Helistab, saame kokku ja kihlasõrmuse asemel parseldab järjekordse kassi või koera. Siis tallab viie tuule poole pedaali, pea aknast väljas kinnitamas:
"Arrrrmastan vaid sind!"
Ja nii me siis ootame, dekaade. Ise helistada ei julge, sellel mehel ju nii hea kasvatus, et tühjade kätega pole kunagi tulnud - ikka toob"kingiks" mõni rääbaka, kes vaikselt maha pudeneb ja meie, naiste, vastutada jääb!
Millal sa meid kosima hakkad?"
