"Metskitse ja hulkunud koera imetabane sõprus"

Täna oli paha päev - palju laipu. Kõik inimese käe läbi otsa saanud. Neist ma veel ei räägi ja ei hakka tuju rikkuma. Las jääda aasta algusesse, mil saate verbaalse lõuahaagi ärkamaks ja taipamaks, et maailm pole üldse tore paik tänu teatavat sorti inimestele.

Täna, aastalõpu eel pajatan aga hoopis ühe toreda tõsiloo, mis alles eile juhtus. Ma ei lisa kohamäärust ega isikuid, sest metsloomade aitamine võib tugevat peavalu kaasa tuua. See võib metsikule elukale maksta lausa elu ja seetõttu on targem teinekord vait olla.

"Kiire pühadekokkuvõte"

Aastalõpumaratoni perekesksem pralle on möödas, aga nagu juba tavaks, siis tuleb veel üks kärts ja mürts üle elada. Ruudi pärast kolin taas nädalaks metsa. Ei tahaks, aga pole valikut - ta lihtsalt nii kardab, et lausa hale hakkab. Stromkal käib sõda juba jupp aega. Mingi napakas tuleb näiteks pea igal öösel pool kaks või kolm ja läidab põrgumasina plahvatama. Ise läheb magama. Kogu küla üleval.

"Sõprade jõulusoovid"

"Võtsid toru vastu? Kahju! Lootsin, et surnud, aga ju ma pean sind veel edasi taluma. Elu on ikka ebaõiglane!", hellasin oma sõpsile Reinule, kellega võime sõprust mõõta sajandites.

"Mine sa ise ka persse ja pane kuljused ning aisakellad ka endale külge, et kõik kuuleksid!"

"Ära ole nii tige! Mõtle millegile toredale, mis paljusid rõõmustab - näiteks enda matustele!"

"Metaanirikkad pimedad jõulud"

Siin me istume. Pimedas nagu fotolt näete. Nagu nõuka-ajal. mil midagi ei olnud, aga ometigi olid lauad lookas. Päikesetõusu-valitsus tõi meile peeruvalguse. Minu peres pole isegi peeruvalgust, sest süütamise jaoks ei jagunud tikkude ostmiseks raha. Peeretame niisama. Mäng sihuke, et kes peeretas? Murenoot mulle, et ma pidavat sisemiselt mädanema. Vaja arstile minna?

"Halloo! Kõrgeima kvaliteedinäitaga metaan!"

"Jõuluaegne hingemenstruatsioon"

Jõulud on hea aeg sisekaemuseks. Kes sa oled? Mis inimene sa üleüldse oled? Enda arust ju kuningas, aga teiste arust? Võtan seda kõike läbi loomade.

Mul on olnud palju lemmikuid. Armastasin neid Kuuni ja tagasi, enamat polnud rohkem anda. Ehk ei olnud muud vajagi? Siis tuli vanamees Aadu - pekstud, alandlikkus kuubis ja maailma parim koer. Mu kõik koerad ja kassid olid muideks maailma parimad ja ei taha ega saagi kedagi eraldi välja tuua.

Kertu ja Elin: "Millal?"

Head sõbrantsid Kertu ja Elin tegid Jõulupostituse:

"Otsustasime ka Kertu'ga leida jõulurahu ja arutada mehelemineku strateegiat. Küll täägib Valner meid siin ja seal, aga ametlikult ära ei kosi. 

Helistab, saame kokku ja kihlasõrmuse asemel parseldab järjekordse kassi või koera. Siis tallab viie tuule poole pedaali, pea aknast väljas kinnitamas:

"Arrrrmastan vaid sind!" 

Ja nii me siis ootame, dekaade. Ise helistada ei julge, sellel mehel ju nii hea kasvatus, et tühjade kätega pole kunagi tulnud - ikka toob"kingiks" mõni rääbaka, kes vaikselt maha pudeneb ja meie, naiste, vastutada jääb! 

Millal sa meid kosima hakkad?"

" Hüvasti kallis emakeel!"

Kirjutada oskab meist enamus. Räägin veidi protsessist oma näite varal. Ma suudan toota teksti tuhandete lehekülgede ulatuses, Kuid nüüd tuleb üks "AGA" ja nimelt see, et, kes minu õigekeelsust kontrollib? 

Eelmises loos oli 14 kirjaviga. Häbi tahab ära tappa! Ausalt! Veider, aga aju töötab nii, et kontrolli palju tahes, aga oma vigu ikka ei näe. Sestap vajab Loomaveeb keeletoimetajaid. Loone Ots, hea sõber, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju märkis kunagi:  

"Sinu tekste on väga raske lugeda!"

"Parim kink - armastus"

Pealkirja ei tasu võtta ülevoolava pingutusena vaid tänavu sain tõesti kingiks palju armastust. Tõsi, küll kirja teel, aga inimestelt, keda tunnen juba aastaid või lausa kümneid. See on siiras ja aus. Ma armastan neid ka. Täiega.

See on teistmoodi armastus. Mitte mingi füüsiline kirelõõm, mis lõppeb siva suure paugu ja tossuga, vaid stabiilne tsementeeritud kindlustunne, mis ühendab sõpru. Kunagi kui mul olid jamad, siis pakkus eksabikaasa Christine peavarju kõige raskemal ajal kui olin sõna otseses mõttes hullumas:

"Kolid minu juurde!"

"Aga su kallim?"

"Antud juhul pole tema arvamus oluline - sa oled hädas ja ma ei jäta sind saatuse hoolde!"

"Imeloo telgitagused ehk kuidas kõik tegelikult juhtus?"

Karm öö. Päris läbi võttis. Mul umbes sama teema nagu Jõulumehel - peab kõikjal korraga olema. Tema asi on küll kuritegelikul teel läbi korstnate eravaldustesse tungida ja kuuskede all toimetada.

Mina kui pühendunud loomapäästja pean aga kõikidel Eesti lautadel silma peal hoidma. "Miks?", tahate nüüd teada. Lugu lihtne tegelikult ja paar tuhat aastat tagasi üks juut sündis laudas.

Toona tekkis ilge jama - vastsündinu röökis, mingid targad käisid kinke toomas, taevas lõid tähed särama. Loomad olid rämedas stressis ja paanikas. Lehmal jäi piim kinni ja kanad põgenesid beebi kriiskava nutu eest lausa õue, kus nad ää külmusid. Need jõhkrad asjaolud ja julm loomapiinamine salatakse muidugist maha.

"Ikka head ja ainult head! Mõnusat pööripäeva!"

Võrreldes eelmistega oli tänavune aasta Loomapäästegrupile veidikene lahjem ehk lausa viis korda vähem laekus annetusi, aga ajame selle kõik pandeemia, mitte enda laiskuse ja oskamatuse kaela. Eks lõplikud arvud selgu alles järgmisel aastal kui raamatupidaja on veidi vaeva näinud, aga vähemalt makstud arvete hulka saan võrrelda juba praegu: 2019 - 186, 2020 - 638 ja 2021 - 491.

"Kingin sulle jõuludeks armastust!"

"Kingin sulle jõuludeks teistsuguse elu. Sellise elu nagu iga koer väärib! Ma kingin sulle armastust! Sa ei tea veel täna, mis imeelukas see armastus on, aga varsti sa ei saa ega suuda ilma selleta elada!"

Antud loo juurde ma rohkem väga miskit lisada ei saa. Saate aru küll. Nagu selgus, siis juriidiliselt takkajärele miskit teha ei anna. Sestap provotseerin - tahaks ju näpuga näidata ja loodan, et endine koeraomanik või tema pere endid puudutatuna tunnevad ning räuskama kukuvad.

"Jõuluks koju - Luna"

Hädad ja haigused käivad ikka inimesi mööda. Tegelikult käivad need mööda kõiki elushingi, kuigi inimloom kujutab ette, et need tema hädad justkui kõikse olulisemad ja suuremad siin ilmas on.

Luna pere sattus ka hädasse. Kuna tegu pole looma suhtes pahade omanikega, siis jäägu kogu probleemide sasipundar minu ja riigiametnike teada. See pole oluline. Tähtis on aga see, et Luna on meie gängi hoole all ja soovib veel sel aastal päris oma inimese üles leida.

"Heiki, kuidas sa praegusel ajal pensioniga välja vead?"

"Oled sa juba pensionil? Või varsti lähed?", küsis täna hommikul mu inspiratsiooniallikas, salaarmastus ja seksuaalse ihalduse objekt Karmen Hülp ootamatult kui Timmu loomakliinikus tavapärasel romantilisel trehvunksil käisin. Asja teeb eriti traagiliseks see, et ta mõtles seda absoluutselt tõsimeeli.

"Halloo beib! Ma armastan sind ka! Nüüd isegi väga!"

"Tänulugu naiste võtmes"

"Issand! Ma olen nii õnnelik. Mallekene oma kuldsete kätega on täielik küünevõlur, kelle tööd soovitan kõigile. Ta on nii nummi ja hea maitsega. Muah ja kalli-kalli armsake - sa päästsid mu elu!"

Umbes selliseid läägeid postitusi naised ikka vahest kribavad, Mehed kehitavad õlgu ja hoiavad oma emotsioonid vaos. Eile näiteks käisin Taago juures rehve vahetamas. Tema firma seisab hea selle eest, et Loomapäästegängi masinate papud palju soodsama hinnaga alla saavad ja ikka aastaajale vastaksid. Ja nüüd ma naisestun ega häbene seda teps mitte tunnistada:

"Pisikeste toakoerte koht pole ju ometigi ketis!?"

Olen paha inimene. Mitte sellepärast, et ma varas olen vaid seetõttu, et minu sees on peidus enneolematu kogus õelust, õiglusejanu ja kättemaksuhimu.

Külmapühade ajal olin aktiivsem. Ikka kõvasti aktiivsem kui tavaliselt ning prioriteet oli ketti aheldatud väikesed koerad. Pakane sundis. Ei keegi teine. Vaatan nende eelmist ja praegust elu ning ülekantud tähenduses tahaksin verd näha.

Sipsik: "Astugu kõik ette, kes tahavad kätt suruda!"

Sipsik on teinud läbi totaalse muutuse ja arast koerast, kes toanurgas alandlikult tudiseb, pole alles enam haledat varjugi. Energiapomm jookseb ringi, hüppab sülle, siis kohe maha ja masinas tahtis korra armatuurilegi ronida. Ja teeb häält. Karmi häält, et ikka kõik kuuleksid, et selles masinas peab turvamehe ja signalisatsiooni ametit TEMA. Pisikese koera suured hirmud on kadunud. Loodetavasti jäädavalt ja Suure Bossi jätkub juba uues võtmes.

Ruudi ja Nõps olid mul ka kaasas ja need olid "kuudis" hiirvaikselt - nad ju ei näinud, kes masina eesosas vägesid juhatab ja pidasid targemaks vagusi olla - äkki hull tuleb veel käsa väänama?!

"Igavusest on kasu, hakkab natuke juba looma!

Laiskus on progressi võti. Teinekord on selleks ka igavus. Kuigi viimased kaks nädalat on jooksmist maa ja ilm, siis enne seda oli ikka tõeliselt igav.

Mida teha? Jooma hakata? Mõttetu ja kaua sa ikka jõuad seal "lollidemaal" olla? Põrutaks palmi alla? Raha pole! Läheks kõrtsu naisi sebima? Ei viitsi! Vana juba ja eks neid ole elu jooksul sebitud küll.

Ja nii ma tõstsingi juba viis aastat tagasi pooleliolevate asjade riiulile kopitama jäänud projekti taas lauale. Puhtast igavusest. Ausõna!

"Loomapäästenali nr.102"

Kahekõne Võrumaa vabatahtliku Janikaga kui Tommile pädevat hoiukodu otsisin.

"Sa oled ju operatsioonijärgseid loomi kantseldanud?"

"Loomulikult, väga palju"

"Paneks ta näitusepuuri. On sul?"

"Muidugi, aga seal on kukk sees."

"Väga hea, puur on olemas ja kukk läeb supiks!"

"Ei lähe! Mul on väga kallis kukk"

"Kui kallis, siis on arusaadav. Temast tee muidugi praad ...."

"Juba homme kell 19.10, Narva stuudio - Rahvale tähtis!"

Märkimisväärset tuumaarsenali omav Loomapäästegrupp sekkub maailma poliitikasse ja saadab Ukraine-Vene piirile 800 000 hambuni relvastatud vabatahtlikku. Kas taoline jõudemonstratsioon vastab rahvusvahelise õiguse sätetele? Kelle poolt nad sõdima hakkavad? See delikaatne ja ülimalt salajane teema tuleb saates arutusele. 

Eesti meedia sellest väga ei räägi! Vaikivad maha saadanad! Isegi see ei aita, et tunnen isiklikult sadu ajakirjanikke - löögile ikka ei pääse, kuigi rääkida oleks palju-palju!

"Tommi tänab! Mina tänan!"

Kirjutasin eile Tommist, kellel oli suur mure. Lausa nii suur mure, et seda kuulsid juba aastaid Võru linnas kõik, kes ta läheduses elasid. Nimelt oli Tommi-poisil kakimine nii valulik, et pani koera valju häälega kiljuma. Talle otsiti ka abi, aga saabumata see jäigi ning see on juba kivi Võrumaa veterinaarkeskuse kapsaaeda. Toon paar näidet.

Maris Sikk: " Tommi lugu on meeletult pikk ja valulik. Aasta tagasi kutsusin veterinaarameti kohale, tema aga ei teinud midagi ja ütles, et kõik on korras ning lahkus. Ja sinna see asi jäigi.

"Kuidas läheb Koplist päästetud kassipojal ja kes oli ta imeline päästja?"

"Süüa, süüa, süüa! Mul on maailma suurim nälg! Miks te piinate ja näljutate mind?", on eile Koplist päästetud kassipoja ahastuses. Tõsi ta on, et sööb kut elevant ja täis ei saa.

"Lõhki ka ei lähe, aga "kukub" keset söömist korraga külili ja magab nagu titt!", on omakorda tema eest hoolitsev Helina Rassel ahastuses. "Ei-ei-ei, kõht ei saa teps mitte täis, aga lihtsalt väsib ära, sest ka söömine on vist väga kurnav tegevus."

Eile Sõle kliinikus nägid vaese looma otsatumat nälga pealt ka loomaarstid. Adminn Küllike andis lihatükke näpu vahelt, aga pisike ögard lõi hambad sisse, pidades näppu vist viineriks. Lahti ka väike saatan ei lasknud. Jupp jantimist oli, mis takkajärgi vaid positiivseid emotsioone tekitab

Ikka korralikult hammustas, kondini välja. Tühja ta kihv veel luuni ulatus ja küllap Küllike veidi liialdas, aga auk näpus on igati korralik.

"Väga hea päev oli! Ma lausa õnnelik!"

Fotol olev koer ei ole antud sündmusega seotud

Täna oli kuradi hea päev, olen nii õnnelik, et lausa tahan seda rõõmu teiega jagada - kiisupoeg jäi ellu, Tommi opp oli väga edukas ning üks Soome ja Läti vahel tundmatus kohas lehmaketis peetav pisike nuustik "haihtus" sooja tuppa otse voodisse teki alla.

"Oi ta oli õnnelik ja jooksis nagu segane kui vabaks sai. Oi ta oli näljane, sest räpases kausis oli vaid külmunud kruubipudrulöga, millest tükki kätte ei saanud. Seegi kolm päeva tagasi pandud. Oi ta on kleepekas, kes oma päästjatest enam millimeetritki maha ei jää!"

"Koroonafond. Väga paha asi!

Koroonafond. Väga paha asi. Naabrimutt jäi kohe haigeks. Sureb jalapealt maha. Nagu sõjaveteran - kiliseb-koliseb, lonkab ja möliseb. Rahal on inimese tervisele laastav mõju!

Käib mööda arste ja uuritakse põhjalikult - ikka kaks pikka päeva juba olnud. Saaks vaid papi kätte. Vabandust, ikka tervise korda. Mu koertega ta ka väga väljas enam ei käi - lihased valusad ja muu oi-oi-oi ja ai-ai-ai. Kui metsa penidega lähen, tahab kaasa. Siis rahustan ta käbe maha:

"Kompliment!"

"Sa näed beebikõhuga nii kena välja!", tegin ühele vanale sõbrantsile komplimendi.

"Mis mõttes?!", vaatas ta otsa pilguga, mis terasest läbi lõikab ja kaljusid purustab.

Pekki küll! Hoopis paksuks läinud ja nüüd on üks solvunu juures, kes mu varjugi ei talu.

"Kallid naised! Minult ei tule rohkem mitte üht komplimenti mitte kunagi ja ärge üldse punnitage ega lootkegi - ma lihtsalt ei oska ja keeran alati mingi jama kokku!"

"Aitäh, et kassipoja külmasurmast päästsite!"

Päästjad kogu maailmas aitavad ka loomi. Eesti omad pole erandiks - kui võimalus on, appi tullakse ikka. Loomulikult on kisakõrisid, kes loomade päästmisi maatasa teevad, aga las soiuvad omaette. Keda see ikka huvitab?

Üks tore lugu eilsest päevast, mil kiisupoja keldri metallvõre taha lõksu jäi ning jääkamakaks külmus. Ei saanud ta ise välja. Ei saanud teda tavainimesed kätte, aga päästjad tulid kohale ja nende käes oli see käkitegu.

Teataja ise viis kassihakatise Sõle loomakliinikusse ja lubas arvegi maksta. Las see arve jääb ja Loomapäästegrupp klattis arstide vaeva ning ravimid summas 76.58 juba ära. Me oleme tänulikud sellegi eest, et inimene niigi palju vaeva nägi. Igaüks ikka omi tegemisi kõrvale ei heida, et võhivõõrast hulkuvat looma aidata. Eks ole? Kahjuks ei tea ma heategija nime, aga ole sa südamest tänatud!

"Kiire-kiire! Lasen Tommi operatsiooni tarbeks kübara ringi käima. Abi on väga oodatud!"

Hakkan tagantotsast pihta, kuigi see lugu on seotud otseselt ühe koerakese taguotsaga, aga selleni ma kohe jõuan. Üleeile toppisin ühte loosse lausa kolme koera saatused ja täna saan juba raporteerida, mida me nende heaks teha saime.

Väike karvane "nuustik", kes ketis vapralt pakasega võitles ning omaniku kiusuks ellu jäi. Tehtud ja juba uues soojas kodus nagu lubasin. Nii kutsale, aga ka mulle enesele parem kui nüüd oma suumulgu tema koha pealt sulen. Jagate matsu küll.

Labrador. Temaga läks veidi nihu, sest inimene sõitis tunnike enne seda tema juurest minema kui hoiukodu leidsin. Napikas, aga olgu mainitud, et tema päästmine on väga komplitseeritud kinnise territooriumi ja sõjaka pererahva tõttu, kelle arust koerad peavadki nii elama. Tegeleme ja otsime uusi "võimalusi."

"Salajutt"

"Seal paremal aianurgas on auk, poeme läbi ja teeme vehkat!"

"Äkki ei tasu?"

"Ikka tasub! Lähme teeme hädad naabri trepile ja hammustame postiljoni! See on nii tore!"

"Äkki perenaine näeb?"

"Naine või töö?"

"Sa vist armastad tööd rohkem kui oma naist?", imestas täna üks ajakirjanik selle üle, et igale poole jõuan ja üle riigi ringi müttan.

"Rumal küsimus. Muidugi armastan rohkem - töö toob raha sisse, naine viib enamasti vaid välja!"

PS! Ärge palun temakesele öelge. Ma leheveergudel muidu kõva poiss, aga kodus suht tossike. Las jääda meie vahele.

Johnny lapselik rõõm: "Oskan joosta ja mul lastakse seda teha!"

Rõõm elust enesest. Senise elu ketis virelenud Johnny ei suuda ära imestada:

"Ma liigun ja jooksen! Mul lubatakse seda teha! Minuga käiakse jalutamas! Maailm on nii suur ja imelisi lõhnu täis! Uskumatu!"

Alul vaene koer ei uskunud justkui oma õnne ja oli hommikuti väga kahtlev, et kas äkki unenägu otsa ei saa ja ta antakse ära või aetakse taas õue?

Ärritunud sotsiaaltöötaja: "Võib-olla mõtleks ka inimeste peale, mitte ainult loomadele!"

Pr.SM pretensioon:  

"Tere! Lugesin just Teie postitust järjekordsest koertekolooniast- kus koeri korteris poolsada. Ka Teie ülimalt vaenulikku suhtumist inimesesse, kes neid koeri pidas. Saan täiesti aru koerte päästmise vajadusest, aga töötan ise sotsiaalhoolekandes ja panen imeks, et neid inimesi keegi ei aita.

On ju täiesti selge, et tegemist on psühhilise häirega inimesega. Võib-olla ka intellekti puudega inimesega. Seniks kuni talle ei ole määratud vajaminevat abi võite tõesti jäädagi neid koeri päästma. Kas olete teavitanud kohalikku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid?
Tänasel päeval on juba päris palju teenuseid, mida saab osutada, et see inimene saaks oma eluga paremini hakkama ja tal ei oleks sellist arvu koeri. Näiteks sobiks talle tugiisiku teenus, igapäeva elu toetamise teenus. Kindlasti ka selle inimese elukvaliteet tõuseks ja naabrid saaks rahulikumalt elada.

"Elusad jääkamakad vajavad kodusid!"

Uus nädal on käes ja tõmbame aga sae käima. Ei viitsiks, aga akna taga paugub käre pakane. See sunnib takka. Meil endil toas hää soe olla - kõht täis, kamin praksub ja väike jalutuskäik korralike miinuste juures on rohkem nagu elamusmatk. Siis siva tarekesse tagasi ja osa rahvast poeb leiliruumi kohe konte soojendama. Mõnus!

Inimese poolt õue sunnitud koerte ja kassidega on teised lood ning nii mõnegi puhul on tegemist lausa elu ja surma küsimusega. Koer Johnny imeline pääsemine huntide poolt nahka pistmisest ja absoluutselt mõttetust kuudilobudikust innustas paljusid ning lisaks ligi sajale Sillamäe chuihuahua kodupakkumisele leidsin kirjakastist terve rodu kirjeldusi loomadest, kes õues näguripäevi näevad. Neid on mõistagi väga palju.

"Aasta isa 2021"

"Hommikut! Toredat pühapäeva ja ōnnitlused papile ka!", saan hommikul Soome naiskalt sõnumi.

Mis pagana papile? Nii ma vastasingi:

"Hulluks läksid või oled jooma hakanud? Mis papile?"

Ta kohe helistama ja seletama:

"Täitsa sassis oled või? Su pojal on täna sünnipäev! Ha-ha-haa lapsevanem!"

"Salajane sõnum. Huvitav kellelt?"

Lumi on hea ja lumi on tore. Lume peal saab kelguga sõita ja lumeinglite meisterdamine on iseäranis vahva. 

Palju muudki saab lumel ja lumest teha, aga vahest on lumi paha kah - lapsed pidage nüüd meeles, et kollast lund nüüd küll suhu toppida ei tohi! Pähh-pähh! Lumel saab ka joonistada ja kirjutada. Sain täna "lumekirja" minagi.

Ketikoera suur-suur unistus täitus: "Uskumatu! Olen soojas toas, kõht on täis ja mulle tehakse pai!"

Pealkiri võib tunduda imelik väga paljude korralike loomaomanike jaoks, aga sadade ja sadade Eesti ketikoerte jaoks ei täitu see unistus eales - nad surevadki aianurgas teades vaid seda viite ruutmeetrit, kuhu neid kauges lapsepõlves aheldati.

Johnnyl vedas. Kirjutasin temast hiljuti ja olin salatsev. Olen ka täna ja ei paljasta tema kodu. "Miks?", tahate teada ja kahtlustate, et üritan end huvitavaks teha.

"Suuroperatsiooni käigus päästeti ligi 100 chuhuahuad"

Eile, 3.detsembril toimus Sillamäel PTA, politsei, Loomapäästegrupi ja Varjupaikade MTÜ suuroperatsioon, mille käigus võõrandati ja toimetati varjupaika ligi 90 chihuahua-laadset koerakest. Paljud neist olid ka haiged, aga lõplik arv ja põhjalik ülevaade kutsikavabriku kasvandike tervislikust seisundist selgub alles järgmisel nädalal kui loomaarstid on nad ükshaaval üle kontrollinud.

Soe soovitus: "Kahtlane värk ja ärge annetage!"

Vihje minu kirjakastis:

"Tere!

Ma ei tea kuhu või kellele sellest teada anda, kuid Tallinnas on viimasel ajal liikunud vanem keskealine meesterahvas kes pöördub inimeste poole plakatiga, paludes loomade kiirabi jaoks annetusi.

"Head pugemist kallid kaasteelised! Vabandust! Adventi ja jõulu ikka!"

Kui boss teeb nalja, siis alluvad naeravad, mitte vastupidi. "Suur Võll" arvab, et on ilge naerumeister. Inimlik, see on igal pool nii olgu tegu arstide, ajakirjanike või loomapäästjatega.
Meil gängis sama lugu - nii kui miskit ütlen, siis kõik naeravad ja püherdavad maas. Mitte, et naljakas oleks olnud, aga poevad kuradid. 

See on aga väga mõistlik tegevus, mis isegi suurema kingituse võib kuuse alla tuua. Meenutan taas igivana tarkusetera:

"Rahu! Pesen kõigest pesu!"

Pese öösel, elekter on päeval kallis! Pesen. Jüri Ratas ju peseb! Paljud teised vaesed pesevad kah. Mina samuti vaene. Panin lausa ekstra äratuskella helisema, et ikka öösel üles tõusta.

Aga nüüd läheb veidi jamaks, sest tsentrifuug undab ja paugub nii, et selle kõrval on hävituslennuk nagu kallimale malbe lembeluuletuse kõrva sosistamine.

Palun vabandust naabrid! Päästjad ja pollarid ei pea kohale tulema - ei tulistatud ega ka plahvatust polnud mu korteris! Pesu pesen.

"Kiire-kiire! Kõva pakane tulemas ja sooja hoiukodu vaja!"

Päeval pole aega arvutis passida ja sestap tulistan kohe ka kolmanda loo jutti, mis momendil enim muret teeb. Ometigi liigitan ka selle loo "heade lugude" kategooriasse. Hea, et koerakest märgati ja talle abi hakati otsima. Hea seegi, et toon ta kasvõi hommepäev ära, aga see sõltub otseselt hoiu- või päriskodu leidmisest.

Kirjutasin paar päeva tagasi temast ja siis ähvardas mind ja Kertut kinnimajja minek, sest oleks ta lihtsalt ää varastanud. Miks nii? Aga mida teha kui riigiamet käis kohal ja kõik kenaks tunnistas. Visiidist tuli räme kohalik jama ja hää, et koera vihaga teise ilma ei saadetud.

Kuna on hea lugu, siis ei hakka rohkem sarjama. Rääkisin selle ametkonna kõrgema tegelasega ja lubasin endale järgmise lause:

"Ainult Tiina teil töötab, aga ülejäänud punt paari erandiga tuleks mitte lahti vaid maha lasta!"

"Sipsikul kah hästi!"

Virutan teise hea uudise kohe otsa ja Sõpruse puiesteel peksa saanud Sipsik tunneb end politseiniku soojas kodus nagu Jummeli selja taga. Uue omaniku amet pole muidugist primaarne vaid selles kodus pakutav turvatunne ja armastus teevad imet.

Kriminaalasi liigub omasoodu. Ka mind on tänaseks juba üle kuulatud ja kõik liigub õiges suunas. Sipsik ei tea sellest mõistagi miskit ja ei peagi teadma - see rohkem inimeste rida. Tuppa ei pissi ja ei kaka, mis oli ju otsene käest-kätte jõlgutamise ning mittesobimise põhipõhjus.

 
"Kuradi lollakad! Loomulikult teeb koer tuppa kui teda välja ei viida!"

Mõmmi raporteerib: "Uus koduke on tuhat korda parem!"

Ahoi see loomasõprade kari! Tohin ma teid ikka karjaks kutsuda? Vast ikka, koertel ju kari, mitte pere ja otsapidi kuulume sinna meiegi.

Kas te Mõmmikut mäletate? Sedasamust koerakest, kes Setumaal ketis vireles, nii näljane oli, et lausa tuikus ning nahahaiguse käes vaevles? Küllap ikka ja vaat temaga on kõik hästi. 

Päevas peab küll paar tundi ketis passima, sest suur tee lähedal ja aed ei pea, aga kui pererahvas kodus, siis ikka toas. Liikumisvajadus on rahuldatud - raba kodukese lähedal ja saab tuuseldada nii, et maa must. Lausa kadestan.

"Aidake kuritegu sooritada!"

Helistati täna Tallinna uuest vanglast:

"Nalja teed Valner või? Meil uus maja valmis ja pooltühi, et värskeid kliente vastu võtta. Tule meile külla ja ära ütle, et oled vahepeal korralikuks hakanud! Me lausa nutame su järele!"

Ma kohe helistasin Jukkumile, et kas ta ka vangi tahaks tulla? Seltsis segasem ju - saaks kohtumisõhtuid teha mees- ja naisvangide vahel.

"Tšau Kertu! Me pole ammu ühtki looma varastanud, mis on patt omaette. Enne Jõulupühasid võiks ühe õnnetu koera koju aidata. Elab väga halvasti. Kasvult nagu minu Nõps, hästi veidike ehk suurem.

"1941"

"Sa näed paaripäevase habemega nii seksikas välja!", ütles neiu, kelle sünniaasta on ..................... 1941

Jeee, ma rokin endiselt täiega ja naiskad on ligumärjad! Vähemalt need, kelle sünniaasta on 1941 :)

Jõuluks koju - Piip ja Tuut!

Lahutamatu paarisrakend Piip ja Tuut tahaks kuuse alla, aga koos ja juba päriskoju!
Piip ja Tuut on pooleaastased imelised kassipoisid. Nad on ülisarnased, aga samas täiesti erinevad. Piip on üdini armas, teab täpselt kuidas nunnumeeter katki keerata.

Tuut vaatab teda kõrvalt, olles viisakalt vaoshoitud ning kogu aeg jälgides, et ta näeks ikka eeskujulik välja. Nad teevad kõike koos. Alates söömisest ja mängimisest, lõpetades liivakastis käimise ja magamisega. Seega otsustasime, et ainuõige lahendus on leida neile selline pere, kuhu saaksidki koos minna.

Piip ja Tuut saavad väga hästi läbi teiste kassidega, on harjunud väikeste mürglitega nimega Lapsed ning suured inimesed on ka päris ägedad. Nad on vaktsineeritud, kiibitud, saanud vajalikud tõrjed ning on valmis lähinädalatel minema päris oma koju!

"Meestepäeva ahastus"

Käisin tänaval - null tähelepanu! Tööl sama lugu - null lilleõit, null sooja pilku või seksuaalse alatooniga sõbralikku patsutust!

"Sigadus kuubis! Ma Teile Naistepäeval ehitan endised ja tulevased naised, liig- ja vaegnaised ning niisama naiskad, kellega pole kokku puutunud ega ilmselt kunagi puutugi! Elagu šovinism!"

"Koer Sipsiku peksjaid ootab kohtutee!"

Teatis kriminaalmenetluse alustamises

Kriminaalasjas alustati menetlus 15.11.2021 KarS § 264 lg. 1 p. 3 tunnustel, selles et 02.11.2021 13:13 leidis aadressil Sõpruse pst 169, Tallinn aset järgmine sündmus: kaks joobes isikut lõid jalgadega koera ning viskasid teda vastu maad.

"Braavo Facebook! Enam ei lubata isegi lamavaid koeri näidata!"

Müüa 2 ainulaadset Pärsia vaipa!

Ökoloogiliselt puhtalt toodetud, loodussõbralikud, soojendusega, valvefunktsiooniga. Muster on inspireeritud metsikust loodusest ja jõuliselt tuleb esile hundi motiiv. Autoritöö.

Kontakt: heiki@vaibaärikas.fuu

Kirjutasin hommikul naljaloo Terje Parra koertest. Vahvad tüübid, kes oskavad imevigureid teha ja nö laksust ära kukkuda. Facebook pani selle "patu" eest kolmeks päevaks bloki peale.

"Pean tunnistama, et näete väga ilus ja kena välja"

"Pean tunnistama, et näete väga ilus ja kena välja, Ma leidsin sinu pildi, kui käisin siin lehel. Ma ei suutnud teie pildil nähtavale ilule vastu panna, kui saata teile taotlus. Ma tõesti soovin, et me oleksime väga head sõbrad. Ma ootan sinust kuulda."

Säherdune kiri. Ilmselt narkar? Miks ma kohe kõige hullemat mõtlen? Tõenäoliselt on see neiu pime, sest "nähtavat ilu" ei leia minu juures isegi tikutulega mitte. Ohh neid väljamaa naisi küll! Täitsa napakad ikka!

"Kalamaja Žorik soovib ilusat sügist!"

Pole ammu Kalamaja Žorikust kirjutanud. Parandan selle vea kohe ja nimelt magas vanake hiljuti ajaloolise võimaluse plehku panna maha.

Sügis toob kaasa tormid ja üks puu kukkus tema vabadust piiravale aiale. Vähe sellest! Järgmisel ööl kukkus järgmine ja lõhkus ära veel kolm aedikupaneeli - tee oli prii, aga Žorik magas õiglase und. Oi ta kahetseks kui vaid teaks.

Eaka koera elunatuke ohus polnud, aga Viktoria Ger kutsus kohe järgmisel päeval saemehed, kes kõik vanad puud maha võtsid. Nüüd peaks küll kindel olema. Muidu veereb nende eluke nagu ikka ja näikse, et Žorik on oma uue kodu ja isegi vangistusega väga rahul.

"Vahekokkuvõte viimastest loomadest, kellega kokku puutusin ja neist ka natuke kirjutasin"

Risti Mummu

Kiisu jäi Ristil auto alla ja nii rängalt, et vaagen oli puhta puru. Valud, mida see loom tundis, olid ikka meeletud. Rahvas talle kaasa ei tundnud ning raviks annetati vaid 106.44. Selle piskuga ei tee suurt miskit, aga tänud neile mõnele inimesele, kes ka Mummu elukest väärtustasid.

"Ime naine!"

Vaatan või ei vaata? Käsi väriseb puldil. Ammu pole vaadanud. "Ime naine", nii kavas kirjas on.
Pidavat olema seiklusfilm, aga pealkiri viitab pornole. Mul lapselaps külas. Ahh, poogen - üks loodusfilm kõik!

Hakkame imema! Las ikkagi keeletoimetaja imeb! Näikse, et ta sellest vaid mõtlebki. Kui kodus kitsas käes, siis äkki mõni kolleeg aitab jännist välja? Kui neist asja pole, siis helista julgelt - olen juba selline omakasupüüdmatu imeline imeimetaja ....