Andku mulle linnusõbrad andeks, et ma seda udusulis tegelast natuke mitte nina- vaid nokkapidi vedasin, oleks vast paslik öelda. Ma nimelt tõstsin käe kaamera kohal üles, linnutitt nägi varju ja tegi kohe noka lahti, sest arvas, et uus ussike on saabumas. Tore oli vaadata seda linnuelu lähemalt ja ma lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna. Aga ega linnupoeg loll ole - ta nägi üsna ruttu petukauba läbi ja varsti ta enam häält ei teinud. Lõpuks ei viitsinud ta enam nokkagi avada. Ega ma teda kaua kiusanud, võib-olla minut, paar, siis jätsin nad edasi toimetama. Linnupoja vanemad seda anitamist mulle igatahes pahaks ei pannud ja toitsid oma pojukesi rahumeeli edasi. Ehk ei pane teiegi.
Nüüd te kindlasti küsite, et kes too siuke om? Mu daamid ja härrad! Minul kui ornitoloogia isal ja raamatu "10 000 linnu välimääraja" autoril on väga hää meel, et just mina saan teile esmakordselt seda võrratut tegelast näidata ja tutvustada, nimelt just selline näeb välja kääbus-flamingo titt. Varjatud eluviisiga linnuke, aga Põhja-Eesti rannikualadel on ta ennast üsna mugavalt sisse seadnud.
