"Meestepäeva ahastus"

Käisin tänaval - null tähelepanu! Tööl sama lugu - null lilleõit, null sooja pilku või seksuaalse alatooniga sõbralikku patsutust!

"Sigadus kuubis! Ma Teile Naistepäeval ehitan endised ja tulevased naised, liig- ja vaegnaised ning niisama naiskad, kellega pole kokku puutunud ega ilmselt kunagi puutugi! Elagu šovinism!"

"Koer Sipsiku peksjaid ootab kohtutee!"

Teatis kriminaalmenetluse alustamises

Kriminaalasjas alustati menetlus 15.11.2021 KarS § 264 lg. 1 p. 3 tunnustel, selles et 02.11.2021 13:13 leidis aadressil Sõpruse pst 169, Tallinn aset järgmine sündmus: kaks joobes isikut lõid jalgadega koera ning viskasid teda vastu maad.

"Braavo Facebook! Enam ei lubata isegi lamavaid koeri näidata!"

Müüa 2 ainulaadset Pärsia vaipa!

Ökoloogiliselt puhtalt toodetud, loodussõbralikud, soojendusega, valvefunktsiooniga. Muster on inspireeritud metsikust loodusest ja jõuliselt tuleb esile hundi motiiv. Autoritöö.

Kontakt: heiki@vaibaärikas.fuu

Kirjutasin hommikul naljaloo Terje Parra koertest. Vahvad tüübid, kes oskavad imevigureid teha ja nö laksust ära kukkuda. Facebook pani selle "patu" eest kolmeks päevaks bloki peale.

"Pean tunnistama, et näete väga ilus ja kena välja"

"Pean tunnistama, et näete väga ilus ja kena välja, Ma leidsin sinu pildi, kui käisin siin lehel. Ma ei suutnud teie pildil nähtavale ilule vastu panna, kui saata teile taotlus. Ma tõesti soovin, et me oleksime väga head sõbrad. Ma ootan sinust kuulda."

Säherdune kiri. Ilmselt narkar? Miks ma kohe kõige hullemat mõtlen? Tõenäoliselt on see neiu pime, sest "nähtavat ilu" ei leia minu juures isegi tikutulega mitte. Ohh neid väljamaa naisi küll! Täitsa napakad ikka!

"Kalamaja Žorik soovib ilusat sügist!"

Pole ammu Kalamaja Žorikust kirjutanud. Parandan selle vea kohe ja nimelt magas vanake hiljuti ajaloolise võimaluse plehku panna maha.

Sügis toob kaasa tormid ja üks puu kukkus tema vabadust piiravale aiale. Vähe sellest! Järgmisel ööl kukkus järgmine ja lõhkus ära veel kolm aedikupaneeli - tee oli prii, aga Žorik magas õiglase und. Oi ta kahetseks kui vaid teaks.

Eaka koera elunatuke ohus polnud, aga Viktoria Ger kutsus kohe järgmisel päeval saemehed, kes kõik vanad puud maha võtsid. Nüüd peaks küll kindel olema. Muidu veereb nende eluke nagu ikka ja näikse, et Žorik on oma uue kodu ja isegi vangistusega väga rahul.

"Vahekokkuvõte viimastest loomadest, kellega kokku puutusin ja neist ka natuke kirjutasin"

Risti Mummu

Kiisu jäi Ristil auto alla ja nii rängalt, et vaagen oli puhta puru. Valud, mida see loom tundis, olid ikka meeletud. Rahvas talle kaasa ei tundnud ning raviks annetati vaid 106.44. Selle piskuga ei tee suurt miskit, aga tänud neile mõnele inimesele, kes ka Mummu elukest väärtustasid.

"Ime naine!"

Vaatan või ei vaata? Käsi väriseb puldil. Ammu pole vaadanud. "Ime naine", nii kavas kirjas on.
Pidavat olema seiklusfilm, aga pealkiri viitab pornole. Mul lapselaps külas. Ahh, poogen - üks loodusfilm kõik!

Hakkame imema! Las ikkagi keeletoimetaja imeb! Näikse, et ta sellest vaid mõtlebki. Kui kodus kitsas käes, siis äkki mõni kolleeg aitab jännist välja? Kui neist asja pole, siis helista julgelt - olen juba selline omakasupüüdmatu imeline imeimetaja ....

"Läheb naine günekoloogi juurde, trobikond lapsi kaasas"

Nädalavahetusel võtame iizimalt ja annaks Jummel, et tänane päev ühtki katkist elukat kaasa ei tooks! No ja läheb naine günekoloogi juurde, trobikond lapsi kaasas. Istub maha ja hakkab kurtma:

"Doktor! Ma jään kogu aeg rasedaks! Viimane piir on ületatud!"
"Kas beebipille olete võtnud?"

"Ikka! Kamaluga lausa! Indrek ja Meelis on beebipilli lapsed."
"Aga kondoomid! Neist ikka olete kuulnud?"

"Palun väga! Annika, toosama, kes nina praegu sügab!"

"Aga spiraal?"

OMANIK LEITUD! "Tallinna, Marja kandi rahvas! Kelle kiisu?"

Täna hommikul leidsid head inimesed selle imeilusa kiisu Kuldnoka 9 maja kõrvalt. Alul arvati, et on surnud, aga siis tõstis ta korraga pead.

Viisin ta Loomade Kiirabi Kliinikusse kontrolli, kus arstid vigastusi ei tuvastanud, peale selle, et kassike on väga ehmunud ja üliarg. See on ka loomulik kui toakass esmakordselt õue satub - kõik ju uus ja väääga "hirmus". Kiip on, aga registris omanikuandmed puuduvad.

"Sõpruse puiestee Sipsik kolis Kertu Jukkumi juurde kosuma"

Sipsik. Endal kodus Nõpsik, kes välimuselt vägagi tema sarnane. Mina kutsun seda kutsat, keda Sõpruse puiesteel absoluutselt arulagedalt ja väga julmalt peksti just nii. Taolisele tegevusele pole mingit õigustust. 

Ma saan aru olukorrast, mil naine võib leida oma mehe või mees naise abieluvoodist teisega hullamas ja virutab tal silma siniseks või nospli kukla taha. Ei mõistagi süüd - õieti tegi, sest miskit siin ilmas võiks ka pühaks jääda. Olgu nende täiskasvanute tülide ja võimumängudega nagu on, aga nii väikese koera taolise jõuga klobimine võrdub minu jaoks pisikese lapse, kel pole võimalustki vastu hakata, peksmisega. 

Kui asi peaks kohtusse jõudma, siis kuuleme mõistagi nutulaulu enesekaitsest, sest metsistunud koer ründas ning kujutas ohtu Tema Inimliku Kõrguse elule ja tervisele. Kohtunik pühib pisara ja haamer kukub: 

"Õigustatud tapmine! Õigustatud peksmine!" 

Mida ma fantaaseerin!? Ei see lugu nagu kümned või sajad eelmised kohtusse jõua. Kui peaks minema aga teisiti, siis annetan Loomapäästegängile 100 eurtsi, kuid olen veendunud, et see papp jääb mulle alles.

"Kuskohast need liigkilod küll tulevad?"

Käisin loomakliinikus kaalu peal - 117 kg. Mnjah, täiega pilbas ja käin alla. Enne oli ikka 124 ja süda tuksus mõnusalt rasva sees. Aeg end kokku võtta. Kell on 22.34. Viimane aeg hommikust süüa. Tervisliku toitumise alused, ei muud.

Jube päev oli ja megatamp oli jutti peal. Süüa polnud mahtigi. Olin dokumentideta võõras linnas ja täiesti tundmatus söögikohas. Vähemalt ma ei tohi öelda kus, sest mehad jätvat nad kohe maha. Ma siis ei ütle.

"Mustamäel poolsurnuks pekstud koerake sai kodusele ravile"

Ja nüüd tänase päeva põletavaima küsimuse juurde, mis väga paljusid loomasõpru painab:

"Kuidas taastub imearmas koerake, kes eile Mustamäel poolsurnuks peksti?"

Vastan, et nii ja naa. Käisin teda hommikul esimese asjana vaatamas ja siis oli ta üsna "sült", kes jalgu väga alla ei võtnud. Õnneks loomake oli suuremast stressist ja hirmust üle saanud ning enam ei värisenud. Arstid arvasid, et ta ei vaja 24/7 veterinaarset järelvalvet ning võib minna kodusele ravile, sest mingeid tagasilööke ei täheldatud. Keeldusin ja lubasin, et tulen pärastlõunal uuesti kontrollima - siis otsustame, aga kõik sõltub eelkõige koerakesest endast.

"Risti elanikud! Kelle kiisu jäi auto alla?"

Täna päeval sai Loomapäästegrupp teate Läänemaal, Risti alevikus auto alla jäänud kiisust. Läbivettinud vigastatud loom jäi silma Rõhumaa tänava elektrikilbi juures - lamas teine seal üsna abitult.

Kindlasti on tegu kodukassiga, sest kirburihm oli kaela ümber. Loom nägi igati hea välja ning ka see viitab, et tema eest on hästi hoolitsetud. Laske sealkandis sõna ringlema ja loodetavasti leiame ilusa hiirekuninga pere üles.

"Oksjonil olnud "Hingelind" lendab Tartumaale Siret Rutiku juurde"

Loomapäästegrupi heategevuslik Hingedepäeva oksjon lõppes eile südaööl ja kõrgeima pakkumise tegi Siret Rutiku. Kuigi ta pidi meie arvele kandma 80 eurot, siis kontole laekus paarkümmend eurot rohkem, mis oligi loodetud summa. Suured tänud ja iga euro on abiks. Tegin Siretiga ka telefonis juttu ja õnnitlesin võidu puhul.

"On sul endal ka loomi?"

"Oi, muidugi on - varjupaigast kolm päästetud kassi. Ka samast võetud koertest on üks veel täitsa elus. Teised kahjuks juba surnud. Ma olen väga suur loomasõber!"

"Tubli käitumine! Koer sai Pärnus autolt löögi! Juht jäi abi saabumiseni tema kõrvale"

"Andke nõu kuidas koer kätte saada? Tal on küll rihm kaelas, aga kätte ei anna. Vaeseke sai autolt löögi", päris naine eile õhtul.

Ma ohmu sain aru, et tegu on koerajalutajaga, kelle kutsaga õnnetus juhtus:

"Tal adrenaliin praegu kõrge ja šokk ehk ka ning seda ikka juhtub, et siis ei tunnista loom isegi peremeest mitte. Andke talle rahu, kükitage veidi eemal ja rääkige - küll ta varsti tuleb.

"Joodikud tahtsid Hingedepäeval eakal koeral hinge seest peksta!"

Täna kella kahe paiku täitus Tallinnas, Mustamäel asuva Sõpruse puistee 169 maja hoov haleda koerakisaga. Tundus, et loom röögib elu eest ja seda ta tõesti tegi ning tasub võtta sõna-sõnalt. 

Üks paar või vähemalt tol hetkel koos olnud mees ja naine peksid vanemat alandlikult maas lamavat koerakest peamiselt jalgadega. Siis tõsteti üles ja virutati teda aga korduvalt täie jõuga vastu maad. Seejärel peks jätkus. Koer oli juba vaikne ja värises hirmust nagu haavaleht. See 35-40 aasta vanuseid asotsiaalse välimusega purjus julmureid ei peatanud.

"Vareselugu ehk käed eemale loomasõpradest!"

Elab mul siin üks vares. Võrreldes teistega vanem ja väheke suurem. Annan talle ikka hommikuti ühe viineri kahes osas. Teinekord jään hiljemaks, siis teeb kõva "kraaksu" või maandub lausa aknaplekile ja koputab vastu akent. Väga äge! 

Tüüp on juba selgeks saanud, millised me välja näeme ja lendab lausa juurde kui kutsadega jalutan. Ruudi talle meeldib. Nõps väga mitte, sest see tormab kohe hooga peale. Või siis jälle ootab auto peal nagu tänagi. Lendas tänavaotsani kaasagi! Mulle igatahes meeldib.

Eelmainitud tegevus või nimetagem seda meelevaldselt linnu ja inimese vaheliseks sõpruseks, on aga Eesti riigi pealinnas rangelt keelatud. Munitsipaalpolitsei-tondid ähvardavad lausa ligi 10 tuhat eurot trahvi teha. Ühel memmel ehmatasid kõhu päris lahti - tädi toidab nimelt oravaid ja ka see on "ROHELISE PEALINNA" korravalvurite salga arust keelatud tegevus!

"Loomapäästegrupi heategevuslik Hingelinnu oksjon"

"Armsad Loomapäästeinglid!

Aitäh, et olete olemas ja muudate maailma paremaks kohaks. See, mida teete, loeb tõesti palju!

Loodan, et käsitööna betoonist valminud ja pimedas helendav "Hingelind" läheb heategevusoksjonil kaubaks ning see pisike summa on Teile abiks. Rahulikku jõuluaega ning vaid parimat uude aastasse!

Reiven Roos"

Me loodame täpselt nagu Reivengi, et tema poolt annetatud ja armastusega tehtud "Hingelind" tänasel Hingedepäeval uue omaniku leiab ning nii mõnegi vigastatud looma raviarve tasa teeb.

"Häbi Kertu! Häbi!"

Hommikul helistas taas Kertu Jukkum. Jälle mingi jama. Vastasin, et kuna ta nii tihti helistab ja räägime rohkem kui paljud suhtes olijad, siis peaksime abielluma.

Ta vastas taas, et kui oleksin noorem, siis ta isegi mõtleks selle peale.

Nõme naine! Kole kah. Mitte nagu Elin Priks

"Paha nädal! Väga paha nädal oli!"

Paha nädal oli. Väga paha. Kõik said peale Semu otsa. Valga kassiga oli eriti raske. Ise puutusin kokku ja kõik läks luhta. Naise kass Ruffik ka andis alla. Lõikas sisse. Korralikult.

Viimsi kiisu eutanaasiaotsus oli lihtsam - väga vana juba, neerud ja igemed lumivalged, pooled organid ei töötanud. Ei olnud traumakass vaid läks ise surema. Otsisime peremehi. Keegi neist kahjuks puudust ei tuntud.

"Head teed sa kallis kass!"

Kurb päev. Kass Ruffik läks paremasse kohta. Varjupaiga kiisu ja mu eks pakkus talle parimat kodu, mida eales soovida. Raviarveid miljon, aga pikendasime elu kõikide kõhklejate kiuste. Fenomenaalne pühendumus.

Meil naiskaga veider suhe - kui jama majas, siis koos. Muidu mitte. Täna peaksin tema juures olema - lemmiku surm on sama, mis inimese omagi. Kurat, aga ma esimest korda kaugel. Kamandan poisi ema juurde. Las lohutab ja teeb pai.

"Armastan täiega ja vabandust, et pole su juures!", pomisesin lakkamatult nutvale kallile inimesele.

"Mina sind ka, aga korralda tuhastamine ära."

"Saab tehtud."

"Ilma (eks)naisteta on kurb maailm!"

Lahkuminekud käivad tänapäeval koosolemise juurde. Hoitakse rusikat põues. Mina mitte. Näide väga varahommikusest sõnumist:

"Grilima hommikul niiiii vara? Tegelikult need sinu väiksed hullused teevadki sinust erilise.
Väga tore, et oled jälle omas elemendis tagasi. Nii hea meel sinu üle, et südames on lausa soe tunne."

"Sügisene järvepuhkus"

7.02. Kellaaeg nimelt. Sattusin reklaami ohvriks, kus väideti, et rendi matkabuss ja kõik on ka sügisel väga äge. No proovin siis. Alul polnud ägedat kusagil. Vihm. Räme. Muidugi tore kui õues jahe, aga masinas saad alasti ringi silgata.

"Vaadake tähti metsikus looduses linnamürast eemal," öeldi reklaamis.

" Kus sitta, seal Ruudi!"

Kus sitta, seal Ruudi. Kus on sitane Ruudi, seal on Heiki. Hüvasti naiskad!

Appi, ilmselt pole Ruts kunagi nii "must" olnud. Tõenäoliselt elavad siin elevandid? Nüüd on puhas. Mul aga munad jääs järves küürimsest.

Pole midagi teha - neid keda armastad, tulebki võtta nii nagu nad on. Nii ma võtangi - ma su raisa maha löön! Oma käega.

PS! Meediale soovitan pealkirju: "Kahepalgeline nn loomakaitsja uputab oma kaitsetut koerakest ülima julmusega."

See töötab. Täiega. Uskuge mind!

"Valgeid roose"

Mu eksnaiska riputab sotsiaalmeediasse ülima sadistlikkusega üles pilte lillekimpudest, mida talle üks või teine austaja saadab. Sõbrannad laigivad, aga on tegelikult kadedusest sinised. Ma olen vihast roheline. Ei hakka varjamagi.

Mina, praktiline mees, saadan talle ju ka kartuleid, sibulaid, kapsapäid ja muud tervisele kasulikku tavaari, aga seda ta ei presenteeri. Nõme naine! Ei siin muud oska kosta

Või rumal kui arvab, et need "vihad", mis lilledest tehtud, süüa kõlbavad. Kes neist naistest ikka aru saab? Eile näiteks panin talle sülti postkasti - tuleb töölt ja hea kohe võtta.