"Rõõm ja kurbus korraga - Marta koos põnnidega lahkus kliinikust"

Alles eile oli siiski see päev kui Marta haigemajast minema sai. Ülisõbralikul koeral oli suhtkoht savi, aga Petcity klliniku rahvas oli korraga nii rõõmus kui kurb ka. See on ka arusaadav, sest nad pea kõik pingutasid, et veidi teistmoodi "emme" end võimalikult hästi tunneks.

Kliinikusse saabudes tegi üks põnnidest hirmsat kisa, sest oli veekaussi kinni jäänud. Emme Marta jättis ta päästmise usaldavalt minu ülesandeks. Nii kui titt taas kuiva maa peal, hakkas kohe sülle pugema - küll ta hakkama saab, nüüd tegele minuga!

"Mõmmi - Tallinna puhtaim koer"

"J U B E  K O H T! J U B E D A D  I N I M E S E D  O N  S I I N!", hakkab Mõmmi, kliinikurahva poolt küll Karuks kutsutav koer koheselt kaebama kui Petcity kliinikute pealiku Jürgen Mitt'iga tema tuppa astume.

"Nad panevad mind puuri. Nad kustutavad tule ära kui lahkuvad ja jätavad mu pimedasse! Nad on sadistid! Toidukott on siinsamas poole meetri kaugusel õrritamiseks, aga kätte ma seda ei saa. Heiks, tule appi - mul on maailma kõige suurem nälg!", jätkab Mõmmi oma lõputut valjuhäälset jauramist.

Vaatan nõudlikult Jürgenile otsa ja nõuan selgust. Loomaarsti arust sain ma koera keelest täiesti valesti aru:

"Võimatu missioon - kuidas kass elusalt käigukasti vahelt kätte saada?"

Lood loomadest on paljuski tegelikult hoopis lood ka inimestest endist. Kuidas teie oleksite käitunud kui oleksite leidnud kassi oma masina sisse kinnijäänuna kõvasti mjägumas?

Kas oleksite rahumeeli minema sõitnud, sest ega elu saa ühe kassinäraka pärast seisma jääda? Või oleksite raisanud hunnikus raha ja aega, et loomake elusalt ja tervelt kätte saada? Ärge vastake vaid mõelge lihtsalt omaette.

Eile üks eriskummaline kiisu päästmine tõesti toimus. Aleksander Ots leidis kiisu oma auto alt - oli teine pugenud nii sügavale agregaatide vahele, et vahelduva eduga vaid sabaots paistis. Kassid on paganama osavad peitusemängijad ja neid võib kohata esmapilgul lausa ilmvõimatutest kohtades. Eilne pugemine oli ses mõttes erandlik, et vaene loom jäi täiesti kinni ja omadega jänni.

"Pesupäev"

"Nafta ümberpumpamist piirasime, aga kas venelased tulid Kopli lahele nüüd sõnnikut laevalt laevale laadima?", päris proua Peaminister Keskkonnaministrilt rangelt.

Valitsuse kriisistungi tingis Kaku- ja Õismäe, aga ka Rocca al Mare elanikelt saabunud kaebustetulv, milles kurdeti rämedalt vänge õhu üle.

"Nõpsiku kohtumine MAAILMANABAGA"

Hommik. Pelguranna uulitsal on vaid kaks inimest - mina ja taamalt lähenev nooremapoolsem meessoost tervisesportlane, kes rahulikult sörgib. Ruudi oli juba autos ja sõiduteed ületades panin Nõpsi lühema rihma otsa.

Täna oli Nõps vaikne, sest tavaliselt peab kogu Stromka teadma, millal ta õue läheb või koju saabub. Loll komme ja see klähvimine seab parajad piirangud ning näiteks varahommikusi ja hilisõhtusi minemisi-saabumisi reeglina väldin. Ja jõuame üle tee ning umbes samal hetkel jookseb meist mööda toosama noormees. Nõps teeb hommikuse esimese, veidral kombel ainult ühe haugatuse ja üldse mitte härra peale, aga too ehmatab.

"Pange oma kuradi koer kinni!", käratab ta tigedalt.

Loomasõbralik "Aktuaalne Kaamera"

Teleajakirjanik Anne Raiste on naine, kes ikka loomadele kaasa tundnud. Tutvusin temaga 2007 aastal suve lõpus või sügisel ja "avaliku loomakaitsja Valneri" esimene tiivasirutus ning intervjuu oligi just temaga. Kenasti saame läbi tänini. Loomainimeste värk!

"Hea uudis! Mõmmi ja Marta koos kutsikatega lubatakse haigemajast kodusele ravile!"

Lõpetasin just pika-pika kõne loomaarst Jürgen Mitt'iga Petcity loomakliinikust ja ta lubas põhimõtteliselt Setumaalt päästetud koerad haiglast täna-homme ära viia.

"Martaks ristitud koeraemme tahab inimese lähedust ja talle on kindlasti parem kui ta juba kodus oleks. Aga sellised kodus, kus teisi loomi ees pole - ärme riski ja pole vaja, et stressi tõttu piim ära kaoks. Mõmmiga on tegelikult sama lugu ja ta ei pea rohkem statsionaaris olema, aga raviplaani tuleb järgida! Ei mingit isetegevust!"

"Päästetud Mõmmi ja Setumaa koerad pälvisid "Aktuaalse Kaamera" tähelepanu"

Mina ja kuulsus. Mõmmi pole veel nii kuulus, aga täna õhtul kindlasti saab. Kel huvi, see vaadaku "Aktuaalset Kaamerat", sest võttegrupp pühendunud loomasõbra Anne Raiste juhtimisel läheb ülimalt kõhnale ketikoerale kohe varsti Rannamõisa Petcity loomakliinikusse külla.

Paranemist on näha, aga koju ta veel ei pääse. Loomaarst ja Petcity kliinikute bosside boss Jürgen Mitt, räägib Mõmmi tervisehädadest siis ka lähemalt. Tasub vaadata ja saate teada miks madala toiteväärtusega lobi sisse ajamisest tolku pole ja miks kontide söötmine koerale kahjulik on.

"Tehtud! Üks koertekasvandus Eestis taas vähem! Heade inimeste abi oodatud!"

Paljud loomasõbrad ootavad seda lugu pikisilmi, sest eile sai ju valju häälega tuututatud, et läeme taas "lahingusse". Tavaliselt me ette ei kuuluta, sest see võib asjad totaalselt pekki keerata. Nüüd oli aga põhjust riskida, sest väidetavalt võis Setumaa talukeses olla kuni nelikümmend koera, kes vajasid kiiret majutamist.

Panime vaimu valmis halvimaks, sest kirjeldused olukorrast sobisid imehästi õudusfilmi, mitte arenenud Euroopa riigi tänapäeva. Asi oli halb ja ei olnud ka. Nüüd tuleb rääkida juba sellisest imelikust mõõtühikust nagu "keskmine" - keskmine lugeja, keskmine televaataja, keskmine loomaomanik, keskmine kodanik jne. Vat sellesamuse "keskmise koeraomaniku" jaoks võib lugu olla hullemast hullem küll. "Keskmise loomapäästja" jaoks aga mitte, sest oleme näinud ikka kordades õõvastavamaid vaatepilte. Kõik on suhteline.

"Väikestele koertele hoiukodusid vaja! Kiire-kiire!"

Kas olete näinud, et keegi peaks koerapoegi kümnete kaupa mesilastarudes? Vist mitte ja ka mina pole veel näinud. Taaskord rõhk sõnal "veel", sest kohe varsti näen.

Murepilved kogunevad ühe joodikust koeraärika pea kohale, sest vaenuväed säävad endid lahinguvalmis ning praegusel ajahetkel peame plaani mitu kaubikut ja millistest maakondadest oma nina X-küla poole keeravad. Äkki kümme või mahuvad nad viite masinasse ära? Loomavihkajad võivad ju Loomapäästegruppi rahulikult "vaenuväeks" pidada ja me olemegi nende vaenlased. Puhas tõsi.

"Kevad hinges ja peaaegu õueski"

Juba nädal-paar meid kodust väga ei leia. Praegu ööbime veel linnas, aga hommikul teeme kohe vehkat kui ilma on. Kohe ei kannata enam seinte vahel olla. Seepärast satun ka arvutisse ja nettigi imeharva - pole see tüüp, kes looduses moblaga ringi kõnnib.

Metsas on mõnus ja metsas on hää. Mõned puud meite maal õnneks ikka veel kasvavad. Eile käisime ühes õdusas kohas hängimas - metsa kõvasti maha võetud, aga jõgi oli õnneks veel alles. Rõhk sõnal "veel". Vesi on oluline. Ei saa isegi aru, mis kiiks mul sellega on, aga lähedal peab ta olema.

"Kas Pirita-Kosel on salatapamaja?"

Nädalavahetusel leidis härra Marek Tallinnas, Pirita-Kosel Puhkekodu tee 92A maja kõrval metsatukast neli rämedalt haisvat kotti. Sisu oli vastik - koljud, millel mõnelgi veel roiskunud liha küljes.

"On need koerte või lammaste koljud?", pidas ta kohaliku elaniku Siretiga nõu.

Loomapäästegrupist lendasid käbe kohale Dan ja Tanel, kes andsid ka riigivõimule teada. Siis läks lahti tavapärane jama - keskkonnaamet käskis pöörduda MuPo-sse, munitsipaalpollarid aga keskkonnaametisse. Otsapidi peaks see tegelikult olema hoopis PTA rida, kes vastutab meie toidulaua eest?

"ETV+ saade "Öko? Loogiline!" kajastab Loomapäästegrupi tegemisi"

Tõde tõuseb, vale vajub ja oli ainult aja küsimus, millal meie kodanikud saavad teada, kuidas tegelikult Eesti taasiseseisvus. Kõik, mida senini õppinud olete, on vale ja tegelikult oli liikumapanevaks jõuks LPG ehk Lasnamäe Pensionäride Grupeering.

Filmistuudio "Mosfilm" väntab LPG juhtivast rollist mängufilmi ja esimesed võttepäevad on möödas. Kasutan siinjuures juhust ja otsin kohe näitlejaid järgmistesse rollidesse.

"Keila rahvas! Kes teab selle uputatud taksikoera omanikku?"

Vesi on elu. Vesi tähendab ka surma. Seda kinnitab tänane lugu eriti ilmekalt. Eriti vastik on see, et loomal pole valikut. Loom on rumal ja arvab, et peremees on alati hea. Ja lähevadki jõe äärde jalutama ning tunnevad kevadest rõõmu.

Peremees kutsub oma sõpra. Koer tulebki saba liputades. Omanik teeb pai ja seob rihma külge paela, mille teises otsas kivi. Käib sulpsatus ja omanik teeb minekut, et mitte elu ja surma heitlust pealt vaadata. Võib-olla, aga nimme vaatas ja tundis kui hea on olla kuningas. Kui vägev on olla karistamatu ja võimas. Lausa jumal, kes otsustab elu ja surma üle!

"Hobuste kaitseks!"

Viimasel nädalal olin paraja surve all endid "hobuinimesteks" või valdkonna "spetsialistideks" nimetava seltskonna surve all, sest tüübid ei suutnud kuidagi välja mõelda, kes küll kirjutas valmis "Hobuslaste pidamise määruse", mida tänapäevani Eesti seadusandluses pole.

Asi nimelt selles, et üle seitsme tuhande inimese, kes viitsisid oma allkirja anda rahvaalgatusele "AITAB" loomakaitseseaduse väga oluliseks parandamiseks või kaasajastamiseks, mis muuhulgas käsitles ka hobuste olukorda, sattus väga suure kriitika alla. Seda loomulikult kinnises foorumis, kus endid "hobuarmastajateks" tituleerivad sitapead on viitsinud oma hobustevihkajalikke mantraid vaid endi, mitte hobuste huvides esitleda.

"Käed eemale! Hülgepojad ei vaja reeglina te abi!"

Panen veel veidi "tarka", sest elu lausa sunnib. Kui eile pajatasin jänesepoegadest, siis tänane jutt tuleb hülgetittedest, kes tavainimesele üsna abitud tunduvad. Pole nad ühti!

Kui olete tähele pannud, siis ma enam pressiteateid ei üllita. Oma kümme aastat sai neid vorbitud ja tundub kuidagi nõmeda korrutamise ja targutamisena - nagu katki läinud plaat. 

"Tänavune esimene "päästetud" jänesepoeg"

Kevad võtab võimust ja loodus tärkab. Metsaasukate uus imearmas põlvkond tuterdab ringi ja trehvab aina rohkem inimloomaga, kes loodusesse koroona eest peitu pugenud. Paraku paneb puudulik loodusharidus ja teinekord lihtsalt ka tühipaljas egoism noored elud suurde ohtu. Püüangi järjestada loomahakatisi varitsevad ohud:

• Lollid inimesed, kes tunnevad vajadust nunnupilte teha ja seejärel hetkelise populaarsuse saavutamise "abivahendi" taas metsa alla panevad. Hukule määratud, sest vale lõhn tite juures peletab vanemad eemale.

"Hea tegu! Hooliv naabrimees aitas igivana Pontsu arstile"

Lõhuks vaikust ja kribaks ühe loomaloo ka vahelduseks üle jupi aja. Muidu arvate veel, et olen pastaka lõplikult nurka visanud. Ketikoera lugu tuleb sedapuhku. Ühe väga vana koera lugu, kelle elunatuke möödus kahjuks ketis. Ta polegi muud näinud kui see ahtake maalapp, kuhu ta kunagi ammu-ammu aheldati. Kurb!

Olen taolist loomapidamistava muuta üritanud, aga ilma suurema eduta. Ka viimatises kampaanias "AITAB!" oli koerte ketispidamise keelustamine ühe punktina kirjas, aga teadmiseks ka teile, et nii see kui ka enamus ülejäänud punktidest läbi ei läinud - olevat vaid "emotsioon ja usk", millel päriseluga vähe pistmist. 

"POLE VAJA JA EESTIS ON KÕIK LOOMADE KAITSMISEGA KORRAS! PUNKT, FAKK JA AAMEN!"

"ERAK"

ERAK - Erakordselt Raskemeelne Apaatne Kodanik. Jah see olen mina. Saame tuttavaks, aga ärge nüüd pandeemiat küll süüdistage.

• Mulle meeldib kodus istuda. Võiksin seda teha elu lõpuni.
• Ma armastan oma naist. Mitte naine vaid kullatükk - alati hooliv ja abivalmis. Võiksin temaga terve igaviku koos olla.
• Meeldivad lapsed. Mitte lapsed vaid inglid. Võiksin nende tegemisi lausa kaks igavikku jutti iga päev jälgida.

"Vaktsineerisid juba?"

Kas sina vaktsineerisid juba,

või ootad eraldi kirjalikku luba,
esimesed katsehiired teel Taevaisa juurde,
tule ruttu - saad Igavikusaali sooja ja suurde!

Ega su elu polnudki suurem asi,
ää teist taga nuta, arsti juurde kasi,
kui peakski kõlama "game over" biit,
varsti sünnid uuesti, nüüd tee sääred siit!

"Valetavad!"

Ma valetan, et ta valetab, et ma valetan.

Kriminaalpolitseinikud, kes päriselus pole rohkemat ega vähemat kui prokuröri jäljekoerad valetasid kui jõudsid järeldusele, et ma valetan, et ta valetab, et ma valetan.

Kohtunik sügas kukalt ja otsustas kah valetada, et siiski mina valetan, et ta valetab, et ma valetan.

Pekki küll! See on ju täitsa vale otsus! Valetavad ja täiega!

"Pagan! Sommid taas kõige õnnelikumad!"

Soomlased taas maailma kõige õnnelikum rahvas! Neljandat korda jutti! Sead! Järgnesid Island ja Taani. Kõik Põhjamaad, kuhu meie ei kuulu ega hakka ka kunagi tegelikult kuuluma olid esikümnes.

Mitmes Eesti oli? Ei tea. Soome uudised ei öelnud. Pole hullu raisad! Piisavalt palju pahatahtlikke vinguvaid kaasmaalasi on juba teie juurde kolinud ning paljunevad nagu koroonaviirus.

Varsti on te õnnelikud näod ja olemine minevik! Ja praegu olin ma veel heatahtlik. Kohe väga, kui aus olla! Näh, pärast seda ennustust ise ka kohe palju õnnelikum!

"Valneri hüva nõu. Vol.501"

Reedene pärastlõuna on käes ja sestap vahetame meeleolu. Täna oli mul üsna kirglik mõtetevahetus naisterahvaga loomakaitseseaduse muutmise teemal. Ta oli üsna paindumatu ja siis ründasin teda naiste enda relvaga:

"Ja nüüd, mil ma sinult last ootan, lubad sa korraga selliseid väljendeid ja põikpäisust ning kasutad mu olukorda ära! Mis inimene sa küll selline oled?!"

Töötas. Täiega. Soovitan meestel õppust võtta.

"Head teed mõmmibeebi!"

Igasugu loomauudised, olgu need head või halvad, jõuavad pahatihti esimesena just minuni ja seeläbi ka teieni. Ametnikele see mõistagi ei meeldi, aga eks see ole omamoodi paratamatus. Sama paratamatu nagu maksud ja surm.

Ei vedanud välja. Miks? Ehk lahkamine annab vastuse. Kurjad keeled räägivad, et valesti toitmine. Ei imestaks, sest metsaasukate vajadusi teadvaid inimesi on Maarjamaal imevähe. See käib nii mu enda, loomaarstide kui isegi keskkonna eest vastutatavate ametnike kohta - pole meil väga taolisi proffe, kes saaksid vastu rinda taguda ja karjuda: 

"Mina tean, mina oskan!"

Karupojast, kellele erandite erand tehti ja ellu jäeti, on siis jutt.

"Valneri hüva nõu. Vol.500"

Rääkisin eila ühe hea tuttava või lausa sõpsiga. Poliitik. Naine. Seda ei tohi vist mainida. Ütlen siis, et mittemees. Päris kas on mõtet herr Ropsi paari kommentaariga seoses tülitada - olla määritud ta ausat nime ja inimlikku väärikust.

Soovitasin asja sinnapaika jätta, sest poliitikute latt on väga madalale laskunud ning nende ausat nime ei leiaks vist isegi teleskoobiga üles. Sama lugu inimliku väärikusega - netu, sest poliitiväljaheitemängude ja kompromissidega kaob igasugu väärikus ja tõekspidamised.

Loll pidin olema. Nii ta arvas. Naine oli. Seda ei tohi vist mainida. Ütlen siis, et mittemees. Loodetavasti mitte endine hea tuttav või lausa endine sõps. Peaasi, et ka minu vastu nüüd herr Ropsi juurde ei lähe. Ei ta lähe, tal mõistus korras ja väärtushinnagud paigas.