Kirjutasin paar päeva tagasi temast ja siis ähvardas mind ja Kertut kinnimajja minek, sest oleks ta lihtsalt ää varastanud. Miks nii? Aga mida teha kui riigiamet käis kohal ja kõik kenaks tunnistas. Visiidist tuli räme kohalik jama ja hää, et koera vihaga teise ilma ei saadetud.
Kuna on hea lugu, siis ei hakka rohkem sarjama. Rääkisin selle ametkonna kõrgema tegelasega ja lubasin endale järgmise lause:
Nali naljaks, aga korraks tegi hinge täis ning see vestlus polnud teps mitte selle koeraga seotud. Enam ei pea aga peitust mängima ega ka vargile minema, sest tegime sahker-mahker ning Loomapäästegrupil on nüüd juba täielik juriidiline õigus temaga toimetada.
Eelmisele üleskutsele tuli null kirja, aga loodan, et nüüd läheb paremini. Oleks ka viimane aeg, sest nädalalõpp lubab pakast ja vaese koera kasukast pole momendil vähimatki kasu.
Lisaks on hundid liikvel ja taoline kettiaheldatud koerake on nii lihtne suutäis, et võsavillem peaks ikka peast päris sassis olema kui sellest loobub.
Pange sõna levima ja teeme ka sellest juhtumist veel sel nädalal ühe hea lõpuga koeraloo! Mina tänan!