"Valner on pedofiil ehk uudiste üllitamine on imelihtne"

Uudiste tegemine on tegelikult väga lihtne ja kohe õpetan Teilegi kuidas loetavuse ja klikkimise rekordeid purustada. Pealkiri "VALNER ON PEDOFIIL?", peaks lugema kutsuma ning skandaali tekitama küll ja küll. Kindlasti ei tohi unustada küsimärki, sest vastasel juhul leht ju väidaks seda kui fakti ja siis võib kohtus vastu kotte saada nii et kole. Seega küsimärk paika! Edasi tuleb pilt, mille võib kasvõi siitsamast feissarist alla laadida. Laste näod tuleb muidugist udustada! Edasi tekst: "Meie poole pöördus murelik lapsevanem (nimi toimetusele teada nt Ingrid Tamm) ja kurtis, et teda häirib tuntud loomakaitsja liigne lastelembus.

"Facebooki konto kaaperdati ära ja ühes sellega läksid kaduma ka 5aasta jooksul kirjutatud lood"

Tere taas! Olin siin vahepeal kadunud ja nii mõnedki küsisid, et kas tegin feissaris "enestapu"? Tegelikult ei teinud ja mu konto koos 5000 sõbra ja ma-ei-tea-mitmesaja-jälgijaga lihtsalt kaaperdati ära ning nagu välja tuleb siis seda tagasi saada ei õnnestugi. Annan Teilegi teada kuidas kõik toimus ja ehk oskate tulevikus siis vähemalt enda kontot hoida. 11 märtsil tuli mu telefonile prantsuskeelne teade:

Bonjour Heiki,
L’adresse électronique vonwalner@gmail.com a été retirée de votre compte Facebook, mercredi 11 mars 2015, 10:05 (UTC+02).
Si vous l’avez fait, vous pouvez ne pas tenir compte de ce message.
Si vous ne l’avez pas fait, veuillez sécuriser votre compte.
Merci,
L’équipe Sécurité Facebook

„Väidetavad jamad rahadega ehk kuidas minust varas ja petis tehti!“

Eestimaa Loomakaitse Liidu inimesed eesotsas minuga on paras pätikamp ja umbes sellisel arvamusel on täna tänu meedias avaldatule paljud eestimaalased. Kõik sai alguse kellegi Ingrid Tamme kirjast, mis saadeti toimetustele, Tallinna linnavalitsusele ja loomadega tegelevatele organisatsioonidele. Kirjastiilist ja olekust õhkub otsest viha ja põlgust ning proua tatipritsimise ajel hakkasidki paljud sulerüütlid vorpima sensatsioonihõngulisi üllitisi. End uuriva ajakirjanduse lipulaevaks pidavast „Pealtnägijast“ läks möll lahti ja inspireeriv laimukiri oli järgmine: „Väike lugu sellest, kuidas Heiki Valner ja Ko omastavad Riigi Raha, ning kuidas selle peale reageerib Põllumajandusministeerium ja kantsler Ants Noot. Kiri on kahes osas.

Süüdi! Süüdi! Süüdi"

Minu käest on üsna palju päritud mis siis tegelikult toimus ja miks ma sellest avalikult rääkinud pole? Kohe seletan. 

Tegelikult olen ma ajakirjanikele alati vastanud, aga trükki pole need lood jõudnud. Küsite, et miks? Praegu on ju suur sõnavabadus ja Eestigi vastavas tabelis üsna kõrgel kohal! Eks ikka sellepärast, et vastaspool kardab minu või oma kolmanda eksabikaasa rääkima hakkamist rohkem, kui vanakuradit ennast ja teeb kõik selleks, et meiepoolsed kommentaarid kuskile ei jõuaks.

"Elupäästja Mia"

Täna tahaksin rääkida midagi positiivset ja siit tuleb lookene sõbrakesest Miast, kellele olen ehk isegi praegusel perioodil oma elunatukese võlgu. Mia nimelt on ühe mu väga kalli ja armsa ning julgen väita, et mehe ja naise vaheline sõprus on täiesti võimalik, sõbranna Eneli koer ning siit pole mingit seksivärki vaja isegi tikutulega taga otsida. Kunagi me sebisime, aga asja sest ei saanud. Ometigi ei läinud me laiali riiuga ja rusikaid põues ei hoia. Kõik on vägagi risti vastupidi. Eelmisel kuul suri siis mu endise kallima võõrsil elav ema ja naine puutus ehk esimest korda elus kokku ka reaalse leinaga. Kuna olime vanad tuttavad, siis ta tõi loomade stressi vältimiseks oma kaks kassi ja koerakese minu juurde, seniks kuni läheb lõunamaale matuseasju ajama. Minu oma kassile see mõistagi ei meeldinud, aga Evka on üsna mõistlik. Miaga polnud, ega pole ka täna mingeid probleeme, aga sookaaslased Tikker ja Ra, ajasid tal harja punaseks! Täielik hullumaja, aga saime hakkame ning kuidagimoodi leppisid nad ajapikku ära!