"Septembris ei joo!"

Kampaaniad on nõmedad. Küllap nõuka-aja taak ja sestap käitun pea alati risti vastupidiselt.
Näiteks kampaania "Septembris ei joo!" raames lubasin perele ja Loomapäästegrupi vabatahtlikele, et olen täis vähemalt 25 päeva.

Ülehindasin ennast ja päevi sai kokku kõigest 7. Häbi ja totaalne läbivajumine. Palun vabandust.
Hommikul vaatasin häbiga peeglisse ja otsustasin Eesti riigi karske enamusega siiski liituda. Ka nüüd komistasin ja tänu Liviko sponsorlusele on juba peaaegu "tore" olla.
Plaan nädalavahetuseks:

1. Pügada Nõpsi asemel hoopis Ruudi paljaks.
2. Suudelda tänaval võhivõõrast naist pikalt ja kirglikult soovitavalt tema mehe juuresolekul.
3. Urineerida avalikus kohas kaamerate vaateväljas.
4. Joosta alasti Raekoja platsil ja propageerida nudismi.
5. Liituda jahimeeste seltsiga ja saata CV Rakvere lihakombinaadi tapamajja tööle asumiseks.
6. Vehkida agressorriigi sümboolikaga, seejärel ennast ise arreteerida ja politseile üle anda.
See on miinimumprogramm. Viinakuul olen ilma igasugu kampaaniata absoluutselt karske, aga täna anname valu - head nädalavahetust meile kõigile.

PS! Kes soovivad liituda septembri mittejoodikute kampaaniaga, siis 7 tundi on teil veel aega.

"Kas lemmikud võivad olla kallimad kui lapsed?"

Minu kodu on minu kindlus. Ütelus säherdune. Rutsile ja Nõpsile tähendab see sulatõtt - vähemalt nii kaua kui elan. Või nemad elavad.

Oleme koos üsna palju ringi konnanud. Suurim hirm, et panevad plehku ja otsi neid siis miljonilinnas taga. Sestap rihmas, sest tglt need jälgimissüsteemid väga lollikindlad nüüd küll pole.

"Suve viimane reis"

"Kas sul polegi enam kodu vaeseke, et kogu aeg ringi rändad?" küsis Fideelia-Signe Roots kui järjekordset reisipilti nägi.

Kodu ikka olemas, aga soojal aal me sinna väga ei satu. Nõps ja Ruts sedapuhku ei maganud väsinult kaks päeva vaid olid pea kohe uue reisi jaoks valmis - käisid sabas ja tüütasid.

"Elusalt tagasi"

Ajas tagasi. Ega praegugi külm ole, aga nädalake tagasi nägi Tallinnas, Schnelli tiigil just sellist vaatepilti. Oli vist nii?

Tegelikult oleks ka meil praegu täitsa soe ja palmid, aga see pagana Põhja-Läti oma põhjatuultega keerab kõik nässu.

Kahjuks ei saanud teile reisimuljeid vahendada, sest kedagi segas mu naljalugu ja Facebook pani bloki peale - hullem tsensuur kut nõuka-ajal.

"Millised teod väärivad Sinu arvates sel aastal loomasõbraliku ja -vaenuliku teo tiitlit?"

Eesti Loomakaitse Selts otsib taas, keda kiita ja kelle suunas näppu vibutada. Valiku teeb mõistagi rahvas. 

Tublisid on palju, aga pahategijatest eraldub tänavu selgelt üks - Tartu Koduta Loomade Varjupaik (loe: Tartu Koduta Loomade Tapamaja), koos totaalse lauskriitika alla sattunud kauaaegse juhi Kirkke Roosaarega, kes vassides ja sulaselgelt valetades oma nägu püüab päästa.

"Tuti toob kurja karja"

 

"Mind häirib, et sind häirib!"

Sloveenia-Horvaatia piir. Ees Saksa numbriga mersu ja kukuti puistama. Mul juba süda aimas halba ja panin nii enda kui poisi ja koerte paprid valmis.

Jõudsime putkani ja kutt näitab lõdva randmega, et sõitke edasi. Ma dokumente pakkuma. Ta vastu, et te omad ja andke aga gaasi.

Rikutud lääne mõttemaailm. Sedapuhku rändan koos pojaga ja nii mõnigi peab ehk pededeks.

"Oi, teil on üks perenimi. Palju õnne, aga meil homod abielluda ei saa."

"Me isa ja poeg."

"Horvaatias juba jõulutrall käib"

Horvaadid ei hellita ja juba pool tundi tuleb raadiost jõululaule.

Mnjah, lähen ujuma, sest ilm kisub millimeeter alla kolmekümne kraadi. Koerad on selle palavaga sirakil ja täiesti läbi omadega. Kella viiest lubab äikest ja tormi. Annaks Jummel.

"Last christmas I gave my heart,
But very next day you You gave it away ..."

"Lapsevanema mured"

Tüüp läks merde. Muretsen ja vaatan. Appikene, ta pole ju enam neljane! Ruudi ka ärev. Nõpsil savi. Mul peaks ka olema savi, sest vennike juba 134 aastat vana.

Hakkan tasapisi aru saama saja-aastastest memmedest, kes oma kaheksakümne aastaseid lapsi tittede pähe võtavad. Lapsevanema rõõmud ja mured. Ähh, teate isegi.

"Promillipäev"

Poeglaps arvas, et kui tahan emmet taas voodisse saada, siis pean olema pruun nagu meeger ja pean päevitama hakkama.

Uurisin hommikul kohe emme käest kas see vastab tõele? Arvas, et poja on asjadest valesti aru saanud ja ma ei pea teps mitte meegriks hakkama.

"Hommik koerterannas"

Kui tõenäoline on, et satute võõras riigis rehvi lõhkedes just täpselt koerte ujumiskohta, kus oli isegi dušš nende jaoks olemas? Dušš pole luksus, aga sool vaja ju karvade vahelt kätte saada. Meri nimelt vägagi soolane.

Taevane märk loomasõbra jaoks. Hommik Aadria mere ääres, Rijeka linnas. Tuli naine. Tore ja armas. Rääkis isegi inglise keelt. Ohkan, sest mees tal olemas ja neil teised kombed kui meil. Siit juba ei murra. Ei tahagi. Tore, et ka niimoodi saab.

"Nõps ja Ruts on popid ka väljamaal"

Nõps ja Ruts on popid ka väljamaal - nii kui masinast lahkume, hõivavad nad esiistmed ja see pakub inimestele riigist olenemata palju nalja ja rõõmu. Käiakse lausa pildistamas ja tehakse juttu. Vandersellidena on nad juba vanad kalad ja 2022 saavad mo kutsad kiidelda juba üle kümne "märgistatud" riigiga.

Ruudi aasta kultuuri tippsündmuseks oli vist palmile "siristamine," sest seda tegi ta väga-väga pikalt ja ülihoolikalt.

"Impotent? Homo? Laisk? Vana?"

"Poiss kurat! Maast lahti! Itaalia naised ootavad! Nägid ise kuidas need poolpaljad piigad eile kiikasid ja kuidagi "kurvalt" ning lausa kutsuvalt naeratasid. Ka nemad väärivad õnnetunnet hinge!"

"Küll nad saavad ise ka kuidagi hakkama või alusta "õnnestamise ja õnnistamisega" üksi pihta. Tulen hiljem järele, aga praegu tahan magada!"

"1.september - parim päev!"

Eile oli taas mu elu parim päev. Miks pärite kindlasti? Vastan - ei pidanud ise kooli minema ja ei pidanud lapsi kooli viima, mida tegin umbes 1500 aastat.

Ei olnud väga koolifänn, aga sportimine meeldis. Sorry. Siis räägitakse veel õpetajatest suure algustähega, kohtumisrõõmust ja õpiõhinast.

Bla-bla-bla ja pole õrna aimu, millest jutt? Ise käisin koolis pärast kuuendat vaid kaks korda aastas - 1.septembri aktusel kontrollimas kui palju klassiõdede rind suve jooksul kasvanud on ja kevadel tunnistuse järel.

AITÄH! KASS KODUS TAGASI - "Rakvere rahvas! Kes on seda kiisut näinud?"

Ikka juhtub, et uks jääb praokile ja lemmik on seda hooletust kohe ära kasutamas. 

Nii läks ka Rakveres Laial tänaval, kus Ukrainast pärit Keti-nineline kiisuke otsustas Lääne-Virumaa meestega lähemat tutvust sobitama minna. 

Jube narr lugu - kuulide alt pääsed eluga tulema, vantsid pika tee maha ja siin äkki ......

"Elagu naised!"

Eile kimame Virtsu, et praamile jõuda. Palusin teel olles, et Terts ostaks e-pileti. Ostis läbi veebi.

Jõuame Virtsu, aga tõkkepuu ei avane. Tuleb ametnik ja kontrollib:

"Oi, aga te pilet on ju Kuivastust Virtsu, mitte vastupidi!"

"Suvelõpu chillout"

Küsisin just poisilt, mis võiks tema arust antud ajahetkel olla maailma kõige nõmedam mõte või küsimus? Arvas, et neid on palju. Pakkusin, et ehk äkki see, et mis praegu telekast tuleb ja läheks ehk vaatama?

Nõustus ja see oleks antud ajahetkel tõesti kõige nõmedam mõte. Hüvasti levi ja uudised. Hüvasti tele ja raadio. Hüvasti mobiil ja absoluutne chillout!

"Piret ja jotast pervert"

Kapist välja!

"Tere, mina olen Heiki ja olen alkohoolik."

"Tere joodik Heiki," vastavad kõik kooris.

"Lisaks olen pervert."

Tere tulemast seksuaalhälbega Heiki," kostub toast justkui kajana vastu.

"Aitäh Dimediumi rahvas, et taas jännist välja aitasite!"

"Millise toidu järele praegu suurim vajadus on?"

"Te koeratoiduhunnikust on laias laastus veel lausa pool alles, kuigi jagasime igale ukrainlasele nii palju kui vaja. Isegi sinna oleme saatnud kaks korda kui paluti ca paarsada kilo või rohkemgi.

SEE KÄIS KÄBE JA OMANIK LEITUD! AITÄH! "Tilluke pomerian otsib oma omanikke!"

Täna õhtupoolikul jalutas Tallinnas Kristiine kandis X-tänaval üks väike koerake. Ma nimme ei ütle, kus täpsemalt, sest senine eluke on näidanud, et taolistele nunnukeradele joostakse tormi ning minu asi on tagada, et loomake ikka päriskoju tagasi jõuaks.

Teda märkas ja nüüd tuleb selle loo piinlik moment, mil pean oma mälu taas häbenema, sest nimi läks meelest. Äkki oli Marian, Lilian või Vivian?

Vaat tema oli oma poegadega samas jalutamas ja korjasid eksinud hinge üles - äkki jääb veel auto alla. Ühed teised lapsed teadsid rääkida, et see koerake jalutab end seal juba paar päeva ise. Seda ei saa võtta mõistagi kullana.

"Tutt-uus emme"

"Meil oleks küttepuid lõkke jaoks vaja," pärin Valgamaa "pruta" Vivika käest. Öösel noored käisid metsas taskulampidega hagu korjamas ja ega nad miskit asjalikku leidnud.

"Saad."

"Veel on vaja vett. Umbes 100 liitrit"

"Saad."

"Mida veel saab kui sa juba nii lahkelt jagad?"

"Juuniori ja seeniori roadtrip 2022"

Juunior tuli loodusesse. Kell juba tuhat, aga alles põõnab. Ta tegelikult ärkabki umbes kolme aal. Õujee, paganama noored "virkused!" Seenioril juba ujumas käidud ja püüdsin vee alt haugi. Paljaste kätega. 62 kilo ja 2 meetrit pikk. Lasin vabaks.

"Issi nii usin ja aru ma ei saa, kellesse see laps lännu on? Mida ma loran? Emmesse loomulikult!"

"Meestevihkaja Ruudi"

Ruts hakkab mehistuma. Ei tea miks ta mehi vihkab? Ilmselt pani eelmine omanik kunagi pisipõnnile jalaga ja sellest piisab.

Naisi armastab, aga isegi kui pojad külas käivad, siis pean igaks juhuks vahel olema, et jamaks ei lähe. Jube kaitsja.

Kui näiteks peaksin tahtma unele muruplatsil suigatada, siis hoidke kõik parem eemale - räme jama tuleb kui olen haavatavas seisundis. Ruts seab reeglid, et keegi mulle liiga teha ei saaks.

"Kas Loomapäästegrupi liikmed päästavad loomi johmas peaga?"

Helistab Jana, et tule siia. Olevat Kauksis. Ma vastu, et tulgu hoopis siia - see ju korra sülitada.

Ta vastu, et tule ikka siia, nad Ida-Viru Kauksis. Terts olevat ka seal. Ma vastu, et Terts on peaaegu siin ka. Jana põiklema, et kõik on täis ja sõita ei saa. Aga ma ka ju täis.

"Pensonäride hommik"

Pensonäride hommik. Heiksile tablett. Nõpsile kaks. Seejärel Heiksile kaks veel juurde.

Iga Jummeli päev. Teadmaks, et raviplaan on täidetud, teen kalendrisse risti. Muidu ei saa, sest inime muutub automaatseks ja eksib.

Oli mul kunagi suhkruhaigest elukaaslane, kes paar korda läks "hüposse" ja pidin kiirabi kutsuma. Muidu sain ikka ise suhkruvee ja šokolaadiga hakkama.

No ja olin tige ning sõimasin kui arstid ta tagasi tõid. Ta vastas, et kui on kümneid aastad end süstima pidanud, siis lihtsalt vahel läeb meelest.