"Nalja teed Valner või? Meil uus maja valmis ja pooltühi, et värskeid kliente vastu võtta. Tule meile külla ja ära ütle, et oled vahepeal korralikuks hakanud! Me lausa nutame su järele!"
Ma kohe helistasin Jukkumile, et kas ta ka vangi tahaks tulla? Seltsis segasem ju - saaks kohtumisõhtuid teha mees- ja naisvangide vahel.
"Tšau Kertu! Me pole ammu ühtki looma varastanud, mis on patt omaette. Enne Jõulupühasid võiks ühe õnnetu koera koju aidata. Elab väga halvasti. Kasvult nagu minu Nõps, hästi veidike ehk suurem.
Sigakülm oli, aga tänini on selle pättuse üle nii hea meel, et teeb hinge lausa soojaks - koer sai superkodu ja oli megaõnnelik. Ilmselt parim kink, mida olen saanud ühele elushingele teha. Paneks ajaloo Jõulukuul korduma? Oled sa käpp? "
"Heiks! Ma olen alati käpp kui sedasorti abi vaja läheb! Sa peaksid ju teadma!"
Ja nüüd jõuame loo pointi juurde. Kohe-kohe kaob ühele maalapile unustatud karvane koer ära. Ikka juhtub ja ajame aga huntide kaela. Aga enne me patuteele ei lähe kui uus kodu või vähemalt hoiukodu olemas.
Soe peab see koht olema, sest karvad koos parasiitidega ajame maha ja siis teda juba õue ei pane. Peseme puhtaks, arstil käime gängi kulu ja kirjadega ära ning siis alles loovutame. Mõistagi ei saa ma selle koera pilte ja videot praegu üles panna, aga vaadake Nõpsiku enne ja pärast fotosid - see koer on pea täpselt samasugune. Mitte nii pulstunud, aga saate vähemalt mingigi ettekujutuse.
Kes soovib endale karvast sõpra, andku teade, sest alles siis hakkame tegutsema, et mitte koera niisama väntsutada. Jagage seda lugu - aidake mul ja Kertul kuritegu toime panna ning hea õnne korral ehk isegi kinnimajja korraks minna:
1414, help@animalrescue.ee
