Kodus käis me õhtune pissitamine nii, et välisukse juures tõstis jalga ja kohe jõuga kiskus tuppa tagasi.
Teinekord kui vähe takka sundisin, siis tuleb vastumeelselt kaasa küll, aga keerab ringi, vaatab lausa meeleheitlikult otsa ja hüppab peale, et läheme juba tagasi.
Väike asi, aga hinge tegi täna soojaks. Tegime kohe pikema ringi. Ruts oli nagu väike laps, kes mitte teel vaid sinna vahele ehitatud blokkidel käia soovis ja mina pidin siis valgustuspostide vahelt külg ees end läbi mahutama. Täitsa laps - need ju harjutavad ka tasakaalu näiteks kasvõi kõnnitee äärekividel. Väga lahe.
Selle aastaringsele nürimeelsele paugutamisele võiks ka meil ikka piiri panna küll.
