Sõnumid, mailid, kõned ja ess-emm-essid sinna otsa ning nii pop poiss polnud ma vast isegi siis kui teleekraanil tähtsa näoga ringi töllerdasin.
"Aitüma, et vanainimest ikka meeles pidasite. Siiralt."
Ma pole eriline sünnipäeva fänn ja viimati sai seda sündmust tähistatud 29 aastat tagasi ehk siis kui veerandsada täis tiksus. Asi oli vahepeal nii hull, et ma suisa vihkasin seda päeva ja ei lülinud telefonigi sisse. Arvutis ei käinud ka. Sama reegel kehtis Jõulupühade kohta – aasta jubedaim aeg, mille pidi kuidagi hambad risti üle elama.
See talv on aga kõik teisiti. Ei mingit kaamost. Ei mingit masendust ega pimedat aega. Millest nad küll räägivad? Kõik on ju risti vastupidi ja vat, et täitsa iluski. See kõik tähendab ilmselt seda, et torm mu hinges hakkab vaibuma ja olen teinud endaga rahu.