"Raudselt lähen ujuma! Läksin ma jeee!"

Saare puhkuseplaanis oli ka meres ujumine. Äärepealt oleks see ka õnnestunud, sest vesi oli soe. Siis aga hakkas ülejäänud seltskond minekule sättima ja oma viga, et nii kaua jokutasin.

"Raudselt lähen homme ujuma! See on kindel!"

Homme oli aga vesi juba hulga maad jahedam, sest tuul, va kurinahk oli hoopis teisest kaarest puhuma hakanud. Sestap passisidki külmavarestest lapsevanemad kaldal. Laste jaoks oli vesi mõistagi soojemast soojem ja nad oleks hää meelega omi varbaid meres leotanud suure sügiseni välja.

"Hea Kullamaa rahvas! Kelle vanurist koer on plehku pannud?"

Nädalake tagasi tuli ühte Kullamaa vallas asuvasse suvekodusse eakas koer. Loomal lohises kett järgi ja ülisõbralik koer oli näljane kui kurat. Memmeke ei hakanud teda ka minema kihutama ja otsis abi. Otsis võimaluste piires ka omanikke, kuid tulutult.

Eile Saaremaalt naastes põikasime tema juurest läbi. Vanamemm oli püstimures:

"Vallast öeldi, et see pole nende mure! Ise hakkasid toitma ja nüüd on see sinu koer! Tõttöelda pole mul talle õiget toitugi pakkuda, aga kõige hullem on see, et lahkun siit kümnendal augustil. Mis siis vaesest koerast saab?"

Muide, Kullamaa vald on Eesti kõige loomavihkajalikum vald, sest seal EI OLE MITTE KUNAGI ÜHTKI SELLIST HULKUVAT LOOMA, MILLE EEST VALD VASTUTAKS! 

Imekass Gates: "Katkine vaagen mu liikumist ei sega!"

"Terve mõistus tõrgub selle kassi ravimise vastu. Selle rahaga saaks ka midagi targemat teha! Kasse on nii palju ja absoluutselt ükskõik millise kassi ravimine on mõttetu! Võtku parem uus, see on palju odavam", avaldavad mõned empaatiavõimetud inimesed.

Gatesile need jutud korda ei lähe ja ta paraneb kirujate kiuste. Ka Loomakaitse liidu ja Loomade Kiirabi Kliiniku rahval on taolisest soigumisest kama kaks ja me oleme Gatesile tema eluvõitluses igati toeks. Ja Gates on ses suhtes ikka klass omaette ning paneb imestama ka kõikenäinud loomaarsti Valdeko Paavel'i:

"Rüütlid pole kadunud! Õrn loomaarst ja luik said abi!"

"Kõik mehed on sead! Ei ole enam rüütleid, kes õrna naist päästaksid! Nad on jäänud ajalukku! Kaasaegne naine peab ise kõigega hakkama saama!", ohkavad nii mõnedki naised kurba saatust kirudes.

"Lora puha ja rüütlid on täiesti olemas!", ütleksin ma vastu ja üht nägin oma ihusilmaga mõned päevad tagasi. Kogu lugu algas sellest, et kuna olen üks paras looder olnud, siis on jäänud Loomakaitse liidu sõbrad, toetajad ja abilised tänukirjadeta.

"Super uudis! Eve Kivi armus Murisse ja võttis leinava koera omale!"

Eile kirjutasin Murist, kelle eakad omanikud väikese ajavahega surid. See lugu läks paljudele hinge ja seda jagati Facebookis 1517 korral. Aitäh kõikidele headele inimestele! See oli vägev ja liigutav!

Ühtekokku tuli kuus kodu pakkumist. Välja valisin ma aga oma hea tuttava Eve Kivi.

"EI OLE VÕIMALIK! Imekass Gates liigub kümneks tükiks oleva vaagnaga omal jalal ringi!"

Momendil on Eestimaa Loomakaitse Liidu kõige raskem kunde kass Gates, kes kukkus aknast välja vastu asfalti. Mäletatavasti oli ka temal üleeile operatsioon. Kui tükkideks purunenud esikäpa lappimine oli üks paras jant ja viletsus, siis tagakäpaga läks kõik palju libedamalt.

"Ma olen ülirahul ja kõik läks nagu plaanitult", oli loomaarst Valdeko Paavel õnnelik."See tuli tõesti väga hästi välja ja kiisu pidas tublilt vastu! Ta on ikka vinge võitleja!"

"Aga kuidas vaagnaga lood on? Said selle ka ikka kokku?"

"Aitäh Andres Lember! Aitäh, et märkasid ja rääbakale kõutsile halastasid!"

"Tere Heiks! Mul on su abi vaja. Kostiveres on üks kass autolt paugu saanud! Ta vaevu liigub ja kukub pidevalt. Sa oled kõikide loomade päästja ja seepärast helistangi. Mida ma temaga teen? Kuhu ma ta viin?"

"Ega me õhtul ja öösel hea meelega kliinikus käi, sest väga kulukaks läheb tänu kõrgele visiiditasule. Vigastatud ja piinlevatele loomadele teeme aga erandi ja vii ta siis Loomade Kiirabi Kliinikusse - seal ollakse ööpäevaringselt lahinguvalmis. Ma annan neile teada."

"Kas ma pean ise maksma?"

"Ei, Loomakaitse Liit maksab, aga ma pean seda enne kinnitama kui kohale jõuad."

"Ma lähen sinna ja viin kiisu ära, tänud mees!"

Alates eilsest riputasin erinevatesse loomakliinikutesse üles Eestimaa Loomakaitse Liidu plakateid "MÄRKA JA AITA!"

"Vespa tänab kõiki toetajaid, liputab saba ja jätkab neljal käpal!"

Üleeile oli teatavasti see päev kui Eestimaa Loomakaitse Liidu annetusplakatil figureeriv koer Vespa käis jälle arstlikus kontrollis. See on juba nii, et hoiame oma hoolelalustel ikka silma peal ja eriti neil, kes raskelt viga saanud. Parem karta kui kahetseda! Lisaks oli vaja Vespake kiipida ja registrisse kanda ning ää sterrida.

"Ei meie kustikaid taha! Seda enam, et õnnetuses üliraskelt viga saanud koerale ei pruugi tiinus üldse hästi mõjuda!", oli uus omanik kindel.

Autosõitu ta ei talunud. Oi-oi-oi kuidas ei talunud ja oksendas nii minnes kui opilt tulles koledat moodi. Võibolla just tänu temale soetab liit ka esimese sõiduki, sest andke mulle andeks, aga mul on kõrini oma "liikuvas haisvas kemmergus" sõitmisest ja loomade transpordiks võiks ikka eraldi massin koos vajaliku varustusega olla. Varustuse all pean ma silmas igasugu linge, rihmu, puure-karpe ja võrgupüssigi, et tiivulisi kätte saada. Siin on mõistagi sponsorite abi  vaja.

"Oma pere kaotanud Muri otsib uut kodu!"

Muri võeti Kohtla-Järve varjupaigast pensionäride Olga ja Erich Martini majja kui nende eelmine koer suri. Ta sai seal elada vaid paari aasta jagu kui sel kevadel Olga ootamatult suri.

Olete kindlasti kuulnud lugusid, kus kogu elu koos elanud inimesed ei talu lahusolekut ja ühe surmale järgneb kohe teine. Ka selles loos läks täpselt nii, et abikaasa Erichi, endise Tudu metskonna ehitaja lein oli nii suur, et ta tervis ütles 85 aastaselt üles ja ta läks oma kallile naisele pea kohe teispoolsusesse järele ......

Maha jäi vaid Muri, kes on täna kurvemast kurvem koer ja endisest rõõmupallist pole naabrite sõnul järel enam midagi. Pole ka midagi imestada, sest koer leinab ja igatseb. Nii mõnigi tarkpea ütleb, et loomad ei leina! Loomad ei tunne emotsioone! Jama! Leinavad ja täiega! Uskuge mind!

"Hoidke ka kass Gatesile pöialt ja toetage tema ravi!"

Ka Eestimaa Loomakaitse Liidu teist "rasket kundet" ehk kõrgustest kukkunud kass Gatesile palun täna pöialt hoida ja tema peale mõelda. Ka temal seisab ees täna ees raske-raske tagakäpa ja vaagnaluu operatsioon.

Eile õhtul võttis ta meid aga vastu vaikse nurrumisega ja nautis paitusi. Tänu vigastustele ta täna veel liikuda ei saa ja sestap püherdab kiisu-miisu niisama mööda puuri ringi. Kuigi üleeilsest opist taastus Gates hästi, siis ometigi on ta Loomade Kiirabi Kliiniku nn intensiivravi toas ehk samas ruumis, kus arstidki enamuse oma ajast toimetavad - siis on ta kogu aeg silme all ja vajadusel saadakse kohe sekkuda....... 

"Plakatikoer Vespa läheb taas kliinikusse! Mis küll juhtus?"

Ei juhtunud midagi erilist sõbrad ja oma abi anuva pilguga kümnete tuhandete inimeste hinge pugenud ning pisaragi palgele kiskunud Vespa läheb täna Billy kliinikusse tavapärasele uuringule. Mäletavasti jäi see koerake Jõelähtmel auto alla ja sai üliraskelt viga. Ainult tänu inimeste headusele ja kaastundele jäi ta ellu!

Kahjuks pean tunnistama, et esikäpp pole korralikult tööle hakanud ehk närvid ei taastunud. Ta kohati toetab selle peale küll, aga enamasti "tolgendab" see lihtsalt niisama kaasas ja on rohkem tülinaks kui kasuks. 

"Sajab vihma ja sajab oravapoegi. Ei midagi erilist! Täiesti tavaline Eesti suvi!"

"Viu-viu-viu ehk appi-appi-appi!" kostus kuskilt taevast kellegi hale hädakisa. Madis Idnurm tõstis pilgu üles ja nägi mööda katust alla libisevat punakat kera.

"Kes see veel on?", ei saanud mees esmalt arugi, aga tõttas koheselt räästa alla ja püüdis liugu lasknud tegelase kinni. "Tohoh tonti! Oravatitt! Mida ma nüüd temaga küll peale hakkan?"

"Võit! Kaotus? Või siiski võit! Kohus käseb Bimbo näljutamist uurida!"

"Võit! Võit! Võit!", hõiskasin mõni aeg tagasi Bimbo lugu kirjutades kui riigiprokuratuur tunnistas Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebeõigust antud keissis. 

Juriidika on peen ja tavainimesele mõistmatu. Mulle ka, sest kogu aur läks selle va "kaebeõiguse" üle arutamiseks. Loo peakangelane ehk kogu oma pika elu näljasena lühikese keti otsas virelenud Bimbo kannatused olid sajandajärgulised.

Pidu ei kestnud kaua, sest Põhja ringkonna abiprokurör Natalia Duškina avaldas seepeale arvamust, et koera näljutamine polegi tegelikult looma julm kohtlemine:

"On see eit napakas või? Või äkki on tegemist lausa loomavihkajaga?! Ja taolised töötavad prokuratuuris!"

"Kas loomakaitsjad peaksid "teenuse" osutamise eest hakkama tasu küsima?"

Arvate, et näete selles videos nastikut? Ei ole nastik vaid tegemist on lookleva kahekümne eurosega. Täpselt nii palju pisteti mulle selle maduussi minema toimetamise eest pihku. Uskumatu, aga perekond oli nastikut nähes sõna otseses mõttes tõelises paanikas ja hirmul:

"Millal te jõuate? Kas me peame teid veel kaua ootama?!", nõudis ülinärviline ja hirmulolev naishääl telefonis.

"Vaadake kulla inime, täna on reede õhtu ja kavatsesin just perega grillima hakata ehk, et ma ei pea kuskile tulema! Ei viitsi ja ei taha ka!"

"Mis mõttes?"

"Väga otseses mõttes! Mul pole mingit sundust kuskile tulla, aga üritan olla hea inime ning viin ussi ära, et te teda maha ei lööks ja ise hirmul olema ei peaks. Kus te elate?"

"Männiku külas."

"Ise te kolisite raba serva, madude koju ja nüüd on kiun taevani. Kus see nastik siis elama peaks teie arust?"

"No palju te siis raha tahate? Palju teie visiit maksab?"

"Gatesi üks operatsioonidest on edukalt möödas. Ülehomme tuleb järgmine"

Selles videos see kõrgustest kukkunud kass pärast operatsiooni veel narkoosiuimas tudub. Opp kestis üle kolme tunni ja oli paras pähkel isegi Valdeko Paaveli nimelisele "kontide kokkulappimisvõlurile":

"Jube puru oli see luu, aga kokku saime. Nüüd vajab Gates täielikku rahu ja peab puuris elama oma poolteist-paar kuud, et käppa uuesti ei vigastaks. Muidu on kõik mokas."

"Gates vajab heade inimeste abi!"

Bill Gatesil on raha jalaga segada ning tema meie abi ei vaja. Küll aga on omadega jännis imearmas Gatesi-nimeline kiisu, kes pärast kõrgelt kukkumist mööda asfalti prantsatas. Kuigi väidetakse, et kassid kukuvad alati pehmelt käppadele, siis Gatesil nii hästi ei läinud ning vigastuste loetelu on karm - esi- ja tagakäpp purud, vaagen tükkideks ........

"Gatesi ravi läheb väga kalliks. Kas loomakaitse liit saab selle enda peale võtta? Teie ju tegelete "võimatute missioonidega!", päris minult Loomade Kiirabi Kliiniku administraator.

"Ostke enestele vähemalt särgid!"

On üldteada, et Eesti loomakaitsjad on vaesed nagu kirikurotid, kes siis lõhkistes dressipükstes, hangud õlal, üritavad võimaluste piires kuidagi loomi aidata ning selle tarbeks pidevalt raha nuiavad. Midagi pole teha! Vaese riigi ja ühiskonna arengutaseme küsimus! Eelmisel nädalal astus Selveri kaupluses mu juurde aga üks kaunis keskealine proua:

"Tere! Teie oletegi SEE loomakaitsja?"

"Vististi küll."

"Ma tahaksin ka teie seltsi tegevust toetada."

"See on väga tore, sest kliinikuarved kasvavad üle pea. Aga ma pole seltsist vaid ikka loomakaitse liidust"

"Ei tavainimene nendel vahet tee!"

"Plakatikoer Vespa ehk aitäh head inimesed!"

Alates järgmisest nädalast vuravad meie teedel Eestimaa Loomakaitse Liidu vabatahtlike masinad, millel näete tuttavat koera. Vespaks ristitud kutsa võtab teid vastu ka neis kliinikutes, kus ravitakse kõige rohkem "meie" loomi. See on ka omamoodi tunnustus nendele kliinikutele ja töötajatele, sest me usaldame nende kätte oma hoolealused kuna nad teevad väga-väga head tööd. Päris igale poole loomakaitse liit omi plakateid ei kleebi kui see isegi raha peaks sisse tooma. Põhimõtte küsimus, ei muud!

Mäletatavasti jäi Vespa Jõelähtmel auto alla ja sai üliraskelt viga. Konkreetne kabelimats! Lummava või lausa abi anuva pilguga koer läks aga tuhandetele inimestele hinge ja nad ulatasid oma abikäe. Tema lugu jõudis isegi uudistesse. Ei hakka kõike üle kordama, aga kellel huvi, siis saab mälu värskendada minu vanu blogipostitusi lugedes:

"Ei mingit kismat! Huskypere võttis Duffy pea kohe omaks!"

"Ärge kujutage ette, et ma üksinda taga kongis sõitma hakkan! Ma tahan ka ees istuda ja aknast välja vaadata!", võis Duffy vast mõelda kui oli üle tagumise istme roninud ning süüdlaslikult mulle otsa vaatas.

"Eks ole siis pealegi ja vaata välja!", lõin käega ja nii me Tartu poole vurasime. Algselt pelgasin, et äkki võõras koer pole massinatega tuttav ja läheb hulluks kätte? Õnneks olid sedapuhku hirmul suured silmad ja Duffy nautis autossõitu täiega.

"Hoiukodu leitud! Duffy kolib Lõuna-Eestisse"

Head sõbrad, tänane päev märkige endale kalendrisse kui "Kõige kiiremini kodu leidnud koera päev", sest Duffyle pakuti uut kodu kõigest minut peale kuulutuse avaldamist. Siis kirjutas juba teine tahtja. Ka hoiukodu pakkumisi tuli mitu.

Ma tänan ja vabandan kõigi ees, aga ma ei anna Duffyt siiski Facebooki kuulutuse peale ära. Vastutus on liiga suur ja ma lihtsalt ei julge ega ei riski ning väldin seega olukorda, et aasta pärast tõstab uus pere käed üles:

"Võtke oma koer tagasi, me ei saa temaga hakkama!"

Tegemist on kahtlemata müstilise ja hüpnotiseeriva pilguga iludusega. Ka ma ise olen huskyst unistanud, aga ma pole suutnud talle pakkuda vastavaid tingimusi ja piisavalt aega ning seetõttu on ta võtmata jäänudki.

"Duffy vajab hoiukodu! Kiire-kiire!"

Täna juhtus nii, et sain ühtäkki jälle ootamatult koeraomanikuks. Lahendasin parasjagu Harjumaal Kasispea külas üht eelmisel nädalal laekunud kaebust, mille kohaselt olevat husky tõugu koer lühikese keti otsas, olematus kuudis ja näljane. Lisaks murdnud lahtipääsenud koer hiljuti maha ka naabrite paar kana. Külasuu sosistas, et tegemist võib olla varastatud koeraga.

"Kurepojad kosuvad lausa tundidega!"

Kui eelmine "kurelugu" oli kurb, siis see pole seda teps mitte. Eesti maarahvas on toonekurgi ikka austanud ja üles kasvatanud. Ka praegu on Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole all üsna mitmed kuretited, kes kosuvad mitte päevade vaid lausa tundidega.

Seisavad vapralt, jalad keharaskuse all tudisemas, nokaga plagistade mind eemale hirmutades, aga varsti-varsti on nad valmis maailma avastama lendama. Ei maksa vast mainidagi, et nende toitmise peale kulub kenake kopikas ja sestap võiksid head inimesed seda püha üritust helistades toetada:

9000 777 - 5 eurot
9000 888 - 10 eurot

Kuidas meie turvakodusse jõudnud imetillukesel kurepojal läheb? Kas üleeile toodud pooluimane ja jõuetu kurelaps jäi ellu? Vaadake videot ja saate teada.

Muide, seda koduvideot tasub vaadata küll, sest ega tavainime ju kurepessa näe ja seega jäävad ka sealsed pisikesed tegelased koos oma liigutuste ja häälitsustega meile reeglina võõraks.

Tere tulemast maapealsesse improviseeritud kurepessa! Mina tänan!

"Toonekurg läks vigastatud kaasale appi ja varjas teda oma kehaga!"

"Vigastatud kurg lebas maas ja võõrad noored kured läksid teda nokkima. Ja siis ta sealt pesast laskuski ning kattis oma vigastatud kaasa tiibadega ja võttis löögid enda peale! Silma võttis märjaks! Seejärel läks aga rünnakule ning kihutas tülinorijad kaugele. Ta lendas neile lausa järele ja virutas veel õhuski nokaga!", kirjeldab nähtut Harjumaal Tuula külas elava Kopli talu vanaperemees. 

"Ma pole sellist asja oma elu jooksul veel näinud! Ega ma nüüd teagi kas naine kaitses meest või mees oma naist, aga paarilised nad igatahes on."

"Varsti-varsti läheb lahti! Loomapääste-team ootab vabatahtlikke!"

Ega loomakaitse pole aint loomadega jahmerdamine vaid teinekord tuleb teha ka peenemat näputööd. Seega olen viimased paar kuud üsna usinalt olnud ka isehakanud kunstnik-disainer, kes siis amatöörliku asjatundlikkusega visiitkaarte-tänukirju-logosid-plakateid ja isegi T-särke-jopesid oma arust kujundab.

Tõttöelda olen ma PR Disaini kollektiivi juba hulluks ajanud, sest pidevalt mõtlen midagi ringi. Sestap ei maksagi imestada, et nad mind pärast puhkust just nii vastu võtsid: