17. jaanuar 2022

"Saage tuttavaks! Loomapäästegrupi uus pealik Liisu Kütisaar"

Loomapäästegrupp on alla käinud, Telefon ei vasta, kaubikud vigastatud loomadeni ei jõua. Häbi ja oleme teie kõikide lootusi petnud. Kuna olen selle bande asutaja, siis vabandan siiralt ja südamest - mul on tõesti häbi hinge otsani ja tagasi. Kuidas see kõik nii pekki läks?

Aeg on asju parandada. Võiks võtta juhtimise enda kätte, aga vastan ausalt - pole enam seda tahtmist ja püssirohi sai lihtsalt otsa.

"Sul on jõupositsioon,",
viskas eile üks vabatahtlik ette, mida see iganes tähendama nüüd pidi. Jah, mul on sõnaõigus üldkoosoleku tasemel ning selle kaudu saan ka sekkuda. Muidu ma oma nina juhatuse töösse ei sorgi. Nüüd pidasin vajalikuks sekkuda.

"Kerget käppa Žorik!"

Foto: Delfi
Kurb uudis. Kalamaja Žorik suri.
Venitasime palju venitasine, aga meie ühise pingutusena sai see koer üksjagu eluaastaid juurde.

Loomapäästegrupi ja tema eest hoolitsenud Viktoria Geri pere soov on, et tuhk läheks sinnasamma monumendi kõrvale.

Kõik vahendid on selleks olemas ja antud juhul jääb Facebookis toimuv annetuste kogumine arusaamatuks.

16. jaanuar 2022

"Kummitused"

"Tee minuga, mis tahad! Pilasta kuis heaks arvad!", ettepanek verinoore naise poolt pani suu kinni. Loodetavasti ei teinud ma vene keelsest tõlkimisel suurt viga sisse, aga nii on see veider juhtum meelde jäänud. Olin just Stromkal jalutamas. Aadu, toona veel elus, hakkas kohe sõprust sobitama. Ta lihtsalt oli selline.

Pisaraid tagasi hoidev neidis sattus oma peiule teise naisega peale. Pulmadki kohe tulemas. Pakkusin, et seksist parem on selle valu ja reetmise välja röökimine Läksimegi mere äärde ja ta kisas.

"Kas läks paremaks?" pärisin.

"Ei läinud!"

15. jaanuar 2022

"Kas loomadel on hääl? Kas loomadel on teadvus?"

"Kas loomadel on hing ja nad saavad ümbritsevast aru? Kas loomadel on mõistus?"
põrutas reformierakondlasest volikogu esimees nii, et ruum kajas. Koosoleku eesmärk oli ühe metslooma julma tapmisega seotud probleemi lahendamine.

Kahetsusväärselt arvas pea kogu vallavalitsus, et metsloomad linnaruumis tulebki maha tappa. Koosolemise põhieesmärk oligi leida seaduslikud alused kõikide metsloomade tapmiseks.

Imestasin miks mind ja Loomapäästegruppi üldse sinna kutsuti? Olime koos LPG juhatuse liikme Terje Parraga selle kõige vastu. 

"Halbu pilte ei tohi näidata!"

Loomaveeb.ee sai esimese kaebuse. Nimelt ei sobinud vati sees üles kasvanud neiule pildid, kus olid papagoidel pead otsast rebitud. Tean, et taoliste kaebustega on kimpus olnud ka nii Delfi kui Postimees.

Täna veel tasustamata peatoimetaja ametis saan lubada vaid üht - tulevad nii head kui pahad loomalood meeldigu see teile või mitte. Meie missioon on avaldada kõik lood, mis juhtuvad ja me oleme loomade poolt! Nimetage seda või väärkoheldud loomade hääleks!

"Maailma kõikse napakam paps"

Eile eksnaiska kirjutab, et miks ma kadunud? Kas kõik hästi? Muretseb. Ma kohe vabandama, et tööd palju ja nüüd loomaveeb ka lõpuks püsti, aga armastan endiselt universumi otsani ja tagasi.

Ta lubama, et lugema ei hakka. Siiski läks vaatama ja kohe helistama, et pean Saaremaa linnutorni kiisu ää päästma. Kirub, et üldse lugema läks ja lubab seda mitte kunagi rohkem teha.

Ma siis kõllasima poisile kah, et kuidas läheb? Lõpetuseks mainisin, et ega mul asja polnudki, aga lihtsalt kontrollisin, et äkki on varbad sirgu ajanud - saaks lõpuks suure teleka ja viimase malli Playstationi kätte.

Naerab ja sõnab, et olen maailma kõige napakam isa. Mis mõttes?

14. jaanuar 2022

"Kas tõesti? Minu koer olla hooldmata!"

Sain just süüdimõistva kirja eelmise postituse peale, et Nõpsiku karvastik on hooldamata ja et keegi peaks sekkuma. Vastan murelikule kodanikule:

"Nõps on vana juba ja veidid siit-sealt organismus loguseb. Nõps on lisaks kuri kui teda torgitakse. See tähendab seda, et iga protseduur nõuab narkoosi. Kas tõesti peaksin südatalvel koera pügama? See omakorda peaksin riskima?

"Loomapidaja argised mured"

Nädalavahetusel taas iizimalt. Nõps oli haige. Kõht lahti. Kaks ööd jooksin iga kahe tunni tagant õue. Talusin hästi kuniks teisel hommikul sisemiselt kihvatasin - kuradi koer, no lase palun natuke magada. 

Kohe olin enda peale kuri - mis mõttes sa jobu närvitsed? Ürita ise olla kui sitt püksi tuleb!

Praegu juba kõik hästi. Mu salarelv Sõle loomakliinik hoiab mu loomi nagu teiegi omi. Väike kliinik, mitte pika-pika konveieriga suur tehas ja seal on aega süveneda. Soovitan.

"Dilemma"

"Te saate koos selle loomaga endale ka maailma kõige lojaalsema sõbra või surmavaenlase! Kõik sõltub sellest kuidas te minu poolt loovutatud looma kohtlete. Teil on piiramatu voli teda armastada, toita ja ravida, aga õiguse eutanaasia või edasi loovutamise osas jätan endale. Olete te kindel, et tahate veel seda looma saada?"
on minu stamplause, mida ikka ja jälle kordan kui kedagist uude koju annan. Tervitan siinjuures Katrin Gaverit ja Inge Pullat'it, kes küll Loomapäästegrupilt loomi ei saanud, aga käitusid ülimalt vääritult ning said seetõttu tunda ka gängi viha ja nähtamatut võimu.

Senini on see lubadus toiminud pea sada prossa, aga nüüd korraga tuli kolm tagasilööki. Loomapäästegrupi loomad. Asi on isiklik. Väga kuradi isiklik! Mul tõmbab katuse pealt ja süda jätab löögi vahele kui saan teada, et meie poolt loovutatud loomad piinlevad või surevad ennetähtaegselt. Oi ma olen tige! Te ei kujuta ette!

"Jätkujõulud"

Jõulud on läbi? Rääkige ikka enda eest ja minul isiklikult kestavad need siiamaani. Käisin täna Sõle loomakliinikus ühe kiisuga - vaesel loomal hambad niimoodi mädanesid, et see veresegune ollus lausa tilkus ja pritsis suust välja. Üks Gavercat'idest, kes kuidagi ravile ei allu. Pere muidugi lohakas ka. Mitte lohakas, aga vaene ning seetõttu jäeti arstile minemata - raha netu. Oleks pidanud helistama - see oli karm ja ei suuda ette kujutada, millise hambavaluga see loomake pidi elama .......

See selleks ja teemaks olid ju Jõulupühad. Enne kui hakkasin lahkuma tulid loomaarstid Merili ja Ketlin rõhutatud pidulikkusega ning ulatasid kotikese:

"See on sinule ja loomadele 12. aaastase Renno poolt. Tõi ise siia kliinikusse ja palus edasi anda. Koolis koguti jõulukinkide raha ja tema otsus oli just selline. Häid Jõulupühi kallis Heiki!"

11. jaanuar 2022

Huumori ja vestlusõhtu "Mehed vs Naised" Marju Karini ja Margus Vaheri osavõtul


"Oleme ürituste korraldamise ettevõte ning ettevõtte loomisel andsime endale lubaduse, et iga avaliku üritusega toetame mõnda fondi või abivajajat.

Eelnevate üritustega oleme toetanud vähiravifondi Kingitud elu ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi. Käesoleva üritusega sooviksime Loomapäästegruppi toetada,"
kirjutas Elis Riispapp HETK ürituste korraldamise firmast.

Just sellise kirja ma pool aastakest tagasi sain. Tänu pandeemiale on üllas ettevõtmine paar korda edasi nihkunud, aga nüüd see lõpuks ometi tuleb.

Nautige muhedat nalja ning mõnusat koosolemist! Ja mis peamine - sellega aitate ka õnnetustesse sattunud loomi-linde. Minu siiras tänud HETK-rahvale, Marjule ja Margusele ning kõigile Teile, kes pileti ostavad!

"Põrutaks õige pigem mõnda odavamasse riiki elama?"

"Kas ma olen sinu arust Alaska malamuut või Siberi husky?",
oli Nõpsik eile südamest pahane kui ta oma tunnike hiljem keset lumist põldu üles leidsin.

Käisime metsas laiamas, aga päris samasse kohta, kus tavaliselt, ligi ei pääsenud - lund silmini. Sestap läksime oma kilomeetrikese eemale, aga laias laastus oli kant üsna sama. Nõps ja Ruts tuiskasid minema, aga talvel pole suurt hirmu, et nad kaugele läheksid.

8. jaanuar 2022

"Saagu valgus! Ikka saab!"

Inimesed hädaldavad, et elekter kallis. Vaeste värk! Mina olen küll rahulolev seevastu ja tahan tänada nii valitsust kui eesti energia juhtkonda selle õnnistuse eest!

Miks? Kohe selgitan. Pole kunagi ilus mees olnud ja naiste sebimine on olnud üks paganama Kolgata teekond. Pahatihti tuli isegi raha maksta. Vaat see oli kallis! 
Kui te vaid teaksite kui mitusada tundi olen peegli ees sedasamust kurva kutsika pilku harjutanud. Kui mitu luuletust pahe õppinud või harjutanud romantilist mula a la "ma pole kunagi varem kedagi sinusugust kohanud" Kui te vaid teaksite?!

Õnneks on see kõik möödanik ja just tänu elektrihinnale. Elan nimelt Stromkal ja siiakanti on sattunud selline vaesem rahvas. Aknad on kõik pimedad peale minu oma. Isegi poes on tuled maas ja seal käiakse küünlad peos nosimist otsimas.

7. jaanuar 2022

"Pilti teha ei saagi!"

Ma praegu lõunamaal puhkusel. Täna käisin kõige kallimas restoranis ja sõin kõige maitsvamat toitu. Telefon katki ja pilti teha ei saanudki.

Seal sain tuttavaks maailma kõige kaunima naisega. Printsess kah takkaotsa. Riik läks meelest. Mingi eksootiline koht. Telefon katki ja selfiet teha ei saanudki.

Siis läksime kõige esindlikumasse hotelli ja nägime ajaloo kõige kaunimat päikeseloojangut. Telefon katki ja pilti teha ei saanudki.

5. jaanuar 2022

"Ilusat heinaaega kallid sõbrad, tuttavad ja võhivõõradki!

Oli vähe tegemist ja sestap pole Facebooki jõudnud, mis iseenesest on ju ainult positiivne, sest päriselu koos pärisinimestega on mujal. 
Aasta algus oli karm. Lausa ehmatav kui palju surnud inimesi, neist mõned tuttavadki. Ei taha üldse lehti lugeda. Õigemini, lausa ei julgegi zeitungeid enam lahti teha.

Loomadega sama teema - naaber kägistas üleaedse kassi, eakas jahikoer sai enne jõule kingituseks kuuli kerre, armukade purjus jobu kiskus papagoidel pead otsast ja koos koeraga maganud metskits. kellest kirjutasin, kooles kah maha.

4. jaanuar 2022

" Uusaastahuumor?!"

"Mul on hea meel, et olete huvitatud minu imeliste kutsikate vastuvõtmisest. Need kutsikad on väga tugevad ja terved, valmis uuteks armastavateks ja hoolivateks kodudeks.

Põhjus, miks ma otsustasin nad tasuta adopteerimiseks loobuda, on see, et mu õde, kes hoolitses kanade eest, kui mina tööl olin, suri paar nädalat tagasi ja iga kord, kui ma kutsikaid vaatan, mõtlen ma talle pidevalt. mis mind nii kurvastab. Mõistan, et minu uue töö iseloom ei anna mulle piisavalt aega nendega koos olemiseks, nendega mängimiseks ja nende eest hoolitsemiseks. Seega otsustasin neile uued kodud otsida.

3. jaanuar 2022

"Hurraa! Loomasõprade portaal avas lõpuks uksed!"

Portaal loomaveeb.ee avas uksed. Vaikselt ja salamisi, mitte suure pauguga. Tegelikult vedeles teine juba 7 aastat riiulil ja arvasin, et sinna ta jääbki. Igavus, aga ka nõme iseloom, mis ei lase asju lõpetamata jätta, sest see tekitaks tunde, et oled tõeline jobu, pani seekord kõik paika.

Ei midagi erilist te sealt leia ja kõik on üsna saamamoodi nagu Delfis ja Postimehes. Mingeid oma riukaid ja nippe kasutan ikka. Ma ei luba, et hakkan hommikust õhtuni arvutis passima ja koheselt raporteerima, aga lugemist peaks sealt leidma iga loomasõber ja ehk -vihkajagi.

1. jaanuar 2022

"Kaua veel?"

Ärge noogutage püüdlikult naeratades viisakalt vaid vastake lihtsale küsimusele:

"Kaua peab üks igati tavaline tige ja vastik eestlane veel heasüdamlikku ristiinimest mängima? On meil seaduses mingi daatum sätestatud või käib see nii nagu igaüks jaksab?"

Mina enam ei jaksa. Eriti just need vastikud võõrsõnad nagu palun, tänan, nii armas teist, kuidas teil läheb ja mina hoolin, ajavad sisikonna keerama. Väk!

" Head uut aastat! Loomapäästegrupi sõbrad, fännid ja toetajad!"

Viimaste ees maani kummardus, sest tänu teie hoolivusele ja lahkusele me tegutseda ju saamegi seniks kuniks riik selle lünga täidab.

Ja Tiinale ja Vollile PTA-st jõudu loomapäästerindel jätkamiseks! Eelmine aasta oli valdkonnas tänu nö riigi aktiveerumisele märgiline ja annaks jummel, et see kõik jätkuks. Paraku ei saa ka kõige tublim riik kunagi täitsa valmis ning vabatahtlik tegutsemine jääb seega aegade lõpuni kestma.