Pesupäev

Puhtaks sai pee ja sabaots. Lõug ka sile ja pehme nagu beebi pepu. See on muidugi siin hästi, et masinas vett kulutama ei pea ja väikese raha eest, mõnes kohas üldse tasuta, end kasida lastakse.

Järgmine väljakutse on kaubanduskeskuse avaliku pesumasina käsitlemine selgeks õppida, aga küll appi tullakse, sest rahvas on siin tõesti sõbralik ja abivalmis. See on homne ülesanne. Täna 14.30 on masina remont ja loodetavasti saab selle ka lõpuks normaalselt liikuma.

Camperite laagriplats koos minipoe ja restoga on looduslikult kaunis kohas. Ookean jääb 800 meetri kaugusele, aga see ei sobi meitele teps mitte ja seetõttu siin ka ei ööbi. Vett on vaja näha ja katsuda.Tiba kallis on ka - ca 25 eurtsi öö ilma elektri ja ühegi teenuseta. Milleks maksta kui rannaribal on sobilikke peatuskohti mitukümmend?

Soomlasi olen üsna mitmel korral näinud ja küll nad imestavad kui mingi suvaline vennike nende emakeeles lobama kukub. Mäletatavasti lubasin ka portugali keelt õppima hakata. Õpetaja kenake oli platsis, aga suurt miskit välja ei tulnud. Räägib mingist ohust, aga ei saanud sotti, kellest-millest jutt? Lõpuks näitas mingit vaevu liikuvat "hunnikut."

"Väga ohtlik inimestele ja loomadele! Ära katsu ega peale astu!"

Esimest korda elus nägin ja pole õrna aimu kellega tegu? Küll ma järele uurin.