Istusime eile õhtul mooriga jälle kodus ja passisime telekast mingit jura. Viimasel ajal aga tundub, et kuidagi igav on see eluke mul ja eit ei anna ka mingit värvi juurde. Üle poole aasta on juba koos oldud, aga kuidagi väga läilaks läheb kogu see värk kätte ära – keegi ei röögi, keegi ei tule kallale, üle päeva välja ei visata, mutt tina ka ei pane ega räuska ….. IGAV JA MASENDAV! Ja eluke muudkui veereb tühja! See on ikka jama küll kui see peaks nii jäämagi, et istume käsikäes ja suures üksmeeles saame vanaks ning ootame surma.
Selge see, et lõpmatuseni ei saa seda taluda ja tuleb ohjad enda kätte haarata - tahaks actioni. Tahaks vähemalt üle nädala ühe korraliku „kimmelungi“ naisele anda ja siniseid vilkureid maja ees näha. Vat see on elu ja sestap otsustasin mugavustsoonist välja murda panin kuulutuse lehte, et otsin „tiinastunud“ naist. Paljudele on see mõiste võõras, aga maakeeli tähendab see seda, et uus väljavalitu peaks kindlasti vajama psühhiaatri abi ning tarvitama igasugu antidepressante, rahusteid, unerohtu ning muud sodi. Nõutav on alkoholilembus ja üle viie päeva kaines olekus olla suutvatel naistel pole mõtet üldse kirjutada. Lisaks peaks naisel olema väga kõrge enesehinnang ning puuduma igasugune kriitikameel enda tegude suhtes. Ka valetamisoskus annab tugevad lisapunktid ning päris kindlasti ei tohi talle meeldida lapsed-loomad ning igasugune vabatahtlik tegevus. On vist mainimatagi selge, et mehi peab mu tulevane põlastama ning igat tillikandjat, ka mind, peab ta kohtlema eelkõige kui sissetulekuallikat ja vibraatori aseainet. Enesetapukalduvus või vähemalt jutud sellest kuidas ta teise ilma hakkab minema, on samuti kohustuslikud. Väga hea oleks veel see, et suure osa oma energiast raiskaks ta sellele, et ei luba oma eksmehel lastega kohtuda ja keeraks pesamunasid viimase vastu üles ning käiks lõpmatuseni kohtutes oma ainuõigust lastele tõestamas. Vat see oleks vägev ja lühidalt olekski nagu kõik. Eks ma täpsemalt räägin juba telefoni teel või siis kui kokku saame.
Üldiselt oleme me mooriga sellised veidrikud, et ega me suurt ei valeta ega keeruta ning räägime asjadest ikka otse ja omadega. Nii ka eile hakkasin siis ääriveeri rääkima, et jätan ta maha ning hakkan otsima veidi „õigemat“ naiskat. Eeldasin suurt pisaratetulva, sest moor on mul üsna hella hingega, aga võta näpust – tuli välja, et ka tal on minust kui kodus passivast, mitte ringilaskvast kainest töllist, täielik siiber! Vat kui tähtis on ikka kui paarid omavahel räägivad. Eks ole? Ühesõnaga ka moor otsib meest ja sedapuhku lööme maha kaks kärbest ühe hoobiga! Moor nimelt soovib samuti oma eksmeest meenutava vennikesega tutvuda ja see tähendab seda, et tüüp peab räigelt ringi hoorama, tina panema ja valetama. Kas just valetama, aga vähemalt ta ei tohiks teha seda mida on lubanud. Näiteks kui ta lubas tulla kella neljaks maja ette, et puhkusele sõita, siis kindlasti seda teha ei tohi! Lisaks peaks ta ka kanepit kimuma, see on reegel!
Loodetavasti naeratab õnn siis lõpuks ka meitele ja need kes tunnevad, et kvalifitseeruvad, võtku aga julgelt ühendust. Igasugused „sind kui surmani “, „tõeline armastus …“ jne bla-bla-bla-tüübid ehk "tavaline hall mass", ärge parem üldse hakake meil vererõhku oma plämaga üles kruvima! Elagu elu ja õnnelikud paarid! Ka meie väärime ÕNNE, aidake meid! smile-emotikon
