"Aitäh Tallinna trammijuhid"

Trammijuhid näevad iga päev maasvedelevaid korjuseid või loomi, kes tänu transpordile viga saanud. Sestap tahtsid anda veidikene loodusele tagasi ja panid kübara ringi käima. Küsisin, et miks just meile?

"Olete kuidagi väga silma jäänud oma aktiivsusega ja seetõttu just teile," vastas Anne Ivask.

"Septembris ei joo!"

Kampaaniad on nõmedad. Küllap nõuka-aja taak ja sestap käitun pea alati risti vastupidiselt.
Näiteks kampaania "Septembris ei joo!" raames lubasin perele ja Loomapäästegrupi vabatahtlikele, et olen täis vähemalt 25 päeva.

Ülehindasin ennast ja päevi sai kokku kõigest 7. Häbi ja totaalne läbivajumine. Palun vabandust.
Hommikul vaatasin häbiga peeglisse ja otsustasin Eesti riigi karske enamusega siiski liituda. Ka nüüd komistasin ja tänu Liviko sponsorlusele on juba peaaegu "tore" olla.
Plaan nädalavahetuseks:

"Kas lemmikud võivad olla kallimad kui lapsed?"

Minu kodu on minu kindlus. Ütelus säherdune. Rutsile ja Nõpsile tähendab see sulatõtt - vähemalt nii kaua kui elan. Või nemad elavad.

Oleme koos üsna palju ringi konnanud. Suurim hirm, et panevad plehku ja otsi neid siis miljonilinnas taga. Sestap rihmas, sest tglt need jälgimissüsteemid väga lollikindlad nüüd küll pole.

"Suve viimane reis"

"Kas sul polegi enam kodu vaeseke, et kogu aeg ringi rändad?" küsis Fideelia-Signe Roots kui järjekordset reisipilti nägi.

Kodu ikka olemas, aga soojal aal me sinna väga ei satu. Nõps ja Ruts sedapuhku ei maganud väsinult kaks päeva vaid olid pea kohe uue reisi jaoks valmis - käisid sabas ja tüütasid.

"Elusalt tagasi"

Ajas tagasi. Ega praegugi külm ole, aga nädalake tagasi nägi Tallinnas, Schnelli tiigil just sellist vaatepilti. Oli vist nii?

Tegelikult oleks ka meil praegu täitsa soe ja palmid, aga see pagana Põhja-Läti oma põhjatuultega keerab kõik nässu.

Kahjuks ei saanud teile reisimuljeid vahendada, sest kedagi segas mu naljalugu ja Facebook pani bloki peale - hullem tsensuur kut nõuka-ajal.

"Millised teod väärivad Sinu arvates sel aastal loomasõbraliku ja -vaenuliku teo tiitlit?"

Eesti Loomakaitse Selts otsib taas, keda kiita ja kelle suunas näppu vibutada. Valiku teeb mõistagi rahvas. 

Tublisid on palju, aga pahategijatest eraldub tänavu selgelt üks - Tartu Koduta Loomade Varjupaik (loe: Tartu Koduta Loomade Tapamaja), koos totaalse lauskriitika alla sattunud kauaaegse juhi Kirkke Roosaarega, kes vassides ja sulaselgelt valetades oma nägu püüab päästa.

"Tuti toob kurja karja"

 

"Mind häirib, et sind häirib!"

Sloveenia-Horvaatia piir. Ees Saksa numbriga mersu ja kukuti puistama. Mul juba süda aimas halba ja panin nii enda kui poisi ja koerte paprid valmis.

Jõudsime putkani ja kutt näitab lõdva randmega, et sõitke edasi. Ma dokumente pakkuma. Ta vastu, et te omad ja andke aga gaasi.

Rikutud lääne mõttemaailm. Sedapuhku rändan koos pojaga ja nii mõnigi peab ehk pededeks.

"Oi, teil on üks perenimi. Palju õnne, aga meil homod abielluda ei saa."

"Me isa ja poeg."

"Horvaatias juba jõulutrall käib"

Horvaadid ei hellita ja juba pool tundi tuleb raadiost jõululaule.

Mnjah, lähen ujuma, sest ilm kisub millimeeter alla kolmekümne kraadi. Koerad on selle palavaga sirakil ja täiesti läbi omadega. Kella viiest lubab äikest ja tormi. Annaks Jummel.

"Last christmas I gave my heart,
But very next day you You gave it away ..."

"Lapsevanema mured"

Tüüp läks merde. Muretsen ja vaatan. Appikene, ta pole ju enam neljane! Ruudi ka ärev. Nõpsil savi. Mul peaks ka olema savi, sest vennike juba 134 aastat vana.

Hakkan tasapisi aru saama saja-aastastest memmedest, kes oma kaheksakümne aastaseid lapsi tittede pähe võtavad. Lapsevanema rõõmud ja mured. Ähh, teate isegi.

"Promillipäev"

Poeglaps arvas, et kui tahan emmet taas voodisse saada, siis pean olema pruun nagu meeger ja pean päevitama hakkama.

Uurisin hommikul kohe emme käest kas see vastab tõele? Arvas, et poja on asjadest valesti aru saanud ja ma ei pea teps mitte meegriks hakkama.

"Hommik koerterannas"

Kui tõenäoline on, et satute võõras riigis rehvi lõhkedes just täpselt koerte ujumiskohta, kus oli isegi dušš nende jaoks olemas? Dušš pole luksus, aga sool vaja ju karvade vahelt kätte saada. Meri nimelt vägagi soolane.

Taevane märk loomasõbra jaoks. Hommik Aadria mere ääres, Rijeka linnas. Tuli naine. Tore ja armas. Rääkis isegi inglise keelt. Ohkan, sest mees tal olemas ja neil teised kombed kui meil. Siit juba ei murra. Ei tahagi. Tore, et ka niimoodi saab.

"Nõps ja Ruts on popid ka väljamaal"

Nõps ja Ruts on popid ka väljamaal - nii kui masinast lahkume, hõivavad nad esiistmed ja see pakub inimestele riigist olenemata palju nalja ja rõõmu. Käiakse lausa pildistamas ja tehakse juttu. Vandersellidena on nad juba vanad kalad ja 2022 saavad mo kutsad kiidelda juba üle kümne "märgistatud" riigiga.

Ruudi aasta kultuuri tippsündmuseks oli vist palmile "siristamine," sest seda tegi ta väga-väga pikalt ja ülihoolikalt.

"Impotent? Homo? Laisk? Vana?"

"Poiss kurat! Maast lahti! Itaalia naised ootavad! Nägid ise kuidas need poolpaljad piigad eile kiikasid ja kuidagi "kurvalt" ning lausa kutsuvalt naeratasid. Ka nemad väärivad õnnetunnet hinge!"

"Küll nad saavad ise ka kuidagi hakkama või alusta "õnnestamise ja õnnistamisega" üksi pihta. Tulen hiljem järele, aga praegu tahan magada!"

"Hea hommik"

Kui märkad, et kõik ümberringi on koledad, nõmedad ja lollid, siis on vaja hulluarsti juurde minna.

On ka teine võimalus - kao kõigest ja kõigist eemale ning lüli telefon ja nett välja. Tundub, et töötab - inimesed muutuvad juba kenamateks ja toredamateks.

Eile hommikul nägime poisiga ühes Euroopa linnas taolist vaatepilti - mõnus ja hea päeva algus. Soovime seda teilegi!

"1.september - parim päev!"

Eile oli taas mu elu parim päev. Miks pärite kindlasti? Vastan - ei pidanud ise kooli minema ja ei pidanud lapsi kooli viima, mida tegin umbes 1500 aastat.

Ei olnud väga koolifänn, aga sportimine meeldis. Sorry. Siis räägitakse veel õpetajatest suure algustähega, kohtumisrõõmust ja õpiõhinast.

Bla-bla-bla ja pole õrna aimu, millest jutt? Ise käisin koolis pärast kuuendat vaid kaks korda aastas - 1.septembri aktusel kontrollimas kui palju klassiõdede rind suve jooksul kasvanud on ja kevadel tunnistuse järel.

AITÄH! KASS KODUS TAGASI - "Rakvere rahvas! Kes on seda kiisut näinud?"

Ikka juhtub, et uks jääb praokile ja lemmik on seda hooletust kohe ära kasutamas. 

Nii läks ka Rakveres Laial tänaval, kus Ukrainast pärit Keti-nineline kiisuke otsustas Lääne-Virumaa meestega lähemat tutvust sobitama minna. 

Jube narr lugu - kuulide alt pääsed eluga tulema, vantsid pika tee maha ja siin äkki ......