Nüüd sai pilt selgemaks. Eile tegime dessandi Saksamaale. Düsseldorf ja Köln. Mingi linn oli veel. Äkki Bonn? Kõik lähestikku. Kõik läks nii nagu Rutsi ja Nõpiga harjutanud olime - lasin nad lahti ja ajasid linnarahva raekoja platsile kokku.
Siis kuulutasin, et nüüdsest aga on see maatükk Eesti Vabariigi omand. Kohe pärast seda andsin armu ja andsin neile tagasi. Juubeldused. Ovatsioonid. Kutsuti mind isegi Heiks õiglaseks või armulikuks ning kummardati maani. Tehti isegi 3D ülesvõte ausamba jaoks kuid sellest keeldusin. Miks, imestate? Vastus lihtne - linnud situvad pähe!
Imelikud 24 tundi. Poes käisime Saksamaal. Hea pood oli ja mulle maitses. Magasime Hollandis. Hommikust sõime Belgias ja magame läheme Prantsusmaal. Kõik see mahub umbes 250 ruutkilomeetri sisse. Kõlab uhkelt, aga käkitegu, et suurustada.
Veel üks point. Mida vanemaks ja targemaks ma saan, seda rohkem mõistan kui loll ma olen. Kooliharidus? Jeee, miskit tean. Ma pole puhkamas! See on ajaloo-, geograafia- ja kultuuriõpetus tegelikult. Julgen öelda, et olen millimeeter targemaks saanud.
Üks asi on selge - naasen koju veidi teistmoodi inimesena. See kõik oli hea ja vajalik. Pidin vanamehega arstile minema 3.mai, aga sain pikendust, sest ta oma tütar läheb. Seega saan veel ringi vaadata ja ei pea sugugi 2. mai kodus olema. Katame lauad ja rokin veel natuke ning tutvustan veidi Eesti kultuuri. Äkki ei tutvusta? Jätame ehk nõmeda mulje? Jätan vaid ühe märksõna - võõra vihkamine.
Oleksin oma reisidega ikka väga pekkis kui nad mind kõik vihkaksid ja te kõik kallid kaasmaalased ei saaks kuskile minna, sest te pole oodatud? Sitta teiega ja see pole minu mure. Olen kohanud head kohtlemist, veidi romantikat ja seda, et olen oodatud. Kõikides riikides. Selle tripiga ehk juba 15? Olen rahul. Olen õnnelik. Tehke järele!
Veel üks moment, mida tahaksin mainida. Mainiti mingi loo all, et küll mu koertel on elamus. Ei ole elamust. Oli natuke soojem. Nüüd on külmem ja autouks pole enam nii kaua lahti.
Panete ise enda mõtteid loomade pähe, aga need on tõest väga kaugel. Koer elab hetkes. On sitt elu ja nüüd on hea. Ta valib hea peremehe. Ta ei arutle. Nõps ja Ruts ka ei arutle. Nende maailmanaba olen mina seniks kuni ma neid julmalt ei kohtle. Senini pole seda usaldust vääriti kasutanud, kuigi nad saavad sõimata hommikust õhtuni.
