„Kõrvu riivav kõva hädakisa tuli mändide poolt!“, kirjeldab sündmusi Tallinnas, Mustamäel elav Kristjan, kes sättis sammud sinnapoole, kust hädaline appi hüüdis. Ja mida ta nägi? Vares rapib imetillukest jänesepoega.
„Ma ei suutnud seda pealt vaadata ja läksin vahele“, sõnas hella südamega jahimees, kes loomakaitse liidule varemgi hädasolevatest metsaasukatest teada on andnud.
Näiteks, viimati ei saanud mees kuidagi hädasolevast siilist niisama mööda minna vaid viis ta koju ja hiljem andis meile üle. Tore, et taolisi inimesi ikka leidub! Eriti hea meel on mul selle üle, et just mehed ei pelga aina enam oma õrnemat ja kaastundlikumat poolt näidata.