"Mis külm?" pärite kindlasti. Öösel oli ikka jahe magada, kuigi kraade näitas 13-st ringis. Netti ja muid mugavusi ka polnud. Paras jama ühe sõnaga. Otsisin viga oma paar päeva, aga leidmata see jäigi.
Järelikult on vaja targemate poole pöörduda kui just otsa ringi ei keera ja tagasi koju ei põruta. Enne kevadet siiski ei taha ja sestap hakkas Andreas töökodasid "googeldama."
Siis selgus, et Mikola on Ukrainast pärit ja kolis siia juba 22 aastat tagasi. Läksime sujuvalt vene keelele üle ja kõik laabus - see "huinjaa sealt" on katki ja vajab vahetamist. Selgemast selgem jutt ju!
Ise oskasin suure "parandamise" käigus, aga 10 korda suurema jama kokku keerata ja üks päev kulus selle lappimisele. Õpetatud elektrik, my ass, olen ja hea, et masinat maha ei põletanud! Eile saime siiski kõik korda ja hing oli rahul. Mikola pani veepaagid ka täis ja kutsus lahkelt tagasi kui uus mure peaks tekkima.
Deem! Tekkiski. Mootoritule viskas põlema ja masinal jõud puhta kadunud. Täpselt sama teema nagu Horvaatias kui vanema poisiga eelmisel aastal käisime. Ei siin muud kui tagasi Mikola juurde. Küllap ta teab, kes sedasugu vigu siinmail lappida suudab.
