„Kus on Roosi? Kuhu sa Connori ja Karu viisid? Kas peremees viis nad oma uude koju?“, tundsid kohalikud eile õhtul muret. Mõned rõõmustasid, et ometi sai see toitmisejant nüüd läbi. Teised olid jällegi koerte saatuse pärast väga mures:"Äkki vennike pani oma penid hoopis magama?"
Kullakesed, ärge nüüd üle pingutage, sest ega ma nüüd kõikide Eestis elavate loomade asukohta ka ei tea ja nendega jännata ei jõua. Seda asja sai aga veidi uuritud ning üllatuseks olid kadunud hinged Connor, Karu ja Roosi vana Tallinna loomade hoiupaiga kodulehel üleval:
„Kohtutäitur E. Vilippus poolt omanikult konfiskeeritud koerad on antud Loomade Hoiupaigale hoiule. Ootame edasiseid otsuseid kohtutäituri poolt, mida nende koertega teha.“
Tohoh tonti! Mida see Vilippus nüüd mõtles, kui penid Larissa Kozõreva juurde viis? Kas loodab lugupeetud kohtutäitur nende müügiga härra Lõhmuse võlad kustutada? Või müüb nad tagavaraosadeks mõnele loomakliinikule? Või on koerad hoopis pantvangis, et võlgnikut survestada?
Ei tea, ei tea, aga Loomakaitse Liit paneb täna päringu teele ning loodetavasti toob see selgust. Üks proua oli lausa nii äksi täis, et lubas koerad ise välja osta.
"Seda me nüüd küll ei tahtnud, et nad "sellesse varjupaika" viidaks. Roosile on ka uus kodu olemas. Ma ostan ta ise välja ja viin sinna!"
Ka koerte ja teiste loomade kohta käivad Asjaõigusseaduse sätted ja põhimõtteliselt võibki neid ära võtta samamoodi nagu autotki või muud vara. Ei saa pead pakule panna, aga ühelt talunikult võeti vist ka kunagi lausa terve lehmakari võlgade pärast ära. Pagan! Või oli see hoopis väljamaal? Tee või tina, aga ei mäleta.
Igatahes kui kohtutäitur Elin Vilippus tõesti loodab lemmikloomade abil raha kätte saada, siis on tegemist küll igati uudse ja ma ütleks, et lausa eesrindliku lähenemisega. Ega kohtutäituri töö pole kerge ja kõik nipid tuleb järele proovida ning Vilippus on seega teerajaja ehk pioneer sõna otseses mõttes.
Tegelikult võiks ta aga latti veelgi kõrgemale tõsta, sest soovitud hinda selle maja eest nagunii ei saada ning seetõttu soovitan esialgu ka Aivar Lõhmuse poeg pantvangi võtta. Kui papa pappi pritsima ei hakka, siis müüme ka ta pojukese varuosadeks maha. Kui õigesse kohta organeid pakkuda, siis võib nende eest saada isegi paar-kolm korda kõrgema hinna, kui maja eest. Ma ise köhiksin kasvõi hommepäev uue neeru eest viisteist-kakskümmend tuhat talle peo peale!
Loodetavasti on sellest soovitusest kasu ja kui kohtutäitur Vilippus organiäriga ühele poole saab, siis ootan ta käest tagasihoidlikult kopsakat annetust ka Loomakaitse Liidu kontole. Ah, ära tule tänama, ma olen juba selline abivalmis ideede generaator!
Loomakaitse Liit tegi hommikul pr.Vilippusele ka päringu tema tegtevuse kohta ja viitasime, et koeri taolisel viisil "konfiskeerida" kehtiv seadus ei võimalda. Vähemalt meie saame sellest nii aru:
"Lp kohtutäitur Elin Vilippus,
Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) andmetel viibivad Tallinna Loomade Hoiupaigas (Sinirebase 24, Tallinn) kolm Tallinnas Jasmiini teelt teie poolt äravõetud koera - Gonor, Karu ja Roosi.
ELL palub infot selle kohta, millisel alusel koerad on ära võetud ja varjupaika toimetatud. Selgitame, et loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lg 1 kohaselt on looma äravõtmise õigus korrakaitseorganil ning olukorras, kus korrakaitseorgani ettekirjutus on jäänud korduvalt täitmata, on täidetud mittenõuetekohaselt või loomakaitseseaduse nõuete olulise rikkumise korral, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. Sama §-i lg 2 järgi annab loomaomanikult äravõetud looma korrakaitseorgan üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes rakendab looma pidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Täitemenetluse seadustiku § 67 lg 1 kohaselt ei ole lubatud arestida kodus mittetulunduslikul eesmärgil peetavaid loomi. Sama §-i lg 2 kohaselt võib sissenõudja avalduse alusel kohus lubada arestida suure väärtusega looma, kui arestimata jätmine rikuks oluliselt sissenõudja selliseid huve, mille korral ei saa arvestada loomakaitsehuvidega ega võlgniku õigustatud huvidega.
Antud juhul on selge, et Gonor, Karu ja Roosi ei ole loomad, keda oleks peetud tulunduslikul eesmärgil ning tegemist pole ka suure väärtusega loomadega. ELL palub viivitamatult teatada, millisel alusel loomad kohtutäituri poolt ära võeti ja Loomade Hoiupaika toimetati. Samuti palume kiiret informatsiooni selle kohta, mis koertest edasi saab?
Nüüd tuleb küll aga kohtutäituribürood operatiivsuse eest kiita, sest selgitav vastus oli liidu postkastis juba lõunapaiku:
"Täname Teid e-kirja eest.
Eelkõige soovin selgitada, et Teie poolt viidatud loomi me omanikult ära ei võtnud ega neid täitemenetluse seadustiku alusel ei arestinud. Loomad toimetasime varjupaika eelkõige enda, kõikide huviliste ja ka loomade endi turvalisuse tagamiseks.
Nimelt korraldab kohtutäitur Elin Vilippus Astla tee XX Tallinn avalikku enampakkumist (kuulutus internetis leitav). Vara enampakkumiste läbiviimisel ja vara tutvustamisel selgus, et maja ei ole igapäevases kasutamiseks, kuid maja hoovi on tekkinud kolm küllaltki suurt koera, kellest kaks jooksid hoovis lahtiselt ja kolmas oli aia külge ketistatud. Vaatamata korduvatele lubadustele, ei ole vara omanik varale eelnevalt mitte kordagi juurdepääsu ei taganud ja seega pidime lõpuks pöörduma kohtu poole, et vara huvilistele sundkorras tutvustada. Sundkorras vara tutvustamine oli planeeritud eilseks hommikuks ning omanik sellest informeeritud.
Kahjuks omanik kohale ei ilmunud ning nagu kohapeal telefoni teel selgus, siis tal oli parasjagu tähtsamaid asju teha. Koerad olid endiselt kohal, jooksid hoovis ringi, haukusid ja ulgusid ning omanik ei olnud teinud mitte midagi ka selleks, et varaga oleks võimalik tutvuda. Telefoni teel andis vaid teada, et koerad on sõbralikud ja ohtu endast ei kujuta.
Kuna omaniku suhtumine oli ükskõikne, koerte taust meile teadmata, samas me ei saa aga täitetoiminguid läbiviimata ega ka enda ja kõikide võimalike huviliste turvalisust tähelepanuta jätta, siis ei olnud meil muud valikut, kui loomad turvalisse kohta toimetada, millest informeerisime ka praegust maja omanikku. Meil ei ole kahjuks nende koertega võimalik mitte midagi teha, küll aga andis omanik eile teada, et läheb koertele täna varjupaika kindlasti järgi.
Informatsiooniks veel nii palju, et koerte elamistingimused ei tundunud olevat kõige paremad, kuivtoidu nõu oli lausvihma käes ja ketis olnud koeral ei tundunud olevat ka mitte mingisugust varjumise võimalust. Omanik vaidles sellele küll vastu.
Lugupidamisega, Sergei Volf, kohtutäituri abi
Sellega peaks siis nüüd selge olema miks koerad ära viidi ja omanik saab nad kohe kätte. Eks näis palju hr.Lõhmusel sedapuhku aega kulub, et oma hoolealused koju viia.