Aita annetamistalgutel vigastatud loomi!

Valingi “Haapsalu valge” selle loo tunnusnäoks, sest Talle tunti kohe ebaõiglaselt vähe kaasa – arve oli 1181.50, aga annetusi laekus kõigest 210.- eurot ja paarsada näpistas oma pensi kõrvalt kassiomanikust memm ise. 

Seega väljastpoolt tuli ainult ühe inimese käest 10 eurot ja tõtt-öelda ei mäletagi ühtki teist looma, kelle saatus inimesi nii ükskõikseks jättis. 

Loodan südamest, et täna tuleb lisa ja saame lõpuks ka temaga seotud arve ära maksta. Aitäh abi eest ja ärge palun siis talgutetuhinas vigastatud loomi ära unustage – pole ehk nii ilusad ja nunnud, aga elushinged nemadki ning teie annetus on pahatihti just viimaseks õlekõrreks!

Edasi klikka juba Loomaveebi

Kuidas lemmikud meid mõjutavad? Väga palju ja olgu see lugu selle tõestuseks!

Põhjamaa naine ja lõunamaa mees kohtusid ning armusid. Nad lõid ühise kodu Eestis ja varsti nägi ilmavalgust pisiperegi. Umbes selline algus oleks sobilik igale lemberomaanile, aga armastusest ei tea ma vast suurt enam midagi. Vähemalt ei mäleta, et oleksin ise kunagi selle kauni tunde lummuses olnud, sest see kõik toimus eelmisel sajandil. Ehk isegi üleeelmisel? 

Sestap jään oma liistude ehk loomalugude juurde. Sõprus- või kui soovite, siis armastuslugusid inimese ja looma vahel tean aga sadade kaupa ning ühte neist pakun teile sel nädalavahetusel ka lugemiseks: 

"Kuidas lemmikud meid mõjutavad? Väga palju ja olgu see lugu selle tõestuseks!"

Kolm kutsikat ihkavad jõulupühadeks uude koju

Empaatiavõime võib ka needuseks olla ja Harjumaal, Keila-Joa lähistel elav proua Ilse on selle elavaks tõestuseks. No ei saa ta hulkuvast või hüljatud loomast külma kõhuga mööda minna ja tarib ikka kõik hädalised oma koju. 

Kuus aastat tagasi võttis ta Tartumaalt ühe väärkoheldud koera ajutiselt hoida, aga lõpuks too tema juurde jäigi. Viimane koerapäästmisaktsioon toimus aga oma neli aastat tagasi kui Ilse nägi Haapsalu maanteel ringi kakerdavat koerakest. Jääb veel auto alla, mõtles ta ja korjas aga enda masina peale. Koeral kiipi polnud ja omaniku otsingud jooksid tühja. Nii jäi temagi ja kokku on taolisi saatusekaaslasi Ilse madalas tarekes juba kümme.

Koerakari

Päkapikud juba käivad. Mul vähemalt küll ja lapsed nüüd tähelepanu - praegast on just õige aeg vanematele närvidele käia ja vähemalt igal hommikul juba kommi sussi sisse nõuda. Usinamad teevad seda mõistagi juba augustikuust saati, aga laisemad võiksid nüüd pihta hakata küll.

Luik vajab Tallinnasse küüti

Valguta poldril, Võrtsjärve ääres jäi inimestele silma haige jalaga luik. Lennata ega jalale toetuda ta justkui ei saanud. Asjast anti teada Loomapäästegrupile ja Tartumaa piirkonnajuht Signe Jürgenson tõttas uhkele linnule appi.

Esmalt viis tee Valga loomakliinikusse. Dr. Jaan Luht konsulteeris Eesti targima linnuarsti dr. Madis Leivitsaga Maaülikooli kliinikust ja saatis talle pildidki. Dr. Leivits arvas, et mingi terav asi on lesta läbi lõianud ja vigastus on värske. Lausa eile või täna juhtunud. 

Vanem vigastus jäi ka silma, aga sel oli juba koorik peal. Järelikult on seal piirkonnas või suisa vees mingi inimtekkeline terav jumpstükk, mis nii linde kui inimesi ohustada võib.

Edasi saad lugeda SIIN

Felix tänab ja lehvitab pilvepiirilt

Ei ole mul teile häid uudiseid ja katse kass Felixi elunatukest päästa pole tänapäeval veel võimalik. Vigastus oli lihtsalt liiga karm ja ka maailma kõige targem loomaarst pole võimeline sellist tervisehäda parandama. 

Kassitapjast pereisa käivat heatujuliselt mööda tuttavaid, tajumata, et temaga rohkem suhelda ei soovita. Felixi kohta pole ta lausunud sõnagi ja meest huvitavat vaid mida üks või teine politseile rääkinud on? Pereemal olevat samuti kiired ajad, mis kuluvat sõpradele selgitustööd tehes ja mind kui juhtumi avalikustajat politsei poole pöördumise eest tagakirudes.

Täispikkuses on lugu loetav Loomaveebis

Laupäevane hea kassilugu – Haapsalu punane ja Haapsalu valge

Käesolev aasta süüvib mu mälusse kui massiline kasside hülgamise aasta, sest neid leitakse üle riigi ja kõikjalt. Nii mõnelgi kassiühingul on rahadega nii kitsas käes, et nad ei suuda uusi loomi vastu võtta. 

See aga suurendab automaatselt survet teistele organisatsioonidele ja kuigi Loomapäästegrupp osutab reeglina vaid erakorralist abi vigastatud loomadele, siis tänavu oleme erandkorras veidi paindlikumad ning abi on saanud ka sellised saatuse hoolde jäetud kiisud, kes otsest erikohtlemist ega operatsioone ei vaja.

Kogu loo lugemiseks klikka Loomaveebi

Omaniku poolt vigastatud nooruke Felix vajab väga sinu toetust!

Felix nägi ilmavalgust tänavu 25.mail ja kolis ühte pealinna kodukesse. Ei saaks öelda, et ta just head elukest elas ja tema võtmine juba kaks kassi kui sobimatud ära andnud omanikele oleks, et miks te üldse lemmikloomi võtate kui te neid päriselt ei taha? 

Felixi saatuse uurimine oli tõeline peavalu, sest keegi ju otse ei räägi. Sooviti vaid, et Loomapäästegrupp seljavigastusega seotud ravi kinni maksaks. Edasine pikk suhtlus ja ridade vahelt lugemine viisid vaid ühe järelduseni – Felixi elu ja heaolu on selles peres ohus ning asi jõuab politsei töölauale.

Edasi loe juba SIIT

GALERII ⟩ Hurraa! Bingo on taastunud ja valmis uude koju minema!

Inimene oskab äri ajada kõigega. Ka inimeste eneste müügiga ja see pole maailmast kadunud veel ka tänasel päeval mitte. Loomadega äritsemine on aga lausa vaat, et põhiseaduslik õigus. Minu poolest äritsegu, aga täitku kõik nende heaoluga seotud probleemid, mitte ärgu piinaku loomi-linde ega petku heauskseid ostjaid neile haigeid elukaid maha parseldades! 

Paljudel millerdjatel on aga raudne arusaamine, et raha peab liikuma vaid ühes suunas – nende tasku, mitte sealt välja. Sestap elavadki paljude kutsikavabrikute kasvandikud justkui põrgus, taludes nii nälga kui haigusi. Tänase loo peategelane, basenji-laadne Bingo on just taolise südametu äri ohver.

Edasi loe SIIT

Lucy vajab hädasti heade inimeste abi!

Vaid kümnekuune Lucy saabus Loomade Kiirabi Kliinikusse oktoobri lõpus seoses raske peatraumaga. Omanikega vestlusest selgus, et oma pere koer, cane corso tõugu tegelane oli teda pähe hammustanud. Koer on muidu tore ja sõbralik, aga jooksuaegadel minevat peast täiesti hulluks. 

Veel selgus, et see polnud teps mitte esimene kord Lucy peal hambaid teritada vaid ka umbes kolme kuu vanusena jäi kiisu pea tema lõugade vahele. Toona ei olnud vigastused nii tõsised, kuid omanike sõnul oli jäi pärast seda rünnakut Lucy lõug veidi “kõveraks.”

Artiklit saad lugeda SIIN