"Hurraa! Ronja pääses kodusele ravile!"

See nädal oli kassidele karm, aga sedapuhku pääsesid kõik hiirekuningad avariidest ja peksust elusatena. Lindudel ja ühel tillukesel rebasejutsil nii hästi ei läinud. Mõned päevad tagasi kirjutasin Haapsalu lähistel auto alla jäänud Ronjast. Loos oli üks ebatäpsus ja õnnetus ei juhtunud mitte Rohuküla teel vaid Tallinn - Haapsalu maantee selle ristmiku lähedal, kust Keila peale keerab. Apsakas tuli sisse "telefonimängu" pärast, kus üks ütles ühele ja teine teisele ning minuni jõudis juba mõnevõrra moonutatud info. Ikka juhtub ja põhiline on asi ära klattida. Nüüd on see tehtud.

Ronja eest hoolitsesid Sõle loomakliiniku arstid Merili Kesner ja Ketlin Sõstra. Loomake sai kõik vajalikud ravimid ja edasi jäi vaid oodata, et ajuturse alaneb ning närvikahjustus taandub.  Ta ei pea enam pideva järelvalve all olema ning sai kodusele ravile - loodame, et koduseinad ja kallid inimesed mõjuvad kassile hästi ning see kiirendab paranemist. Võib ka juhtuda, et kahjustus on püsiv, aga loomake saab vähemalt aega. Kassike võitis mõlema loomaarsti südamed.

"Kiku tänab, kergitab kaabut ja soovib kõigile kena suve!"

Nädalalõpule hea tujuga vastu. Lubasin eile õhtul head uudist ja palun väga, siin see on - Loomapäästegrupi "Kiku päästemissioon" saab läbi ning kiisuke suundub hoopis teistsugusele elule vastu. Temast saab nimelt toakass, kes õue vaid rihma otsas pääseb.

Uus omanik on ta eluga kursis ja neil on lausa side alates sellest ajast kui Kiku alles üsna väike titt oli. Kiku ühe õe saatus olevat ka sant olnud - murtud käpaluu ja muud jamad. Nüüd olevat kõik aga hästi. Asi seegi.

"Hurraa! Mursik hakkas sööma!"

Mursik: "Ahahaa nüüd saite küll tünga! Ohmud! Kes see siis enne suve lusika nurka viskab?!

Süüa, süüa, süüa! Andke mulle ometi süüa. Kas ma selle koera kõrvalpalatist tohin nahka pista?"

Hip-hip-hurraa ja katame lauad! Mursik ärkas hetk tagasi ellu ja plaanib saja aastaseks elada! Esimest korda sööb. Lõpuks ometi.

"Poiss vajab päästmist"

Üks koerake, nooruke, ainult aasta ja kolm kuud vana elab silmini sita sees. Poiss nimeks. Õue ei viidi, söögiks vaid solk. Kaks väiksest last elavad seal ka, aga emme arust on kõik korras.

Lapsi Loomapäästegrupp aidata ei saa. Koera aga küll. Sedapuhku otsin aga enne kodu valmis, et jääks varjupaiga etapp vahele. Siis lendame selga, aitab küll! Kaua sa kannatad ja mampsel on armuaega küll saanud. Lastest loobuda ei taha. Koerast ka mitte, sest kõik olevat kontrolli all.

"Kiisud võitlevad oma elude eest, arstid on neile tublilt toeks!"

Hoian ikka teid gängi tegemistega kursis ja mõistagi annan aru kuidas me hoolelaluste käpp käib. Hea uudis on see, et mõlemad kiisud elasid öö üle. Halb uudis on see, et paranemismärgid on vaevumärgatavad

Haapsalu Ronja

Ikka tiirutab ja jalul väga ei püsi. On kõver nagu kreeka E ja seega toitma peab teda selja tagant, sest ettepoole ta praegu peaaegu vaadata ei saa. Toit käib läbi küll ja isu on hea. Jääb arstide valve alla kuni laupäevani, siis vaatame edasi. Perenaine kodus ootab, aga peab jääma tubasele režiimile, sest me ei usu, et ta taastuks sedavõrd, et ise õues enam hakkama saaks.

"Auto alla jäänud Ronja sai kiiret abi!"

Eile hommikul kella kaheksa paiku jooksis Haapsalu lähistel Rohuküla teel auto ette kassike. Noormees ei olnud nagu tavaautojuht vaid pidas kinni ja hakkas ümberkaudsetest taludest omanikku otsima. Müts maha mees! Sinust saab veel asja kui samamoodi jätkad!

Lõpuks oli omanik leitud ja Merilin tunnistas Ronja -nimelise kiisu omaks. Naine helistas Taeblas elavale loomaarstile, kes andis telefoni kaudu "pädevamast pädevama" kiirdiagnoosi:

"Jõhkardid tapavad Lasnamäel linde!"

Täna levis Facebookis kulutulena foto, millel kujutati kuidas Lasnamäel Läänemere kooli juures oli kaks tapetud lindu spordiplatsi eraldava aia vahe torgatud. Abipalvekirju saabus ka minu postkasti õige mitu.

"Kellele teatada? Kuhu helistada?", otsis postitaja abi. Teine naine teadis rääkida noortekambast, kes ka tema peoga kimbutavad.

Polegi nagu väga kuskile teatada, sest lindude elu on täiesti tähtsusetu kui ohvriks just mõni kaitsealune kotkas ei satu olema.Õhtul jõudis info ka minuni ja käisin kohal, kuid linnud oli juba ära koristatud. 

"Мурзик срочно нуждается в твоей помощи!"

Вчера,26 мая, рано утром, родившийся в 1974 году мужчина, используя подручные предметы, избил в Харьюмаа родившегося в 2016 году кота. На место проишествия выехал полицейский патруль. Извините, но я не могу продолжать писать в таком же политкорректном канцелярском ( дерьмовом) стиле и начну сначала. 

Вчера утром, около шести часов, коридор находящегося в Муналаскме (уезд Харьюмаа) дома, наполнился душераздирающим мяуканьем кота и бранью мужчины. Тамошний житель, 46- летний Янек Кунгур, в приступе дикой ярости избил рукояткой щётки соседского кота и хотел его убить. Свидетелем происшествия стала соседка Наташа, у которой есть и свои неприятные воспоминания о Янеке: 

"Mursik vajab kiiresti Sinu abi!"

Eile, 26.mai varahommikul peksis 1974 aastal sündinud mees Harjumaal abivahendiga 2016 aastal sündinud kassi. Sündmuskohal käis politseipatrull. Andke andeks, aga ma ei jõua ega saa taolist poliitkorrektset kantseliiti ehk paska kirjutada ja alustan uuesti.

Eile hommikul kella poole kuue paiku täitus Harjumaal, Munalaskme külas asuva Pärnamäe maja trepikoda lihast ja luust läbilõikava kassi mjäugumise ning meesterahva sõimuga. Sealne elanik, 46 aastane Janek Kangur peksis meeletus vihas harjavarrega naabrile kuuluvat kassi ja tahtis teda tappa. Juhtumit nägi pealt naabrinaine Nataša, kel Janekust valus mälestus eneselgi olemas:

"Lammbake**jate riik?!"

"Issand kui rõve see Valner on! Nimetada rahvast meedias lamban**kujateks! Ta on ilmselt lolliks läinud! See mees on häbiplekk kogu eesti loomakaitsele!", ahastanud eile üks sulnis neiu ühest teisest loomi kaitsvast ühingust.

Mis pole keelatud, see on lubatud! Ma lisaksin veel juurde, et politsei ja prokuratuuriga pole mõtet väga kurjustada, sest kala hakkab mädanema ikka peast. Pöörakem pilgud Toompea poole, sest seal istuvad tegelikult kõikse suuremad loomade vihkajad ja kõikse suuremad loomade sõbrad! Nemad saavad asju muuta, mitte teised!

Minu senine kogemus on näidanud, et olgu saadikute peas kaabu, murumüts või viisnurgaga pilotka, siis loomi igas, sealjuures ka otseses mõttes keppida, lubavad nad kõik. Hämmastav üksmeelsus ja tolerantsus!

Sulev Jänes: "Palju sa minu pealt teenisid aus mees?"

"Palju sa minu pealt siis teenisid aus mees?", on loomapiinaja Sulev Jänes pahane. Kirjutas just. Tegelikult võib neid kirju juba ahistamiseks pidada. Blokkisin ära. Kaua sa ikka kannatad? Aitab küll.

"Ei mingit saladust! Loomapäästegrupp teenis selle parmu pealt 4,3 miljonit ja 22 senti kui täitsa täpne olla."

Tegelikult võiks see haisev julm tolgus Kiku raviarved kinni taguda. Summa ei tule suur ehk kokku ca 300 eurtsi, aga püüa sa küsida. Herr Jänes on siiski veidike teistmoodi. Tavaliselt loomadele kurja teinud inimesed räuskavad, et kõik on alatu laim ja vale! Jänkupoiss nii ei väida, ta pole lihtsalt rahul.

"Kängurukass Stefi otsib ikka veel kodu!"

Vana pea on kerele ikka parajaks nuhtluseks! Nüüd hakkan juba muretsema küll, sest aju on vist juba nii siledaks kulunud, et pea enam üldse midagi kinni! Eile kõllab mulle Vivika Uhtjärv ja pärib kassi kohta:

"Kas teeme Stefile sterri ka ära ja paneme kiibi?"

"Kes on Stefi?"

"See kängurukass, kes minu juures hoiukodus?"

"Tean kolme-nelja liikumisdefektiga kängurukassi - ühe nimi oli Liisu, tema oli veel liidu aajst. Siis oli üks kuskil Kesk-Eestis, kes naabrite juurde eksis, aga taas koju sai. Aga kes on Stefi?"

"Tere talv! Sa ise kirjutasid temast ju oma blogis!"

"Ohh Ruudi, Ruudi! Juba 2 aastat täis!"

Feissar tuletas tähtpäeva meelde. Sedapuhku olulist. Kohe nii olulist, et vaja laud katta. Aeg lendab. Juba 2 aastat tagasi tuli Ruudi mu ellu. Täna tean, et tuli selleks, et jääda. Veider, arvasin, et vaid 1 aasta on möödas! 

Olen lasknud alati kutsikal end välja valida - ei huvita mind see sugupuu ega tõuomadused. Istun, aga maha ja see, kes mu välja valib, selle koju viingi.

Ruudi ei olnud kutsikas vaid suur koer, kes valiku tegi. Leidsin talle imehead kodud, aga koer ei leppinud - oli stressis, ründas, jooksis metsa ja välja tuli vaid minu peale. Siiani imestan seda tema valikut ja kiindumust. Täielik müstika!

Suure-Jaani Kiku: "Mul on chill! Kuidas teil?"

Tänavavõitlejast Kiku kohaneb tubase režiimiga ja allub uuele korrale imehästi. Ega me ta peakese sisse muidugist näe, aga välise käitumise järgi hinnates tundub, et talle täitsa meeldib.

Praegu elab ta saunaruumis, sest maja täisperemeestest kiisud pole tema tuleku üle teps mitte õnnelikud. Ta lausa tunnetab seda ning viisaka külalisena tuppa ei kipugi. Pluss see lesta- ja parasiitide värk ka - pole vaja, et leviks.

Pererahvas kohtleb teda suurima armastusega ja käib pidevalt seltsiks. Iseäranis pisike tütretirts, kes hea meelega aseme lausa põrandale teeks ja sinna elama jääkski.

"Selgus majja! Kes siis ikkagi tappis Suure-Jaanis koer Tuksi?"

Foto: Sulev Jänes/Facebook

"Kägistasin Tuksi kähku toore jõuga ära. Mida ma pidin siis tegema? See oli hädatapp!", õigustab Sulev Jänes ühe väikese koera teise ilma saatmist. Kui asi oli täpselt nii nagu ta rääkis, siis võib sellest isegi aru saada. Ometigi polnud koerake vähemalgi määral külajoodikute viha ja taolist lõppu ära teeninud.

Hiljuti lõi Sulev kass Kikut rusikaga pähe ja viskas teise taluaknast välja. Asi olekski nii jäänud, aga mees arvas heaks mõtteks seda vägitegu ka Facebooki-rahvaga jagada. Inimesed olid paraku teist meelt ja asi läks suure kella külge. Sulev pole minu teemakäsitlusega mõistagi rahul:

"Vääna-Jõesuu rahvas! Kelle kiisu?"

Täna pärastlõunal roomas Janne ja Tarmo väravasse vigastatud kass. Loom proovis tõusta, aga see ei õnnestunud. Hingamine oli katkendlik.

Aja kokkuhoiu mõttes leppisime kohtumise Tabasallu, kuhu Tarmo kassi tõi. Paraku jäi sellest ikka väheks ja teda päästa ei õnnestunud.

Kiipi polnud ja seega on kogu lootus omanik leida sellel postitusel. Oma kiisu saad kätte Loomade Kiirabi Kliinikust ja mata ta väärikalt maha. Ootame sind kolmapäevani. Aitäh Tarmo ja Janne!

Sulev Jänes: "Ma pole mingi loomapiinaja! Andke kass tagasi!"

Tänaseks üle 84 ja poole tuhande vaatamise osaks saanud video ajas loomasõbrad marru. 

See on ka arusaadav, sest ei johmas pea ega tuksis närvid saa olla nii ebavõrdse võitluse õigustuseks. Härra Jänes polnud ometigi olukorraga rahul ja kirjutas täna hommikul Loomapäästegrupile nõudmaks kolme aastast Kiku nime kandvat kassi tagasi.

Lõpuks mees siiski loobus ja tunnistas, et ka ta ema polnud suurem asi peremees kiisule.

Toon Sinuni hea lugeja selle kirjavahetuse muutmata kujul täismahus:

"Sulev Jänese kassipeksuloole joon alla!"

Seedisin paar päeva, et kas teen suu lahti või kannatan veel natuke? Pidasin gängi juristidega aru ja nemad andsid rohelise tule. Vähe sellest, nad on valmis Sulev Jänes'e kassipeksu pärast isegi läbi kivi minema. Nii vihased noh! 

Politsei krimasja ei alusta. Loomapäästegrupp kui kaebuse esitaja sai sellest teada meedia kaudu. Tase! Me ei hakka muidugi politsei otsust "mitte sittagi taas teha", edasi kaebama, sest see oleks puhas ajaraisk - Loomapäästegängil ja ka mitte kellegil teisel siin riigis pole nimelt õigust võõraste loomade eest seista. Edasi kaevata saaks vaid loomaomanik kui kahjukannataja ehk Sulev Jänes ise ja see näeks välja umbes niimoodi:

"Lugupeetud prokuratuur,

palun sundida politseid algatama minu vastu kriminaalmenetlust seoses mulle kuuluva asja lõhkumise ehk kassi vigastamisega minu enda poolt ning määrata võimalikult range karistus.

Lugupidamisega Sulev Jänes,
kassiomanikust kahjukannataja"

"Kalamaja Žoriku vabadus saab läbi!"

Ei ole aega pikemalt kirjutada, aga tulistan puusalt ka teise uudisloo, mis puudutab eelkõige Kalamaja inimesi - Kalamaja ikoon, vabahing, kuningas ja veel teisigi tiitleid kandev koer Žoriku priiusepäevad saavad läbi.

Tema 12 aastane eluke on lõpusirgel ja seisin ikka selle eest, et tal lastaks rahus hulkuri elukest elada.

Nüüd on aga tema vaimne seisund veidike "petma" hakanud - Zorik nimelt ei jaga enam üldse matsu - magab Tööstuse tänaval sõiduteel, autodest välja ei tee, teed ületab apaatselt jne. Ühesõnaga ta elu on ta enda pärast pidevalt ohus! Täna valvasin taas KAPO maja ees oma paar tundi tagamaks, et ta auto alla ei jääks.

"Kes küll aitaks loomapiinaja Sulev Jänese lemmikloomi siin riigis?!"

Sulev Jänes, joodikust sadistinärakas piinas taas kaamera ees looma! See nimi jõudis sekundiks avalikkuse ette kui ta oma koerale viina jootis. Oli vist nii?

Tollal olin Eestimaa Loomakaitse Liidus ja tegime nagu kord ja kohus ka politseisse avalduse. Tühi töö ja vaimu närimine - ei ole piinamine, sest loom jõi ise! Mul pole praegu tõesti aega fakte üles otsima ja meelde tuletama hakata, aga oli vist nii.

"Uus Loomade Kiirabi Kliinik"

Inimene on loomult uudishimulik ja püüab ikka kardina tagant piiluda, mida üleaedne teeb. Kel Loomade Kiirabi Kliinikusse asja olnud, teab, et seal olid suuremat sorti ehitustööd käsil. Nüüd ollakse lõpusirgel.

Täitsa uus korpus ehitati valmis ja sisustati tehnika viimase sõna järgi. Ja kõik puha meie sõprade loomade jaoks. Megasuur kulutus ja äririsk, aga see käib taoliste asjadega kaasas. Hommikul kirjutasin oma blogis järgmised read:

"Tundub, et uued kruusid tabasid kümnesse!"

Eile tuuseldasime Erko Elmik'uga Mulgi- ja Tartumaal ning lugesime leebe katku perioodi kahjusid kokku. Õnneks olid kõik kaasvõitlejad elu ja tervise juures. Teel juhtus ka midagi ootamatult ja nimelt esimest korda elus nägin looduses ka karumõmmi - läks teine üle sõidutee.

Alul vaatasin, et suur-suur karvane terjer, aga tatsas kuidagi imelikult. Võtsin hoo aegsasti maha kui Erko korraga hüüdis: "Karu, karu! Vaata karu!"

"Karmivõitu väga mehelik naispolitseinik"

"Kas teil autos turvavöö on?", päris karmivõitu väga mehelik naispolitseinik.

"On."

"Aga miks ei kasuta?"

"Aga kas teil rinnad on?"

"Elust enesest"

"Tere, tahaksime ka sinu gängiga liituda."

"Rõõm kuulda."

"Meil on aga probleem, mis võib gängile kahju teha"

"Milline nimelt?"

"Üks tüüp piinas kassi, sattusime peale ja asi läks natuke käest ära."

"Taolist asja nähes ei pea ka kõvemad närvid vastu. Pole probleemi, vastu võetud."

"Politsei uurib asja praegu."

"Auto sõitis rasedale otsa. Beebi paiskus teele!"

Auto sõitis naisele otse. Naine oli viimase vindi peal rase ja hukkus. Õnnetuse tagajärjel paiskus asfaldile beebi, kes hakkas lakkamatult nutma.

Taoline stsenaarium ei sobiks vast isegi väga julma õudusfilmi. Liiga jube! Taoline asi täna aga Tapa lähistel tõesti juhtus. Emmeks polnud siiski inimene vaid metsjänes. Julmust ja traagikat see ei vähenda.

Looduslik valik? Ei ole! Inimlik põhjus tegelikult, kuigi ega siin juhti süüdistada saa - jänes tuli ise väga kiirelt ja ootamatult, aga ka see ei vähenda traagikat.