Tantsiv koerajalutaja

Täna magasime kaua ja sügavalt. Saavutus omaette, sest muidu jooksen pelleri vahet. Küllap eesnääre on sama suur nagu pall ja selle võiks lastele mängida anda.

Eile masinat korda ei saanudki - ühe vidina tellimine ja vahetus on lihtsalt paras kepp. Ometigi sõita saab ja küllap "vanaproua" tooks meid koju tagasigi nagu ikka. Kujundan alles seisukoha mis ja kuidas? Kiiret pole.

Ilm oli jahe. Vähemalt tundus, kuigi kraade oli 17,5. Tibutas vihmagi. Hilisõhtul lõi taeva selgeks ja tähedki tulid välja. Selline lahja kuu ka. Veits teistmoodi kui kodus.

Hommik tõotab head. Päike tõuseb ja ärkamise ajaks on akud juba pea täis laadinud.
Rahvas jalutab koeri. Neid on siin palju-palju. Üks tuli auto juurde nuuskima. Mu "segased" tahtsid läbi akna kallale minna ja tegid põrgulärmi.

Peremees, vanem härra, kutsub enda oma tagasi, aga koer ei kuula - nii huvitavad lõhnad ju! Laiutas naerdes käsi ja soovisime teineteisele kena hommikut.

Ja siis ta tuli. Hommikune hea tuju ja positiivsuse kehastus noore neiu näol, kes jalutas oma kuldset retriiverit. Juba eemalt märkas meid ja lehvitas suure naeratusega. Endal kõrvaklapid peas ja tantsis. Päris uskumatu vaatepilt ning kodus oleks ilmselt kell 8 hommikul õues tantsiv inimene raudselt pollarisse või hullarisse viidud.

Ruts ja Nõps olid juba rihma otsas väljas ja võtsid möödujaid klähvimisega vastu. Temake ainult naeris, rääkis koertele miskit omas keeles vastu ja hõljus edasi.
Kui ta enda koer "asjatas", siis muudkui tantsis. Seda hea tuju pommi oleks võinud vaatama jäädagi.

Lõpuks nad läksid ja ta viipas hüvastijätuks. Loomulikult sellise avala naeratuse saatel, mille valgete hammaste pärlikee helkimine ka kosmosest näha oleks. Küllap õhtul näeme uuesti ja siis teen ehk juttugi.

Päike tõuseb ja muudkui kütab õhku soojemaks. Masinas on ahi ammu välja lülitud ja uks irvakil. Mõnus. Tuleb hea päev. Lihtsalt peab tulema kui algus juba nii hea oli.