Palju jahutakse praegu sellest va kooseluseadusest. Kõik on õige, sest eks ka samasoolised taha ju kindlustunnet nii elu ajal või pärast surma, et nende maine vara ikka õigesse kätesse jääks. Sellest ma saan aru. Aga sellest neile ei piisa ja nad tahavad ka lapsi saada. Paraku on loodus nii seadnud, et mees+mees ja naine+naine järglasi ei saa. Nüüd nad tahavad lapsendada ja kisa on jälle taevani – nende INIMÕIGUSI rikutakse. Kõik jälle jahuvad ja higistavad ja vaidlevad. Ühed ütlevad, et loomulikult on neil see ÕIGUS. Teised jälle sajatavad, et imegu muna!Mulle tundub, et omasooliste õigustest rääkides unustatakse aga LAPSE ÕIGUSED sootuks. Lapsel on õigus elada tavapärases, traditsioonilises ja ei julge seda sõna enam kasutatagi, aga normaalses peres. Nüüd tulevad aga kisakõrid jälle tänavale ja sajatavad, et Priit+Kalle moodustavadki normaalse pere ning harjuge juba ära. Ka lastekaitsjad ütlevad, et lapsi ei tohi vanemate eripära tõttu diskrimineerida. Keegi ei vaidlegi sellele vastu, aga kuidas sa tagad seda, et teised lapsed narrima ei kuku kui ema Priit ükspäev oma võsukesele lasteaeda järgi läheb? Sisuliselt tehakse kõik õpikud ringi ja luuakse uued koolitused ning lastele hakatakse juba maast madalast õpetama, et Priit+Kalle ongi õige peremudel. Kes selle vastu eksib, seisab aegade lõpuni nurgas ehk sisuliselt üks ütleb sajale kuidas elama peab ning nii on ja nii jääb!
Paraku suures seadusemuutmistuhinas unustatakse aga üks vähemustegrupp sootuks ja nimelt on ka zoofiilidel ju tunded ning õigused - õigus kodule, õigus abikaasale, õigus armastusele ja siin pole midagi häbiväärset. Minu arust tuleks see punkt ka kohe seadusesse lisada, et paari aasta pärast taas ringi teha ei tuleks! Loomakaitsjad kisavad loomulikult nagu sead aia vahel, et rikutakse loomade õigusi ning tegemist on piinamisega. Zoofiilid vastavad täna veel üsna sosinal, et tegemist on tõelise iha ja armastusega ning loomade kiindumus inimesesse on ammuilma teaduslikult tõestatud. Lastekaitsjad sügavad kukalt ja ütlevad taas, et last ei tohi vanemate eripära pärast diskrimineerida ning kui ikka võsukesele läheb lasteaeda järele kits Helmut kui ema, siis see on normaalne ning harjuge juba ära! Kirjutame õpikud jälle ringi ning korraldame uued koolitused!
Nii et zoofilid tulge lippudega tänavaile ja seiske aktiivsemalt oma elementaarsete õiguste eest! Armastust ei tohi häbeneda! Lisaks pole zoofiilia Eestis ka keelatud ja võite rahulikult ühte heita kasvõi kanaga. Mägilaste puhul on aga kitsede trukkimine ju lausa aastatuhandete tagune traditsioon, millega poiss meheks õnnistatakse. Seda ei tohi eirata. Ma saan aru, et esmapilgul tundub paljudele mu ettepanek radikaalne, aga tehkem siis algust vähemalt koertega, kes aastatuhandeid on meid armastanud ning nii häädel kui halbadel aegadel truult saatnud. Lubagem inimesel abielluda oma kalli koeraga ja näidakem muule maailmale eeskuju! Saagem eurooplasteks sõna otseses mõttes ja aitab sellest kuskil perifeerias elava matsirahva mentaliteedist. Meie loomakaitse liidus oleme küll seda meelt, et ka koertel on õigus päriselt õnnelikuks saada. Eile rääkisin ühe zoofiiliga ja nad vaesekesed täitsa kardavad kohtusse minekut. Ärge kartke kullakesed, sest need meie töllmokad ei mõista teid iial süüdi kui väidate, et koer ise algatas suguakti ja nautis seda täiel rinnal. Nii lihtne see ongi! Veel kurtis mees, et äkki inimesed hakkavad näpuga näitama. Võib-olla alul natuke mõned mitteharitud empaatiavõimetud kodanikud seda ka teevad, aga jällegi, ärge kartke ja vähemalt sotsialistide toetusega Riigikogus võite alati arvestada. Täna pole veel zoofiilidel oma lippu ega hümni. Viimasega saan aga veidi aidata ja teen Teile kallid zoofiilid vähemalt hümni esimese salmi valmis:
„Istun mina koiku serval,
peos on väike varblane,
katsun tema sabasulgi,
vaatan kas on emane!“
Ilus, lihtsalt ilus, aga edasi mõelge juba ise, sest ega ma ka üksi jõua kõike Teie eest ära teha! Pead püsti, rind ette ja kapist välja! Elagu armastus ja inimõigused!
