Korraga karjak tuleb masina poole. Ma kohe vastu jooksma, et ää lähemale tule - koerad debiilikud. Küsis kas ma nende jaoks vett vajan?
Vastasin, et täna mitte, aga kui tal on joogivesi, siis paari päeva pärast võtaks paagid täis küll. Siin nimelt kahte sorti vett nagu veevaestes piirkondades ikka. Ühte ei kannata väga juua ja see rohkem pesemiseks-kastmiseks.
Elab lammastega üleval mäel, aga tuli lontruseid jootma. Miks noor ilus mees sellise erakliku elustiili valis? Kurat seda teab, aga sellel on kindlasti oma võlu ja turvalisus. Rääksime kaunis pikalt. Teadis Eestit ja Lätitki, sest oli Leedus olnud. Soovitas mulgi kõrgemale kolida, seal kenam. Võtsin nõu kuulda ja siin on tõesti ilus. Õhtul tuli nahkhiiri musttuhat. Vahva oli seda loperdamist taevas vaadata küll.
Suvel ronib ta lammastega veel kõrgemale Püreneede tipu poole. Vaat selline mees ja selline elu temal. Koer oli tal ka tragi - ajas lambad sekundiga kokku ja ei lasknud neid sõiduteele. Peremees pidi muidugi enne käskluse andma.
Tuli teine meiegi masina juurde ja Ruts oleks ehk sõprust teinudki, aga siis tuli vanamutt Nõps oma kisaga:
"Ära üritagi! Mine oma lammaste juurde! Ma olen ise enda sõber ja mul on ka sellest sõprusest juba kõrini!
