6. detsember 2021

"Elusad jääkamakad vajavad kodusid!"

Uus nädal on käes ja tõmbame aga sae käima. Ei viitsiks, aga akna taga paugub käre pakane. See sunnib takka. Meil endil toas hää soe olla - kõht täis, kamin praksub ja väike jalutuskäik korralike miinuste juures on rohkem nagu elamusmatk. Siis siva tarekesse tagasi ja osa rahvast poeb leiliruumi kohe konte soojendama. Mõnus!

Inimese poolt õue sunnitud koerte ja kassidega on teised lood ning nii mõnegi puhul on tegemist lausa elu ja surma küsimusega. Koer Johnny imeline pääsemine huntide poolt nahka pistmisest ja absoluutselt mõttetust kuudilobudikust innustas paljusid ning lisaks ligi sajale Sillamäe chuihuahua kodupakkumisele leidsin kirjakastist terve rodu kirjeldusi loomadest, kes õues näguripäevi näevad. Neid on mõistagi väga palju.

Üks lugu rääkis väikesest "nässakast," kes õues keti otsas vireleb. Kasukas pulstunud, vesi ees jäätunud ja vaene loom justkui tantsiks käpalt käpale hüpates, sest pikemalt ei suuda käppasid maa peal hoida. Tema on kõige kriitilisem ja täna saab see lugu lahenduse. Te ei kuule temast kunagi, sest kodu on leitud ja juba täna ta lihtsalt "haihtub."

Võrumaa koer, kel kakamine nii valus, et ta sealjuures lausa valust üle linna kiunub, ootab lahendust. Loomapäästegrupil sealkandis vabatahtlike pole, aga palusin kohalikel ise temaga arstile minna ja taome arve kinni. Peremees on küll vastu, aga võtku või jõuga. Räägin ka meie vabatahtliku Taneliga - äkki saab ise Setomaalt kohale lennata? Loodan ja hoian pöialt, et tohter loomale veel täna leevendust toob.

Silkame nüüd teise Eesti otsa ja püüame ka sellele koerale abikäe enne Jõule ulatada. Erakorraliste juhtumite puhul tuleb reageerida ja ei oma tähtsust kas meil on kohta kuhu panna või mitte. Leiame need jooksvalt. Halbades tingimustes või mölakate omanike käes virelevad loomad peavad ootama aga järjekorda ehk, et kui koht on olemas, siis käib kõik ruttu.

Kui seda pole, ei hakka loomakest jõlgutama ning ta peab veel kannatama kuniks ilmub see inimene, kes just temasse armub. Järgmine lugu kuulubki kategooriasse "mölakad loomaomanikud." Lugege ja mõelge kaasa:

"Tere, mul selline mure ühe 8-9 aastase labradoriga, suvilanaabrite koeraga. Kelle poole peaks pöörduma? Elab õues, pererahvas teda tuppa ei lase, kuna pidavat karva ajama. Suvel silmad mädanesid, ütlesin, et viige arstile! Vastuseks sain, et neil on liiga uus auto ja sellega ei saa koera vedada.

Nüüd sõitsid 3.12.21 Egiptusesse ja koera peaksid söötma suvila valvurid. Jätsid ainult 5 konservi. Tagasi peaks tulema 11.12.21 Koer on kogu aeg vabakäigul ehk siis ei ole ketis. Kui küsisin, et ise sõidate ära ja kuhu siis koer jääb, õues ju nii külm, vastas naabrinaine, et ta elab neil ka 30 kraadi külmaga õues.

Magamisase on tehtud kuuri, ehk katus on peakohal, aga seal sama külm kui õues. Tulime nädalavahetuseks ekstra siia, ise elame muidu välismaal. Kahjuks ei saa ma ka seda koera ära varastada, sest kehtivate vaktsiinideta ei lasta üle piiri.

Koer väriseb suvilate valvuri putka ukse ees. Sinna ka teda sisse ei lasta. Käisin poes ostsin 10 kg krõbinaid ja 6 suurt konservi, viisin valvuri putkasse. Olen nõus tasuma selle koera päästmise eest! Nutt on kurgus ja jutt vist vähe segane. Aga kas on Eestis inimest või ühingut, kes saaks selle vaesekese sealt ära päästa?"

Teeme ära sõbrad ja leiame koha - siis käib kõik käbe ja karvane sõbrake saab parema järje peale. Ja nüüd teile palve ka - mõelge ikka läbi enne kui emotsiooni ajel käe püsti ajate nagu juhtus Johnnyga, mil lausa kolm kodupakkujat juba järgmisel päeval loobusid.

Kirju ootan help@animalrescue.ee või Facebooki postituse alla. Ärge kribage messengeri, ma ei käi seal nagunii ning hulluks ajab see kilomeetripikkuste sõnumite kerimine. Ka erinevate gruppide kommentaariumis pole mõtet kätt püsti ajada, sest ma ei jõua neid jälgida.
Hakkame pihta - loomhaaval käib see päästmine ja saadame käbe veel mõned Jõuluimed korda. Muudmoodi ei saa siin pekkis seaduste ja ametnikkonnaga riigis ju kuidagi.

"Oi, aga meil on ju Tiina Kukk PTA-st!"

Tõsi, aga teda on ainult üks nagu mind ennastki! Muu PTA seltskond on ikka endine. Lisaks olen kuulnud, et mõnele bossile ei meeldi Tiina agarus üldse ja võiks suisa välja kuulutada ennustusvõistluse, millal ta lahti lastakse? Nädala, kuu või poole aasta pärast? Võitja saab PTA logoga kruusi. Ha-ha-haa!

Seda võistlust jõuame veel korraldada, aga nüüd sõna levima ja hakkame õuest neid "elusaid jääkamakaid" ükshaaval siseruumidesse orgunnima. Mina tänan!