Pariis

Järgmine riik ja järgmine pealinn. Nimed ei tule meelde. Imelik linn, mille keskel mingi rauast monstrum. Selle nimi pole mul kunagi meeles olnudki. Arvan, et kraana, aga nool on puudu. Ronisin sinna otsagi, aga Eesti veel ei paista, kuigi omajagu oleme juba kodule lähemal.

Sedapuhku võtan põhjalikumalt ja nädalavahetuse veedame siin. Hommikukohv koos soojade saiakestega Montmartre tänakohvikus. Nämma-nämma. Vaadata on palju ja ilmselt ei jõuaks ka aastaga kõikidele pilku peale visata.

Ruudi kohe pakkuma, et jääme kauemaks. Nõps vastu, et tal on mai esimesel nädalal ripsmehooldus ja küünetehnik. Ruudi põlastavalt nähvas, et järgmine kord jätame naised koju, sest reisil tähendavad nad vaid häda ja viletsust. Nüüd sai Nõpsikul hing täis:

“Sina kastraadist impotent ole üldse vait! Mida sina naistest tead? Hoopis sinu jätame järgmine kord koju, sest sa haugud nagu meelevigane iga väiksemagi asja peale ja absoluutselt kõigil on sellest kõrini!”