre esimese pojana ja papake surus mu parteliini pidi kohe Peaministriks. See oligi esimene töökoht.

Edasine pole enam nii lõbus - külm sõda, haiged närvid, prostituudid, narkots, kasiinod, Nõukogude Liidu lagunemine. Nüüd olen tüdruk. Juurviljapoe kassas. Jummalast häbilugu. Õnneks keegi ei mõnita.

"Katame lauad! Donna peab jõulud juba oma uues soome kodus!"

"Hei ystävät! Olen nyt melkein kotona. Haukan jo suomea. Kylmästä pihasta lämpimään sänkyyn! Kiitos kaikille, jotka välittivät! 

Teidän ystäväsi Donna."

Ka mina tänan lugemast ning eraldi kniks ja kraaps loo jagajatele. Saime hakkama ja üleliigne koer ei ole teps mitte enam üle. Otse vastupidi. Asjasse pühendatud Liina kommentaar:

"Kes tunneb loomahülgaja ära?"

Varahommik. Tallinna bussijaam. Pakihoiukapp. Mölakas mees. Õnnetu noor kiisu. Tähelepanelikud G4S turvatöötajad. Vabatahtlikud loomapäästjad. Õnnelik-õnnelik pisike laps, kelle suurim Jõulusoov täiesti ootamatult täitus.

• Kas kass lämbus plekist kapis ära?
• Kes on see inimene, kes oma looma (enne jõule) hülgab?
• Mis kiisust edasi sai?

"Verine pühapäev"

13 ja reede on kurjakuulutav, sest just sel päeval hakkas üks paavst kunagi ammu ristirüütleid maha nottima. Meie kavatseme selle nüüd ületada ja tulevikus saab 15 ja pühapäev oleme selline päev, mil rahvas aknaluugid suleb ja kodus passib.

"Veri, hirm, pisarad, paanikas turistid, terror!", on vaid mõned pealkirjad, mis homme välismeedias ilmuma hakkavad. Hommikusel instruktaažil hakkasime lihvima taktikat.

"Gavercatid said Rootsist abisaadetise!"

Rootsi kuningapere on Eestis järjekordse kassikoloonia leidmise tõttu šokis ja mõistagi on seetõttu riigi juhtimine halvatud. 

Seoses erakorralise olukorraga kutsus herr Kuningas välja Loomapäästegrupi Stockholmis resideeruva suursaadiku Maive Mikk'u ja andis talle edasi järgmise teate.

"Tehtud! Jüri kiisupoeg sai jõuluks koju!"

Põrutan kohe teise hea loo ka otsa enne kui linna vahele laiama lähen. Praegu on nii kiire aeg, et arvutisse jõuan hääl juhul alles õhtul ja sestap on targem ka see lugu kohe ära rääkida. Muidu jääb üldse äkitselt pajatamata või läheb ajaliselt väga nihkesse.

Sel nädalal palusime abi Jüris seisva auto alla peitu pugenud kassipojale, kellest juht pahaaimamatult hiljem üle sõitis. 

Keegi pole süüdi ja pole mõtet juhti hurjutada, sest, kes meist ikka alati enne käivitamist masina aluse ja muud võimalikud kohad üle kontrolliks. Eks ole?

"Ainult üks öö veel!"

Donna jõulusoov on kohe-kohe täitumas. Äkki juba homme saab sõbralikkuse ja alandlikkuse kehastus päriskoju, päris oma inimeste juurde, kes seda toredat looma ka väärivad.

Mäletatavasti jäi Donna väga üle ja jäeti Lääne-Virumaal asuvas Muuga külas ühte tallu. Pererahvas ei saanud koera kaasa võtta, aga olevat teda siiski toitmas käinud. Koera oma kinnistult leidnud taluperemees vaidleb sellele vastu:

"Ei toitnud nad midagi. Loom oli puhta näljas ja hüljatud!"

"Tibimagnet Nõps"

Nädalalõpus nagu juba tavaks saanud, lähme sujuvalt üle "tõsistele" lugudele ja mul on ülimalt hää meel teile teatada, et sugutäkk minus on taas tärganud.

Ei-ei-ei, mitte tänu Viagrale vaid tänu Nõpsikule õnnestub mul pea kõik naised, ka kõige uhkemad ja enesekindlamad nende seast, juba esimese kolmekümne sekundi jooksul põlvili saada. Ja ma ei räägi praegu mingitest eranditest või üksikjuhtudest.

"Tallinna Polütehnikumi jõulukingi sai Loomapäästegrupp!"

"Meil oli tegelikult tänavu kolm kandidaati, kellele Heategevuslikul Jõulunädalal kogutud annetus üle anda, aga õpilasid otsustasid ülekaaluka häältenamusega, et enim väärib ja vajab seda Loomapäästegrupp!", ütles Tallinna Polütehnikumi huvijuht Kaisa Liimets annetust üle andes.

Kooli õpilasesinduse poolt algatatud üritusel löödi agaralt kaasa ning rahasumma 465 eurot ja 51 senti kogunes kõigest kolme päeva jooksul. Väga hea tulemus ja müts maha!

"Jäässe külmunud "part" jäi abita!"

Suur häbi ja ebaõnn! Surnud ja jäässe külmunud puuoksa ei õnnestunudki päästa!

"Päästa seda parti vast enam ei saa, aga paha on vaadata kui ta niimoodi seal jää sisse külmununa Punase silla juures keset Schnelli tiiki on. Äkki saate midagi teha?"

Käisime koos Erko Elmik'uga kaemas, sest äkitselt lind on siiski hädas ja vajab abi. Suisa Sakust kimasime kohale. Ei vajanud ta abi ühti. Hoopis puuoks vajas, aga uppunud oli seegi. Ei saanud aidata. Ikka juhtub. Ärge mõistke kohe süüd palun.

""Gavercat nr.27" kah enne suurt külma lõpuks käes!""

Nüüd võib vist vähemalt Sauel asuva eramu juurest provva Gaveri kassisaaga lõppenuks kuulutada küll. Järelnoppimine oli edukas ja tänud siinjuures naabrimees Jürkale, kes viimase kiisuga sõprust tegi ja ta ise kinni püüdis.

"Miks paljudel üks silm, teistel isegi mõlemad väljas on? Ega see mutt ometi ise torganud?", oli papi mures.

"Veel üks Gavercat sai kinni püütud!"

Mäletatavasti sai eramust, mida Katrin Gaver ei vabastanud ää toodud 20 kiisut. Seejärel sai ka Loomade Hoiupaigast 5 kassi, kes samast varasemalt ära toimetati Signe-Fideelia Roots'i eestvedamisel Loomapäästegrupi hoole alla orgunnitud. 

Olgu mainitud, et sedapuhku varjupaigas löömaks ei läinud ja kõik toimus väga viisakalt ning meeldivalt. Saue valla poolt oli kohal Marju Norvik. VTA-st Harles Kaup jameie gängist Tanel Veskimägi. Tänks kõigile asjaosalistele.

"Loomapäästegrupp koos hoolealustega naudib jätkuvalt inimeste usaldust ja megasuurt toetust!"

Nii mõnedki ühingud on mures, et annetusi napib. Paljud näitavad näpuga Katrin Gaveri peale ja süüdistavad selles provvat, kes raha küll korjas, aga loomi ravile ei viinud. Lisaks elasid tema hoolealused nii Paavli tänaval kui ka Saue eramus äärmiselt kehvades tingimustes, toitudes vaid jääkidest. 

Loomapäästegrupp ei saa torisejatega ühineda, sest tunneme väga otseselt inimeste ning firmade toetust ja seda mitte pelgalt ainult Jõulupühade eel.

"Palju pisaraid ja suur rõõm käsikäes - "Tilluke pime" läks päriskoju!"

Naistega on raske! Pagana raske! Nutvate naistega eriti.

"Kulla Ulla! Saad kiisu alles pühapäeval. Helle tuleb alles siis tagasi saarde, mitte täna!"

"Oi-oi, kui halvasti! Ma nii ootasin! Ma ei taha sel aastal midagi kingiks ja see pisike ongi mu kink! Ma nii tahan tema eest hoolitseda!", nuuksus eile õhtul soomlanna Ulla toru otsas. "Ma tulen ise järele! Räägin kohe mehele ja tuleme homme mandrile!"

"Hurraa! Leonbergerid aitavad vigastatud loomade raviks annetusi koguda!"

Leonbergerite kennel Faithful Amigo ja sõbrad korraldavad heategevusaktsiooni Loomadepäästegrupp MTÜ toetuseks.

15. detsembril kell 10.00 – 15.00 toimub Tallinna vanalinnas, hätta sattunud loomadega tegeleva Loomadepäästegrupp MTÜ toetuseks heategevusüritus.

"Kohe läheb lahti! Jüris auto alla jäänud kiisupoeg vajab teie tähelepanu, häid soove ja toetust!"

Aastalõpp on karm ja üks defitsiitsemaid asju Eestimaal on praegu aja saamine loomaortopeedi juurde. Ei tea kuskohast need luumurdudega hädalised kõik on tulnud, aga nii lihtsalt on.

Aga õnneks tutvused loevad ka tänapäeval ning Jüri kassiahakatis saab loetud minutite pärast operatsioonile. Algselt pidi ta käpakese korda tegema Kristo Klaassen Billy loomakliinikust, aga aega nappis.

"Gavercat nr.22 - Mustikas läks päriskoju!"

Põrgust paradiisi ehk esimene õnnetu hing frau Gaveri klassikolooniast on oma kodus oma inimese juures.

Suur asi, sest üleliigseid kiisusid on tuhandeid ja taoline õnn tähendab kasside maailmas sulaselget peavõitu! Eile kirjutasin esimesele loovutuslepingule alla ja soovisin nii kiisule kui perenaine Tiinale pikka elu ning mõnusat koosolemist.

Ma ei hakka tulevikus nimeliselt välja tooma milline kiisu, kelle juurde läheb ja seda vaid sellepärast, et head inimesed psühhoterrorist KG tagakirumise ja vaenamise alla ei satuks.

Kui mälu ei peta, siis keegi otsis oma musta, kurgu all valge laigukesega kassi taga. Olla kevadel Sauel pihta pandud või kaduma läinud. Ilmselt "Mustikaks"-ristitud kassike see siiski pole, sest vanus ei klapi.

"Ülesanne nr.65 - feministi ahistamine"

Võtsin täna ette "2019 soovide nimekirja" ja enamus punktidest on edukalt täidetud. Mõned, nende seas ka tabelis kuuekümne viiendal kohal asetsev "tuntud feministi seksuaalne ahistamine", oli aga veel tegemata. Helistasin kohe Fideelia-Signele:

"Tule ruttu Sõle kliinikusse! Kassid surevad! Vist süüakse ära!"

Poole tunniga oli tuntud kassisõber kohal. Minu eeliseks oli ootamatu rünnak ja varitsesin ukse taga. Nii kui ta pahaaimamatult sisse astus, haarasin kohe ümbert kinni ja kallistasin kõvasti-kõvasti.

"Uskumatu! Sõle loomakliinikus sooritati maailmas ainulaadne operatsioon!"

Pühapäeval võtame kergemalt ja see lugu ongi selle tõestuseks. Kes sind ikka kiidab kui sa seda ise ei tee ja lööngi kohe kiidulaulu lahti.

Loomadel, täpselt nagu inimestelgi juhtub mõistus teinekord väheke tõrkuma. Inimesed hakkavad purema ja klähvima, aga see on tänapäeva lääne kultuuriruumis tunnistatud juba täiesti normaalseks nähtuseks.

Loomadega on teine lugu ja nad hakkavad pahatihti ette kujutama, et on inimesed. Need on sellised raskemad juhtumid, aga mäluhäireid esineb pea kõigil ja nii loo autor kui fotol olev koer on Alzheimeri tõve ilmekamaid ohvreid.

"Mõelge kaasa! Mida teha paarisaja üleliigse kiisuga?"

Loomapäästegrupp on oma koha Eesti ühiskonnas ja iseäranis loomasõprade seas leidnud ja ilmselt ma ei liialda kui väidan, et saame ka kõige rohkem vihjeid või hädaabikõnesid.

See teeb rõõmu, aga tekitab ka kimbatust, sest head lahendust läbi mille kõik elukad ellu jääksid ja uue kodu leiaksid, pole meilgi.

Me teame üsna mitmest koertekolooniast, kus lemmikloomapidamine on täiesti käest läinud. Ühtekokku vireleb seal üle saja peni ja mõistagi tekib neid läbi suguluspaarituse aina juurde.

"Läbi roosade prillide"

Kõige parem antidepressant on loodus. Kes teab, see käib ja oskab näha. Kes mitte, see ostab "Xanaxit" või elab end sotsiaalmeedias välja.

Jumal tänatud Facebooki eest, sest vastasel juhul need närvihaiged ju piinaksid loomi või hullemad killiksid isegi inimesi. Mõistagi enamus neist istuks siiski hullumajas või vähemalt külastaks üsna tihti psühhiaatrit, mida tänased netiräuskajad ilmselt päriselus ka teevad.

"Ka Jüris auto alla jäänud kassipoeg vajab Teie abi!"

"Kuidas seda armsat kiisupoega kõige parem oleks abistada? Auto sõitis üle."

"Sõitke temast uuesti üle! Meile tõesti enam ei mahu ning oleme pea võimetud esmaabi andma, sest enam pole kodusid, kus vigastatud loomad taastuda saavad!"

Õnneks küll huumor, mis mustemast mustem, aga tõesti on juhtunud see, mida olen üritanud kõikide vahenditega vältida - Loomapäästegrupist või "loomade kiirabist" kui soovite, on saanud pesuehtne loomade varjupaik üle nelja-viiekümne elukaga!

Täna hommikul sai vigastada üks tilluke kiisulaps, kes alles oma elutee alguses. Lugu juhtus Jüri alevikus, Väljaku tänaval. Hele-nimeline loomasõber nägi kõike pealt:

"Tillukese Pimeda" operatsioon on kahe nädala pärast!"

Eile nagu lubasin, sai "Tillukese Pimeda" kiisuga, kes pr. KATRIN GAVER'I, kelle uueks perenimeks siiski vist juba ROHULAID, silmaarstil käidud. Nii vähemalt sotsiaalmeedias juba kirjutatakse.

Väga lühidalt öeldes, pole lugu sugugi nii hull kui kartsime ja ka operatsiooni maksumus ei tõuse üldse taevasse. Me lähtume alati sellest, mis on parim loomale ja sedapuhku soovitati silmamurega pöörduda Kakumäe Pet City kliinikusse dr. Andžela Lehtla poole, kes on oma töös väga pühendunud ja pädev. Et ma miskit sassi ei ajaks, siis lisan väljavõtte haigusloost:

"Pärnakad!" Kelle süsimust kiisu jäi auto alla?"

"Ma ajasin ootamatult teele jooksnud kassi alla", teatas meeldiv naishääl telefonis, väike värin hääles.

"Kas tal on suured vigastused?"

"Ta on juba surnud, aga ma ei saa looma niimoodi vedelema jätta. Kuhu ma pöörduma pean?"

"Varjupaigad koristavad korjuseid ja saadavad utiliseerimisele ning heal juhul saab neist kütusele biolisand või väetis.

Ei ole kena lõpp loomale. Saatke mulle fotod ja täpne koht. Teen postituse ja proovin omanikku leida - inimene saab oma lemmiku vähemalt väärikalt maha matta."

"Pärnus, Ehitajate teel. Kass on üleni musta värvi"

"Tilluke Pime" vajab Sinu abi!"

Olgu jõulud ukse ees, aga imet vast ei sünni, sest nägijaks see "Tilluke Pime" tõenäoliselt enam eales ei saa. Vaeseke on praegu veel suures vaevas ja vat seda saame me vähendada küll enne kui paistetus, mädanik või tont teab, mis veel ajju jõuab.

"Tilluke Pime" on Eidaperes Kristiina Pärgma juures, sest sinna oleme me ikka need kõikse haigemad kiisud viinud. Perenaise sõnul on tegemist "hullu nurrumootoriga", kes vaid inimese ligi tahab ja hellitusi nurub.

"32 - Mitte mul! Poisil ikka!"

Ohh Christine-Christine või lihtsalt Kix nagu me sind isekeskis kutsume! Täpselt 73 aastat tagasi sa tulid kirikuaeda ja noore mehe ää võrgutasid ning voodisse meelitasid. Said mu süütuse, nooruse ja ilu ning siis sa läksid, jättes mu suure kõhu ja rasedana maha! Maailm kukkus kokku!

Ja siis sa tulid tagasi, et mulle veel suurem kõht ette sööta ning uuesti minna. Et sa teaksid, siis kõht kasvab jätkuvalt ning tegemist on mingi eriliselt pika rasedusega! Aga ma ei pea pikka viha ja tegelikult pole põhjustki - täitsa tore on, inimesed pakuvad istet ja puha ......

Poissi ma ei hakka sünnipäeva puhul õnnitlema, sest feissaris on seda nõme teha. Lisaks me peale südaööd juba lobasime ka.

Aga kättemaks on magus!

"Katame lauad! Franz läks koju! Hurraa!"

Südamest häämeel teile teada anda, et hullud hirmud on möödas ja suuremad vaevad samuti. Franz jäi 26.novembril auto alla ja sai palju viga.

Billy loomakliinikus sooritati väga edukad operatsioonid Kristo Klaasseni poolt ja kokku kruviti nii kildudeks esikäpp kui ka vaagen. Teine operatsioon mõõdus ka ohtlike vahejuhtumiteta. 

Mäletatavasti esimesel korral Franz-poisi hingamine seiskus. Parem enesetunne ja olemine tulid Franzule kohe kui narkoosist toibus:

"Ohh sa raks! Ma saan ise istuli tõusta! Ohh sa raks! Mu jalad liiguvad! Jeee!"

"Aitäh sulle piirkonnapolitseinik Aile Kask!

Riigiametnikud, nende seas politseinikud on taolised tegelased, kes reeglina oma nime afišeerima ei kipu. Tegelikult nad ei tohigi seda lausa teha. Sestap jäi teenimatult tahaplaanile KATRIN GAVERI JA EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ käest kasside päästmisele alguse pannud Aile Kask, kes tegi rohkem kui politseiniku ametijuhend ette näeb. Tänaseks olen suutnud temalt heakskiidu välja lunida ning sestap tohin ka nime avaldada.

Lugu algas nii, et Aile nagu ka paljud teised heausksed inimesed, pöördus KATRIN GAVERI JA EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ poole abipalvega, et neljale kiisupojale hoiukodu leida. Veenva ja ladusa jutuga EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ juht KATRIN GAVER oli lahkesti nõus.