58

Eile 7.21. Telefon heliseb. Eksnaiska. See saab tähendada vaid halba. Tähendaski, sest ühtäkki hakkas ta laulma. Issver, jooma hakanud, oli esimene mõte. Treenitud kõrv oleks ära tundnud mõned katked sünnipäevalaulust.

 
Deem! Endal täitsa meelest lännu. Sellele järgnes pooletunnine kiidu- ja tänukõne ning lõpuks kuulutati mind pühakuks. Mnjah. Pole eriline sünnipäevapoiss. Viimati sai pidu peetud kui kukkus 25 ehk aasta oli siis 1990.

1000 eurot leiutasu! Pere ei ole kaotanud lootust Berryt üles leida

14.detsembril eelmisel aastal kavaldasid Harjumaal, Loo alevikus elavad Sofie ja Berry pererahva taas üle – pugesid aga aedikust välja ning läksid aleviku vahele vabadust nautima. Malamuudi ja berni alpikoera segu Sofie saadi viie tunni pärast elusa ja tervena kätte. Berry on aga kadunud tänase päevani. Perekond pole siiski lootust kaotanud ja jätkab otsinguid.

Lugu loe SIIT

"Lähen kah reisule!"

Aeg lendab ja kõiki tittesid korraga pildile saada pole enam võimalik, sest:

• Laps nr.1 elab Šveitsis. 
• Nr. 2 lendab kohe Vietnami. 
• Nr. 3 on momendil Egiptuses. 
• Nr. 4 on beebiga kodus ja ei lenda esialgu kuhugi, kuigi alles nad kondasid Lapimaa metsades. 
• Nr. 5 tuli hiljuti Jaapanist.

Ega ma kehvem ole. Lõin pangakonto lahti ja vaatasin jääki. Homme läheb sõiduks. Esialgu Raplasse. Kaugemale ei venita kuidagi välja.

"Hajameelsus"

Sõidan sügavais mõtteis ja täiesti omas maailmas ....

Jõuan Õismäele ja automaatselt keeran Rannamõisa teele, et koerad põllule jooksma lasta.

Olen põllul ja avan tagaluugi, aga koeri põle. Kus koerad on?

Kodus loomulikult! Debiilik olen! Nüüd sõidan koertele järele ja tulen uuesti. Õujeee!

"Uuel aastal vanamoodi edasi!"

Vähemalt Nõpsik on seda meelt, et väga midagi muuta pole vaja. Siiski-siiski ja nüüd ta tarib ühe kinga asemel mõlemad voodisse. 

Ma kohe eile rangelt pärima, et mis värk on? Sööb rahumeeli, vaatab süütute silmadega otsa ja pomiseb:

"Ruudi tegi!"

"Ära valeta! Ruts pole vannitoast väljas käinud ja tema tegi selliseid trikke neli aastat tagasi!"

"Aga kas sul rohkem lemmikloomi pole?"

Ilutulestik rõõmustab. Ilutulestik ka tapab.

Ilutulestik rõõmustab. Inimesi mõistagi. Ilutulestik ka tapab. Surnud linde me Tallinnas ei näe – läevad merele ja upuvad sääl. Silma alt ära ja probleemi pole. Pohhui!

Keda me aga näeme? Omi lemmikuid loomulikult. Hetk tagasi andis Päästeamet teada, et koer Järvevana teel auto all – ainult silmad liiguvad, muidu kutu. Palusin viia Loomade Kiirabi Kliinikusse ja lubasin, et Loomapäästegrupp tasub arve. Seda nad tegid. Hea koostöö ja suur aitäh.

Edasi loe SIIN

"Uusaastasoov"

Nõpsik hakkas valvama. Ruudi kaeb ka, aga kedagist ei näe.

Nõps annab häälekalt märku, et oht on lähedal. Nii juba paarkümmend mintsi jutti.

On ikka tüüp! Muidu nägemine kehva, silmad puha hallid ja jookseb kodus mööda kapinurki, aga siin näeb kilomeetri kaugusel sipelgat männipuul ronimas.