Eile õhtul oli siis säherdune vaade enne kui põhku pugesime. Pildil peaks kuskil olema üks sokupoiss, jänku Juta ja ka Ruudi, kes siis sõprust sobitama läks. Ärge hakake üldse otsima, sest ei leidnud neid isegi üles.

Varem käis ka noor rebane meid uudistamas, aga tema rohkem ei tule - jäi auto alla ja vedeleb Rannamõisa teel siiamaani. Üks vares läks nokkima ja laiaks sõideti temagi.

Varesmarjukesed

Mnjah, sügis saabub ja viljad valmivad. Õunu on tänavu umbselt. Varesmarjukesed on ka juba küpsed ja puu lausa lookas.

Varesed on ühed igati tänulikud marjad kui vaadata kasvõi mu masinaid - kõik on nii ää maskeeritud, et ükski Putini rakett neid küll üles ei leia. Asi seegi ja olgu nad tänatud!

Võrumaal asuvad kiisud ootavad pikisilmi kodupakkumisi

Eelmisel aastal “tekkis” üleöö Värskasse Setoman puhkekeskuse juurde üks kassipere – emme koos nelja pojaga. Pealtnäha täitsa kodukiisud, kes inimest ei peljanud. Mis inimene see küll on, kes vastu sügist kassid kodust välja viskab? Pole siin vaja mingit erilist inimtõugu otsida, sest meite riigis on selline käitumine üsna tavaline ja “normaalne”.

Lugu on loetav Loomaveebis