Head aega ja tänud mõnusa kohtlemise eest Valencia

Kindlasti kohtume taas, sest eile kirjutatud Alboraia on ju sisuliselt Valencia linnaosa. Paradiisist, vaikusest ja sinisest merest võib ka siiber saada. Täna hommikul oli pesupäev camperite laagris ja küürisin seened seljalt. Panin veepaagid täis ja andsime tuld – tere Barcelona.

Topograafilise põhiidioodi ehk minu ning teise samasuguse napaka abimehe ehk Google mapsi koostöö tulemusena valisime just selle tee, mida kõige enim vältida tahtsime ehk mäed. Mäletavasti masina mootor töötab ju kolmveerand jõuga. Oi nad olid kõrged ja takkatippu läks tee lausa kahesuunaliseks ehk totaalne karupee. See-eest nägime linnasid, kuhu poleks eales ehk sattunud.

Siis juhtus ime ja buss hakkas tööle ning võttis mägesid nagu noor kits. Portugali meistrimees ütles, et kinnikiilunud klapp võib ise ka lahti minna kuid sellele lootma ei saa jääda. Olin õnnejunnis! Otsustasin tänutäheks masina isegi puhtaks pesta mingis linnas. Ärge küsige nimesid, sest need pole mul enam meeles – nii pagana palju on neid. Seal, kus on Vahemere terrass, Barcelonast ca 100 kiltsi kaugusel.

Õnnelikult “bartsu” jõudnud, ostsin külmkapi täis. Edasi linna avastama. Ülalinnas olen varasemalt käinud ja sinna ei kiskunud. Siinset merd ja randa polnud aga näinud ning koos Nõpsi ja Rutsiga otsustasime selle üles otsida. Täitsa kena värk, aga merest on momendil kõrini – tahan, tossu, lärmi ja inimeste sekka!

Hommikusöögipaigaks valisime ühe parkla otse raudtee ääres. Oi ma kaifin kuidas rongid mööda sõidavad. Lausa muusika mu kõrvadele. Kõhud täis, tegime lühikesed jalutuskäigud. Mul praegu “tubliduse periood” ja tegin masinas ka suurpuhastuse ära. Korraga meenus, et õli onvaja ka juurde panna. Igaks juhuks kontrollisin normi veelkord ja avastan, et see on kühjaga üle. WTF?

Helistasin “memme” mootori südamearstile Jürile ja ta seletas, et tegu on diisliga, mis mootorisse tungib. Pead seal korda tegema! Koju sa ei jõua ja jääd teele! Täielik saatuse sõrm, sest plaanisin palju-palju suurema ringiga koju naasta - masin ju korras!

Vedas täiega ja memmekesest rauakolakas on ikka ääretult tubli – tõi linna ära ja ei jätnud kuskile mägedesse puksiiri ootama. Ei kujuta sellega kaasnevaid kulusid ja isegi kohale tellimise jama üldse ette. Lisaks on Barcelonas elanud eestlane Sander just praegu siit viiekümne kildi kaugusel tööl ja oskab kindlasti suunata ning aidata.

Hea lugu lõppkokkuvõttes ja olgem ikka positiivsed – momendil pargime meie jaoks ideaalses kohas. Trammi- ja bussipeatus ning rongijaam kolmesaja meetri peal ja hea korraks ka ilma “lasteta” linna peale minna. Meri ja rand on siinsamas ümber nurga mõnisada sammu kui peaks jälle näha tahtma. Koertega jalutamiseks pikad teed olemas. Lisaks suur Alcampo kaubanduskeskus kohe kõrval üle raudtee.

Ja mis peamine - maps näitab kaheksat ümbruskonna autoremonditöökoda Lähim 350 meetrit, kaugeim 2,3 kilomeetrit. Jätame õlivahetused ja rehviparandused välja, aga 3 tundusid asjalikud. Jalutan hommikul läbi.

Mida sa hing veel ihaldad? Ainult seda, et remont miljard ei maksaks! Kõik muu on väga hästi ja kohe saame teada kas siin internett ka on?

Tegin õpetuste kohaselt masinale vajalikud tööd ära ja läks kenasti käima. Sõitma temaga aga küll ei lähe, kuigi ta ise arvab, et on tervemast tervem ja jõuab meid kanda küll. Täitsa usun, aga kaugele? Viissada kilomeetrit mitte rohkem. Sestap las puhkab ja esimene sõit saab olema vaid arsti juurde.