24 detsember 2021

"Parim kink - armastus"

Pealkirja ei tasu võtta ülevoolava pingutusena vaid tänavu sain tõesti kingiks palju armastust. Tõsi, küll kirja teel, aga inimestelt, keda tunnen juba aastaid või lausa kümneid. See on siiras ja aus. Ma armastan neid ka. Täiega.

See on teistmoodi armastus. Mitte mingi füüsiline kirelõõm, mis lõppeb siva suure paugu ja tossuga, vaid stabiilne tsementeeritud kindlustunne, mis ühendab sõpru. Kunagi kui mul olid jamad, siis pakkus eksabikaasa Christine peavarju kõige raskemal ajal kui olin sõna otseses mõttes hullumas:

"Kolid minu juurde!"

"Aga su kallim?"

"Antud juhul pole tema arvamus oluline - sa oled hädas ja ma ei jäta sind saatuse hoolde!"

Kuigi see oli tema kaaslase suhtes äärmiselt ülekohtune, siis hindan seda rohkem kui kullakoormat tänini, vaatamata sellele, et keegi kuskile kolima ei pidanudki. Halvad ajad toovad tõelised sõbrad esile. Tean seda omast käest. Mäletate kohtuistungeid, kus mulle haledalt ära pandi? Nii mõnigi lahkus, aga enamus jäid. Mulle jäid pea kõik vanad kallimad mõne erandiga alles, kellega kunagi armunud olime.

"Naisepeksja käest pole mõtet midagi küsida, sest too salgab alati. Sestap räägi mu endiste naiste ja lastega!", pakkusin Kroonika ajakirjanikule Liilit Kirsile.

Ta kuulas kõik üle. See oli alandav, sest mu pere sattus rünnaku alla. Tütred pidi kuulama küsimusi kuidas nad elavad edasi naisepeksjast julmuri käe all ja vastused, et isa pole nende emmedega kunagi nii käitunud, jätsid ajakirjanikku külmaks. Lugu ei ilmunudki, aga vabandan oma laste ees, et nad mu jama pärast kannatama pidid. Kunagi eales ei sega ma neid rohkem kuskile, olgu asi nii halb kui tahes. See on üks asi mu elus, mida ma tõesti kahetsen - andsin meediale kõik kontaktid kuni esimese armastuseni välja ja poleks tohtinud seda teha. Edaspidi näete vaid mu varju.

Lisan siia repliigi korras, et ei usu eales, et Venno Loosaar ühtki last seksuaalselt väärkohtleks ja annan talle alati terekäe vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele. Meie seast lahkunud Viivi Sõnajalg helistas kunagi ja vabandas, et mind avalikult ei toetanud. Täna vabandan ma Venno ees, sest teades meest, on see kõik nii kuradi mitteusutav!

Mehi on kahesuguseid - ühed tahavad isad olla, teised mitte. Mina tahtsin ja olin oma lastega väga lähedane - äratasin ja viisin kooli, võtsin sülle ja tegin pai, pesin puhtaks ja lugesin magama.

Pedofiil? Seaduse järgi jah, aga kerige "juriidilisse persse" minu poolest! Kas ma enam aitan kui näen nutvat last? Ei aita ja lükkan jalaga eemale nagu marutõbise rebase! Siiski löön pigem jalga näkku, et asi kindel oleks! Ärge mõistke süüd, kuigi käitun täiesti loomuvastaselt. Õnneks pole mu kaaslased debiilikud olnud, muidu näeksite hoopis teistsuguseid pealkirju ja kohtuotsuseid!

Sõbra-mõiste Facebooki ajastus devalveerub ja ei devalveeru kah. Vast see sõna "SÕBER" ongi õige minu ja kümnete naiste vahel oleva suhte kirjeldamiseks parim. Loomulikult ajan oma mula ja kõik nad on "ühed ja ainumased siin ilmas", aga seda minult oodataksegi. Lõbus ju ja naerda saab kuhjaga. Rohkem ootusi pole, aga kui rasked ajad saabuvad, on nad kõik olemas. See on nii äge!

Üle pikkade-pikkade aastate on Jõuluajal mu eksanaine Inglismaal oma kallima juures. Tavaliselt olime ikka koos. Mõnus mees, mulle meeldib, kuigi ka see ei oma vähimatki tähtust. Ja kirjutab naiska eile õhtupoolikul:

"IIusaid Jõulupühi sulle mu kallis Heiki! Armastan!"

"Kallike! Kurb uudis sulle ja nimelt "AS Valner ja poeg" juhatuse otsusega oled nimetatud 2022 aastaks 2. kategooria sigade nimekirja.

Ja nüüd hea uudis kohe takka: Seoses Jõulupühadega kuulutasid enamusaktsionärid, kes peituvad initsiaalide RV ja HV taha sulle välja personaalse amnestia. Õnnitleme ja tuhat musi! Jõua elusalt tagasi kullake!"

Jõudku kõik me kallid elusalt tagasi! Seda me teile soovingi. Tunned end üksikuna ja sind pole kellegile vaja? Avane kallike ja sa näed ise kui palju armastust ning lojaalust sind ümbritseb. Meil kõigil on olemas inimesed, kes on tähtsad. Öelge neile seda! See on päris kink, mitte sokid, vahuvein või kirglik jõulukepp, mis vaid tobeda naistelehe veergudel ülistust leiab.
Ma olen käinud eksiradu ja me kõik oleme oma elukogemuste summad. Täna tean seda, et mitte ükski naine mitte kunagi enam minu koduseinte vahele ei astu. Eranditena vaid ehk vanad sõbrad, kes ei kipu mind vägistajaks, ahistajaks, väärkohtlejaks või vägivallatsejaks tembeldama kui see neile kasulik on.

Ma tõstan täna pokaali kõikidele väärikatele naistele, kes minuga trehvasid ja ehk isegi lapsi said. Ma tõstan pokaali kõikidele naistele, kes endid automaatselt ohvriks ei tembelda. Ma tõstan pokaali evolutsioonile ja turvalisele perele! Ma tõstan pokaali mehe ja naise vahelisele sõprusele! Ja loomulikult armastusele olgu see nii nii kauge ja kättesaamatu kui tahes.