"Majamüügiluuletus"

Müügis räämas majake,
keldris rikkis klaver,
ostjaid aga napib,
sest seal elas proua Gaver

Koht on looduskaunis,
all orus iidne pais,
lillelõhnast pole kasu,
kõikjal kassikusehais

Tädi kokku kasse korjab,
topib puuri, muudkui "orjab",
raha lunib, teisi kirub,
see ta elu, sitaks ilus

"Heade uudistega nädalale joon alla"

Eelmises postituses olnud Bossele tehti kolm kodupakkumist ja ilmselt juba homsest algab ka temal juba hoopis teistsugune, palju-palju parem eluke. Et asi ikka lõpuni kindel oleks, loovutab noorukese lapselapse palvel Bosse uuele perele tema asemel Loomapäästegrupp.

Franz, Nõmmel auto alla jäänud koera seisund on siiski palju-palju hullem, kui alul arvasime ja panime kella lausa seisma otsustamaks kas mitte eutaneerida poleks targem ja õigem?

"Jõuluks koju - Bosse 2"

Mäletatavasti on üks Bosse-nimeline vahva koer juba tänu Loomapäästegrupi postitusele armastava kodu leidnud. 

Nüüd on järg siis veel ühe Bosse käes, kes samuti ajale ja kurvale saatusele jalgu jäi. 

"Tere, mul on suur mure ühe armsa väikesemat kasvu koera pärast, kes on hetkel jäetud külmuma ketti Kadrina aleviku lähistel Lääne-Virumaal. Koer kuulus minu vanaemale ning valvas maamaja kuid kevadel kolis memm sotsiaalkorterisse ning koera ei lubatud kaasa võtta. 

"Auhinnamäng! Mis kohaga on tegu?"

Loomapäästergrupp sai taas muretetekitava vihje ühe organisatsiooni kohta, kelle tuhanded jüngrid on valmis kasside heaolu nimel kasvõi surema. Nii nad oma ülisalajases Facebooki kommuunis vähemalt väidavad ja on vandunud igavest truudust kassisekti ülemjuhatajale.

Ilmselt lausidikad kõik need tuhanded, kes kümnete ja kümnete teadete peale vilistavad ning juhmi pilguga pea kõrvale pööravad ja jätkuvalt kasside väärkohtlemist juba aastaid toetavad. 

"Oi-oi, me ei taha tülli minna! Oi-oi, me pole ju oma silmaga pealt näinud!", vangutavad nad uskumatult pead.

Võib-olla on nad aga hoopis sadistid ja paadunud kassivihkajad, kes olukorda naudivad? Võta nüüd kinni. Ei saa ka välistada, et sektijuht on nad üleüldse ää nõidunud ja oma tahtele allutanud? Kõik on siin ilmas võimalik!

Politseiametnik šokis: "Katrin Gaver juhatab horror-reality mittetulundusühingut!"

Ei hakka midagi enda poolt midagi lisama vaid edastan inimese eheda emotsiooni, mis teda Katrin Gaveri nn "kasside hoiukodust" lahkudes valdas täies mahus teieni. Politseiametnik, nimetagem teda Kerstiks, kirjutas Facebookis nii:

"Öeldakse, et hommik on õhtust targem. Ma olen kolm hommikut juba seda lootnud, aga ikka ei miskit. Seega siit see nüüd tuleb!

Juhtus selline lugu, et sellel nädalal olen kahel korral päästnud kassipoegi. Ühtesid ja samasid.

"Katame lauad! Agnes Lillemets sai metsas redutanud eaka koera lõpuks kätte!"

Nädal tagasi jäi Lääne-Virus, "Emumäe päikeseonni" lähistel inimestele silma väga arg ja kurva olemisega koer, kel ketijupp järgi lohisemas.

Küllap laskis kodunt jalga ja viiks ta tagasi, aga arale loomale ligi ei pääse. Agnes läks täna tuhandedat korda taas hädalist otsima - tal iseloom selline, et hing ei anna lihtsalt asu enne kui loom päästetud ja töö tehtud saab.

"Mängime kulli!"

Taoline mulje võis paar päeva tagasi Kolde "Selveri" ees inimestele jääda küll kui Aadut tagasi ajasin. Säh mulle, mida Aadut? Nõpsi ikka ajasin taga, aga ju ma pole oma meeltes veel Aadust täitsa lahti lasknud .....

Nõps va raip on juba nii julgeks ja kiireks muutunud, et tegi autost vehkat. Nii kui ukse avasin, puges jalge vahelt õue ja kätte end enam ei andnud.

"Püüa mind kinni Heiks! Mängime kulli!"

"Appi! Appi! Tali tuli taas ootamatult!"

Eestlane on alati kõva hädaldaja olnud, aga uuel aal näikse neid vingukotte veel rohkem olema. Tegelikult muidugi pole, aga sotsiaalmeedia aitab hädakisa ja niisama kiunu võimendada enneolematul määral. Ka pärismeedia avaldab tänapäeval selliseid "uudiseid", mida vast kümne aasta eest isegi suure rahanutsaka eest lehte poleks pandud.

Kiunun siis ka ja toon näiteks paar nõmedat lauset, mis väheke pinda käivad.

AITÄH! OMANIK LEITUD! "Nõmmel auto alla jäänud husky vajab teie abi!"

Sellel koeral vedas! Nii võib vast öelda küll, sest esikäpaluumurd ja pindmised "riivakad" peas, ei liigitu kuidagi väga raskete vigastuste alla. Ma vähemalt loodan, et üllatusi rohkem ei tule. Kiipi koeral polnud ja arstidele ei meeldinud ka südame töörütm. Õnneks üleliigset lahtist vedelikku kehas ei tuvastatud ning ka siseorganid olid täiesti terved.

AITÄH! OMANIK LEITUD! "Mustmäekad! Kelle kiisu jäi auto alla?"

Täna hommikul jäi Ehitajate ja Vilde teede ristmikul auto alla ilus punakas kodukass. Trolliga sõitnud pealtnägijate sõnul oli vaatepilt ikka väga kurb ja julm.

Kahjuks oli hiirekuningas surnud kui kohale jõudsin. Kuigi Loomapäästegrupp ei tegele korjuste veoga, siis ometigi ei jätnud ma teda vareste nokkida ega saatnud ka Väike-Maarja "süldivabrikusse" ümberkeetmisele.

KOER KÄES JA TEEL LOOMADE KIIRABI KLIINIKUSSE! KELLE OMA? "Nõmmel sai husky autolt löögi!"

Neetud päev! Vähemalt Tallinnas on täna küll hullumaja ja loomad-linnud on saanud pihta neli korda. Hetk tagasi tuli ka viies teade Eino Roosioksalt:

"Helistatakse kohe teie lühinumbrile. Nõmmel jooksus olnud husky jäigi auto alla!"

"Oki, siis Tanel lendab, ma ise vähe kinni praegu."

Teade vigastatud koerast oli juba Loomapäästegrupi vabatathtliku loomapäästja Tanel Veskimägi'ni jõudnud ja ta oli juba Nõmme poole teel.

"Pildi järgi on käpp sodi ja ta ei lase kedagi ligi. Kuidas ma ta masinasse saan?", päris mees telefonis.

"Salarelv: Seksmüts"

"Kas õues on juba nii külmaks läinud, et selle jubeda mütsi pähe panid?", päris bensujaama näitsik naerdes.

"Vaadake neiukene kaunikene ja teie vabanduseks saab olla vaid noorus ning kogenematus. Tegemist on tegelikult mu "naistesebimissalarelvaga" ja see mõjub hetkega! Isegi 90.aastased memmed on ligumärjad esimese viieteist sekundiga.

Voodis annab ka rämedalt jõudu juurde. Näe, vaata peeglisse! Su enese pilk muutus just ka üksjagu kelmikamaks, aga kahjuks olen ma täna juba kinni!"

Naeris. Punastas. Vist punastas või mulle vähemalt tundus nii. Ai pagan! Nüüd lobisesin oma "võluseksmütsi saladuse" välja.

Õnneks mehed mu lugusid väga ei loe. Hää seegi! Ja nüüd sulgege silmad ja kujutage ette - õhtu, voodi, mina nii paljas, nii paljas vaid see ilus ja äge kootud müts peas .........

"Eesti vajab hoopis Plaani G!"

Vaatsin AK-d ja ei saa kuidagi nõustuda ministri jutuga, et Eesti vajab plaan B-d, juhuks kui venkud jälle kallale tulevad. Eesti vajab tegelikult "Plaani G".

"Milline Plaan G veel?", käratab kindlasti peaminister mõnes homses lendlehes. Ja-jah, lugesite õieti. Ajalehti meil enam pole ja nüüd ilmuvad vaid eri parteide, huvigruppide või mõjukate üksikisikute huve kaitsvad lendlehed, mida loomulikult ei pea lugema ega tellima.

Kohe selgitan "Plaan G" tagamaid. Vaieldamatu sõjandusspetsi ja strateegia geeniusena olen vaaginud ülipõhjalikult plaane A, B, C, D, E, F ning need tõesti ei tööta. Alles "Plaan G" korral on tillukesel Eestil võimalus idanaabrile vastu saada.

"Hurraa! Nõps võeti tööle!"

Nädala olulisim sündmus minu tagasihoidlikus tares oli see, et Nõps võeti tööle. Eesti e-riigi hetkega põrmuvarisemine päädis valitsuse erakorralise kriisikoosolekuga ja seal otsustati palgata it-alase väljaõppe saanud Nõps olukorda analüüsima. Nõpsi ülesandeks on ka süüdlaste välja selgitamine ja kohtu ette toomine.

"Kindlasti on siin taga opositsioonierakonnad, kes teevad kõik, et praegune demokraatlikult valitud valitsus kukuks!", vastas anonüümsust soovinud Eesti Vabariigi siseminister. "Meil on pealtnägija tunnistus, et kaablid näris läbi just üks endine erakonnajuht, kelle nägu meenutab tänu vuntsidele hamstrit! Küsige ta käest, kuhu raha peitis ja näete ise! Hamster, mis hamster!"

"Pärni naudib elu uues kodus"

Kui kõik inimesed tunduvad sulle inetud, lollid, nõmedad jne, siis on viimane aeg psühhiaatri juurde minna. Mul on just selline periood käes ja absoluutselt kõik, kaasa arvatud ma ise, on täielikud idioodid! Hakkasin just Seewaldisse numbrit kinni panema kui korraga tuli kiri:

"Tere! Lubasin juba ammu sulle teada anda kuidas kolmejalgse Pärni elu läheb. Arvan, et ta on väga rahul. On täiesti harjunud, et neljandat jalga pole ja on selle asendanud väga edukalt sabaga.

"Koolilapsed päästsid linnukese elu!"

Kas te mäletate seda aega kui te laps olite? Seda süütut siirust ja naiivsust? Seda aega, mil tundus, et kõik täiskasvanud on vist veidike opakad, sest teevad elementaarseid asju täitsa valesti?

Ei tea kas see "opakus" tuleb haridussüsteemist või elukoolist, aga üksjagu kalgimaks muutume me tõesti. Ei me näe hädasolijat olgu ta või ristseliti keset kõnniteed. Joodik, narkar, on meist enamus kindlad ja infarkti välistame automaatselt.

Ei me saa enam aru ka loodusasjadest. See on juba väga "too much" kaasaegsete linnasakste, aga paljuski juba ka maainimeste jaoks. Õnneks lapsed ikka märkavad ja ehk muudavad nad veidike meidki.

"Aitäh Jane Nõmmik ja Goodpoint Chemicals!"

 Teinekord juhtub nii, et võitled, mida sa võitled, aga lõpuks oled ikka sunnitud alla vanduma ja oma kallile sõbrale viimase pai tegema. Ka Jane Nõmmik võitles oma koera eest ja käis isegi Venemaal ravimas, kuid saatus oli vaatamata sellele karm.

Taolistest loomadest jääb pahatihti ravimeid üle ja nii Jane minuga ühendust võttiski:

"Tere Heiki, Kirjutan selleks, et anda veidi ära ravimeid koertele. Ise ma kellelegi pakkuda kahjuks või ehk isegi õnneks ei oska kuid siiski tahaks, et keegi võiks neist kasu saada."

AITÄH! UUS KODU LEITUD! "Jõuluks uude koju - Bosse"

Murekiri:

"Oleme abikaasaga pensionärid ja maal asuv majapidamine jäi meile kahele liiga suureks ja käis väga üle jõu. Seoses maja müügiga ja kolimisega korterisse ning osaliselt ka välismaale, oleme sunnitud ära andma oma lemmiku, sest uutel omanikel on juba koer.

Oleme otsinud uut omanikku ja isegi leidsime ühe, aga lõpuks ta siiski loobus. Süda on väga kurb, aga meil ei ole valikut.

"1414 - tasuline või tasuta number?"

Tänane päev oli üle jupi aja äärmiselt töine. Kõnesid tuli kohe hommikul palju ja selgus ka põhjus - Erko vajas ise tohtrite abi ja seega suunas kõik hädalised elegantselt mulle.

See pole etteheide vaid nii see tasuta loomade kiirabi ja nõuandeliin 1414 töötabki - kui üks ei saa vastata, vastab teine. Kui teine ei saa, siis kolmas.

Ma nimme kirjutasin sisse sõna TASUTA, sest eelmisel nädalal jõudis lõpuks ka minuni kuulujutt, et 1414 ei maksa hellata kuna vastik Valner kröönib vaesed helistajad puruvaeseks krõbeda minutihinnaga.

"Kuskohast tulevad hukatud lemmikute hordid? Head inimesed toodavad!"

Enamus inimesi arvavad, et nad on head. Ilmselt ka miljonite inimeste surma eest vastutavad Hitler ja Stalin oleksid sama meelt olnud. Arusaadavalt kirjutavad kõik loomasõbrad endid automaatselt hääde inimeste lahtisse.

Ka Koplis, Stroomi ranna kandis elab üks enda arust hea inimene. Temast anti mulle teada täna hommikul telefoni teel:

"Tulge ruttu siia mere äärde! Me leidsime loomade pidamiseks mõeldud puurid! Me ei julge ise avada!"

"Nõpsi uuest kodust, aga päästetud jänesest ikka ka"

Jänestele,  neile vahvatele ja täiesti samaväärsetele elushingedele nagu koerad-kassid ning me isegi, nii palju kaasa ei elata.

Mäletatavasti leidsin Raplamaalt, Sipa külast räämas tühjast talust lisaks koer Nõpsile ka ühe jänkupoisi, kelle samuti kaasa haarasin. Kuidas teda ikka üksi maha jätta sinna kõledasse tarre? Eks ole?

Jänes, nimetagem teda siis meelevaldselt Nõpsikuks, vaadati samuti "Viimsi lemmikupesas" põhjalikult üle. Tema karvakate oli palju paremas seisukorras kui Nõpsil ja seal polnud igasugu tüütud parasiidid elupaika leidnud. Mõned karvapuhmakad ja meeletu hais, aga laias laastus oli pikk-kõrv täitsa vinks-vonks.

„Hommik 1 – Nõps“

Seilan tormisel merel ja vett pritsib kõikjalt. Laine lööb üle jahi ja on ainult sekundite küsimus, millal see kummuli keerab ja põhja läeb. Vesi on aga kuidagi imelik. Selline kleepuv ja ilane. Hirm. Meeheide. Abitus. Palun Kõige Vägevamat ja elus esimest korda ta isegi vastab mulle:

„Jah mu poeg! Sa ei pea teps mitte labast uppumissurma surema. Sina vajad väärikamat katsumust!“

Ja nagu võluväel olen lagendikul, mille kohal tiirlevad kettakujulised tundmatud objektid.

"Päev 1 - Nõps"

Aega võtab, aga asja saab. Tegelikult on Nõpsiga ikka kordades lihtsam kui Aaduga, kelle usalduse võitmine võttis aega pikki kuid. Nõpsiga käib ajaarvamine tundides.

Rihma kaela saamine on veel nii-nii hirmus, et hädad tulevad nii eest kui tagant. Loomulikult saadab seda kõike lihast ja luust läbi lõikav kisa. Sama lugu on sülle võtmisega, kisab ja pissib täis. Siis aga avastab, et tegelikult on süli päris tore koht ja rahuneb maha.

"Totaalse muutumise eri - Nõps"

Kas tunnete ära? Vaevalt küll, aga tõsi ta ning videos patseeriv iludus on tõesti eile Märjamaalt, Sipa külast päästetud Nõps.

Rämedalt haisev ja kirpe täis karvahunnik kaalus üle ühe kilo. Imetegijate Merli Pavelsoni ja Gerly Võsu hinnangul oli Nõps minu seni toodud kundedest kõikse hullem.

"Väljaheited olid kinni kuivanud ja ime, et ise öökima ei hakanud", nentis Merli ja lisas, et sedapuhku ma kasti veiniga enam heade inimeste nimekirja tagasi ei pääse. "Nüüd pead konjakit tooma ja rohkem!"

Nõpsile kodupakkujaid on kaks, jänksile üks. Räägin läbi ja kutsale helgemat tulevikku võimaldav pere saab väärilise sõbra omale.

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318

9001313 - 5 eurot
9001414 - 10 eurot

Aitäh, et teete loomade päästmise võimalikuks! Siiralt!

"Ei ole süüdi! Hormoonid on!"

Rasedus annab õiguse olla vastik bitch,

olgu kõhu omanik noor, vana või siis lits.
Minu kõht on suurem ja seega hüüdkem kooris:
"Las see Valner õiendab - süüdi on hormoonid!"

L.Koidula, avaldamata salmid

"Jõuluks koju - Nõps"

Kuigi nii Loomapäästegrupp kui teised vabatahtlike organisatsioonid teevad imesid aasta läbi, siis sedapuhku seon meie hoolealuste koduotsingud just nimme "Imelise Jõuluajaga".

"Kõht täis ja jõuluks koju!", on vast igati paslik hüüdlause just loomade puhul, kuigi see rahva sekka tulnud lause on algupäraselt hoopiski inimeste traagikast rääkivast sõjafilmist pärit. Inimlikku traagikat leiab pahatihti aga ka nn loomalugudest ja Nõps on selle ilmekaks näiteks.

"Hurraa! Aasta debiilik on leitud!"

Keegi Дана Соколова või ehk siiski Elise Loit, sest sellele vihjab tema Facebooki aadress https://www.facebook.com/elise.loit.7 , naeris püksid märjaks videos, mida oma sõpradele jagas.

Mis siis noorele neiule, kelle prioriteetideks siin elus on ilmselt vaid hoolitsetud kunstripsmed ja -küüned nii palju nalja tegi? Noore naise arust on lihtsalt väga äge pisikesele koerakesele alksi sisse joota ja siis naerda kuidas teine mööda elamist tuigerdab. Ah-ha-haaaa, haige mõrd .....

"Loomapäästekaubik nüüd ka Valgas!"

Euroopas Liidu piiriülese koostööprogrammi raames, agas eelkõiges siiski Läti Valitsuse palvele vastus tulles, otsustas Loomapäästegrupi juhtkonds saata piirilinna Valgasse neli soomukits, kaks helikopterits ja allveelaeva ning ühe päästekaubiku, mis täna pidulikults ka üle antis.

Punane vaips, kestvads ovatsioonids ja lätlaste presidendi soe käepigistus on vaids mõneds märksõnads, mis piduliks- tagasihoidlikku üritust kõige paremini iseloomustavads.

"Tööotsingud kandsid lõpuks vilja!"

Töötuid ajakirjanikke, kes meeleheitlikult tööd lunimas käivad on praegu meeletult. Aeg selline heitlik. Ei muud.

See käib ka minu kohta. Olen ihu müünud, aga palju enam ei pakuta. Ealised iseärasused. Ei muud.

Olen tulutult juba 5 aastat uksi kraapimas käinud, aga lootust ei tohi kaotada. Ei kaotanudki ning lõpuks tasus see vaev ära.

"Drinking problem? No-no-no!"

Mõned pahatahtlikud inimesed räägivad, et mul olevat "joomisega probleeme".

"Ärge uskuge seda alatut laimu! Joon täiesti rahulikult meeletutes kogustes ja sellega pole vähimatki probleemi!"

Tõestuseks foto. Lätis viina järel. Välismaal noh!

"Karm! Sajameetrise vahega lamasid Pääskülas kaks vigastatud metskitse!"

"Millal te lõpuks jõuate metskitsele appi? Kas läheb kaua veel?", päris Pääskülas elav Irina telefonis nõudlikult. 

Naisel oli ka tuline õigus pahane olla, sest lubasin tema juurde väga kiiresti jõuda. Ometigi tekitas see kõne minus hämmingut, sest Rebase ja Raba tänava ristis lebava kitse juurde jõudsime lausa suurendatud jõududega tõesti väga kiiresti.

"Millisest kitsest te veel räägite? Olime juba seal koos Tallinna Keskkonnaameti inimeste ja "Jäägriabist" Marko Olopiga. Seda kitse sai vaid vaevast ja piinast vabastada, sest selgroo või kaelalülid olid katki! Nad on juba nii haprad loomad! Nagu klaasist kohe!"

"Ma ei tea keda te aitasite, aga minu hoovis lamav kits vajab jätkuvalt kiiret abi!"

"Palju õnne! Kulla sai juba viisteist!"

15 aastat tagasi polnud enamus teist kuulnud loomapäästja "valnerist". Pole ka midagi imestada, sest enne olin ikka madalat profiili hoidnud ja isegi mo oma ema vaatas teinekord kahtlevalt otsa justkui küsides kes ma olen ja kuidas tema juurde sain?

Ometigi midagi ma ikka toimetasin ja juhuslikult ette sattunud loomad said abi ka siis. Tõsi, neid polnud palju ja aastas ühe-kahe kassi-koera ravimiseks-kodu leidmiseks polnud raha kerjata ega postitusi teha vaja. Ahjaa, siis polnudki ju kuskil eriti kuulutada.