19. november 2020

" Jõuluks koju - Terri"

Hakkame aga pihta ja üritame aastalõpu eel võimalikult palju loomi sinna päris õigesse koju aidata. Ei-ei-ei, mitte ülekäe ja kingituseks vaid ikka tasa ja targu ning kaalutletult.

Eile leidis oma inimese ilma suurema kärata Valgamaalt pärit Lauris, kel mäletatavasti avarii tagajärjel käpaluu murdus. Vaevad ei ole veel lõplikult läbi, sest paranemine võtab aega, aga välisest fiksaatorist on loom prii. "Nael" jäi veel käppa sisse, aga see on tühiasi. 

Totaalne muutumine kuubis ja täna on väga raske ette kujutada, et see äärmiselt tänulik ning kodusooja ja inimseltsi tohutult nautiv põline tänavakõuts on pidanud kunagi õues elama. Riskide maandamiseks ja helge tuleviku tagamiseks jääb Lauris Loomapäästegrupi kiisuks ning uus pere on hoiukodu kuni tema päevade lõpuni. 

18. november 2020

"Tõestatud! Lendavad taldrikud on olemas!"

Talvisel aal on rahvas rohkem toas ja sestap olen sunnitud ka mina rohkem aega koos vanamooriga veetma. 

Tema enamasti koob. Mina punun korve. Tema toetab reformierakonda. Mina kommunistlikku parteid ja punalipp on kenasti triigitud ning põranda alla kilesse peidetud. 

"Meie aeg tuleb taas neetud kapitalistid ja töölisklassi rõhujad!"

No ja vaidleme poliitilistel ning maailmavaatelistel teemadel. Korraga mooril kannatus katkes ja siis ma seda lennuaparaati silmanurgast nägingi. Täpselt meie vahel hõljus taldrik, mis napi riivakaga mo peast tohutu kiirusega möödus. Siis tuli kut tühjast teine takka. Pärast seda oli majas täielik vaikus. On tänini. 

"Lendavad taldrikud on siiski olemas! Oma silmaga nägin!"

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda: "Ma ei näe loomadele haamriga pähe tagumises suurt süüd!"

Loomadele haamriga pähe tagumine on Läänemaa kultuuriruumi lahutamatu osa ja sestap oli ajaraisk selle jamaga üldse tegeleda. Teinekord ärge hingeldage ja soovitage politseisse või kohtusse minemist. Mõttetu! M. O. T. T

Haapsalu kassitapp ja Kärdla rebase lõpp olid üksühele samad - haamriga pähe! Hiiumaa volikogu esimees otsis kogu koosoleku vältel vaid ettekäändeid linna tulnud metsloomade tapmiseks. Ettepanek kinnistutele ehk aiad ümber ehitada, lõppes üleüldise naerupahvakuga. Go Hiiumaa, go-go! 

15. november 2020

"Liigirassism"





"Koeri me ei päästa! Vähemalt nii kaua mitte kui mina seda panni juhin!"

Mnjah, liigirassism Loomapäästegängi ridades. Häbi tahab ää tappa. Jamaks igatahes läheb. Peaasi, et asi meediasse ei imbuks! Püüan ta homme ümber veenda. Kuradi kassid!

"Bosside boss"

Aasta möödas nagu niuhti ja Nõpsist on saanud Bosside Boss, kes vanuse kogunedes vaid õelamaks muutub. Vaene Ruudi ei julge enam toidukausigi juurde minna - vanamutt kohe uriseb ja näitab hambaid. Sama lugu magamistoaga, kuhu Ruts vaid koos minuga õhtuti läheb. Parem karta kui kahetseda ja kes see jõuab seda kiunu kuulata.

Ega uriseb ka mo enese peale kui öösel külge keeran, aga ähvardus ta kohe hommikul vorstiks teha, rahustab laksust maha. Aga muidu on kõik kena ja nii me tiksume. Liigeste, aga eriti just selgroomoodustise pärast võtame valuvaigisteid ning mutt lippab ringi nagu noor plika. Mina mitte ja ei mõju need inimeste rohud poolt meetritki!

12. november 2020

"Lasnamäe korterloomaaed sai tühjaks kolitud"


Oli ikka öö ja sellist "jahti" närilistele pole mu elus veel olnud! Suurema osa elukatest saime kinni püütud enne südaööd ja siis lasime Lasnamäelt ka leelet. Kõige raskem oligi vast see, et neid põrandal asuva "kultuurkihi" sees laiaks ei litsuks. Sestap pidime omi samme sättima ja kola- ning mööblihunnikut ümber liigutama suurima ettevaatlikkusega. Magama saime kuskil nelja paiku hommikul.

7. november 2020

"Sakukad! Kelle kiisuke auto alla jäi?"

Eelmises loos kirjeldasin hädasid meie lühinumbriga, aga inimesed on taiplikud ja ei lasknud endid kuuldud sõnumist "number pole kasutusel" häirida.

"Pole võimalik, et see number ei tööta! Otsisin netist teisi kontakte ja saingi teid kätte. See kulutas muidugi palju aega. Tulge palun kohale!", vuristas allaaetud kitsele abi otsinud noormees. 

Tänane õhtu oli metskitsedele karm, sest see oli juba kolmas kõne, mis nendega seotud. Ka Sakus Coopi poe ees bussipeatuses kassiga toimunud liiklusõnnetust pealt näinud naine ei jätnud jonni kuniks ühenduse sai.

"Jama, jama, jama lühinumbriga 1414"

15. oktoobril vahetas sideoperaator oma süsteemis tarkvara või uuendas seal miskit ja saatuse kiuste hakkas enne pea laitmatult töötanud loomade hädaabi nummer 1414 nöökima. Kes on hellanud, need teavad, et asi pole üldse kena ega hea.

Täna pärastlõunal loobusime vanast skeemist ja katsetasime uut teenust, millega hakkab üksjagu rohkem inimesi vastama. Eks ikka selleks, et ei juhtuks sellist lugu, et telefonile keegi ei vasta ja elukad hätta jäävad. Kui tundub, et hullemaks enam minna ei saa, siis antud juhul sai.

6. november 2020

"Koroona, maskid ja hambaarst"

Käisin hammast parandamas. Valutas raip. Arstionul mask ees. Tema abilisel samuti. Minul ka. Koroona.

No ja uurib siis läbi kahe maski haiget hammast. Tõmbas välja. Keele tõmbas välja. Sestap ma telefonile enam ei vasta. Kirjutage parem siia. Säh sulle maskiballi! Kuradi koroona!

"Lõuna-Eesti kaks kaubikut ka lõpuks lahinguvalmis"

Arvutisse väga ei satu praegast, sest ma pole enam mingi tühine loomapäästja vaid Autobaasi direktor ja lukksepp ja elektrik ja kubjas ja sada asja veel. Ühesõnaga käin kut ehtne õlituuker mustade küünealuste ja šitaste riietega uhkelt ringi.

On sattunud nii nõmedalt, et pooltel päästekaubikutel on just aasta lõpus ülevaatused ja siis tuleb need lille lüüa. Enne hoidis tehnikat lahinguvalmis Erko Elmik, aga mees tõstis käed, sest tööd oli liigpalju. Arusaadav ja seda ongi ühele inimesele too much kui järg käest läeb ja korraga kaela sajavad.

1. november 2020

"Halloo-viin"

Eile kammisid gängi Lõuna-Eesti naiskad end segi ja lippasid mööda Tartu linna ringi karjudes hallo-viin. Tegelikult nad seda ei teinud vaid kogunesid hoopis seetõttu, et halloweeni ajal kõik mustad kassid kokku korjata, et need tartlastele liiga ei teeks. 

"Assamalla õudustelaut"

Aasta 2020. Loomapidamine Eesti moodi. Lehmad ja vasikad elusad ja surnud läbisegi. Sitta kuni silmini. Paljude puhul võiks väita, et korralikku toitu pole nad ammu näinud.

"Appi-appi! Teatage VTA-sse! Nemad on lehmade sõbrad ja kontrollivad! Seadus käseb", hüüab hüsteeriline loomasõber.

29. oktoober 2020

"Hea päästmine! Ilma inimeste abita oleks ta sinna kaevu surnud!"

Sügav-sügav kaev ja kössis loomake seal sees. Üsna nõrkenud teine ja ei liigutagi suurt. Solgivesi ümber ja jalgealuseks vaid pehkinud lauatükk. Alul pole arugi saada kellega tegu? Ilmselt juba mitu head aega seal surmavas lõksus ilma pääsemislootuseta olnud.

Tuhkrul aga vedas. Kohe täiega, sest enamasti inimesed sinnakanti väga ei satu. Sedapuhku läks aga õnneks ja sügisilma nautima läinud Roland Talvar, Erki Aun ja ​Merily Uppin sattusid võsastunud Raadi vanas sõjaväeosas just õigel ajal õiges kohas olema.

Loomapäästegrupi poolt läks neile appi Katre Kangur, kelle masinas mitmed vajalikud abivahendid olemas on. See tegi töö kergemaks, aga mitte eriti. Kas teie julgeksite pea ees ca nelja-viie meetri sügavuses kaevus mingi metslooma pärast rippuda ning oma elunatukese sõbra hoolde usaldada, kes teid samal ajal ainult jalust hoiab?

"Teaduslik töö"

Täna pärastlõunal tegelesin teadusega. Nimelt sain innustust ühest artiklist, kus viidati teaduslikule uuringule, milles väideti, et seemnepurske kiirus on 50 kilti tunnis. Kui väga peeneks asi ajada, siis 49,96 km/h on see spurt, millega sugumürsk teele läkitatakse.
Tundus kahtlane, sest noorest peast ma ületasin küll ülehelikiirust, aga ei hakka siin tarkpeadega vaidlema. Vanematel härradel pidavat see üksjagu aeglasem olema, aga kui palju aeglasem? Vat seda ei öeldud. 

Minus kui sihtgruppi kuuluval teadmishimulisel vanamehel ärkas hingesopis peidus olnud teadlane ja otsustasin selle lünga põhjaliku uuringuga täita. Kuidas seda aga käepäraste vahenditega teha? 

24. oktoober 2020

"Ärge olge "Inimesed" kui teel looma näete!"


Mina pigem soovitaks jääda Mitteinimeseks, sest enamus Inimesi ju kinni ei pea kui teel looma näevad. Seda tõestab ka see Venemaa maanteekaamera videolõik. Nii on paraku alati ja kõikjal. Eesti pole siin mingi erand.

Mul on väga raske pärast aastatepikkust loomadega rahmeldamist Eestis, eriti aga Tallinnas elada, sest väga paljud ristmikud ja tänavad seostuvad esmajoones allaaetud loomade ja lindudega, keda päästa ei õnnestunud.

22. oktoober 2020

"Ohh seda seksuaalset häda ja viletsust!"

Helistas täna armsa häälega venelanna, kes soovis gängile transapuuri annetada. Elab mul siinsamas lähedal.

"Olen praegu tööl, aga tulge pärast kella viite järele. Siis olen kodus ja kella 11-ni aktiivne", vuristab ta päevaplaani ette.

"Mhmm või aktiivne? Väga tore ja selle jätan küll meelde. Tulen läbi."

Vaatsin just aknast välja - politsei naistekaitsetalitus koos paari feministiga kükitavad koridori katusel, hoiavad ukse kohal kinniseotud Aivar Mäed ja tahavad mind temaga selle igat naist hingepõhjani solvava kahemõttelise loba eest laiaks visata.

21. oktoober 2020

Eduard Niitov: "Tapke mu kass ära! Mina ta ravi eest küll ei maksa!"

Valga linna Metsa uulitsal oma pensionäripõlve veetev Eduard Niitov on resoluutne vanahärra:

"Tapke kass ära! Mina ta ravi eest küll ei maksa! Mul pole raha ja kes see ikka nende loomade eest enne maksnud on? Pange kohe magama! Igasugune ravi ja hlisem puuris pidamine on piinamine!"

Etsil on ennegi kasse olnud ja naabrite sõnul olla nad kõik autorataste all lõpetanud. Mees ei tee sellest ka ise saladust:

"Kassid ongi õues ja püüavad hiiri! Nende saatus ongi auto alla jääda!"

"Tulge üle! Uus Facebooki leht peaks kõik fännid ära mahutama!"

Vanal Facebook kontol on pidevalt 500 inimest järjekorras. Piinlik. Siiralt. Ei staaritse ja lisaks teid kõiki laksust sõbralisti, aga ainult 5000 oli limiit. 

Sestap tegin ka lõpuks eraldi lehe, sest seal juba seda probleemi ei teki ja paneks praeguse "putka" üleüldse kinni. Kolige aga ümber, sest edaspidi hakkab värske kraam vaid siin blogis ja seesamusel uuel lehel olema. Nii palju siis unistusest feissar üldse kinni panna. Mnjah ...

"We will rock! We will rock against cruelty and pain! We will rock to save and protect animals!"

20. oktoober 2020

"Risk tasus ära - teise opiga said Steffy reieluu paika!"

Ja siit ma tulen selline üleni "Dolce Gabbana" langenud lehtede vahel sügiseses pargis. Kasside moeajakirja ikoon elab Eestis. Ei teadnud? Nüüd teate.

Polegi vist kirjutanud, aga kängurukass Steffi esimene opp läks vähe aia taha - luu nii hõre, et vardad tulid läbi luuseina ja naha välja. Väk! Jube vaatepilt. Steffy ise ei saanud aga nagu üldse sotti, et tal raudvarras antennina kehast välja turritab.

18. oktoober 2020

"Vigastatud mestloomi märgatakse aina rohkem"

Tundub, et sõnum "ära jäta metslooma pärast õnnetust vedelema" on päris paljudele kohale jõudnud. Vähemalt kitsedest ja põtradest antakse küll palju teada ja pole päeva kui neist ei kuuleks. Täna varahommikul Jõgisool näiteks kits, eile hilisõhtul Läänemaal põder jne.

Väiksemad tegelased jäävad pahatihti tähelepanuta, aga ka siin on arengud otseselt märgata - paar päeva tagasi nägi naine kui masin kährikust Ellamaal üle vuras. Sugulane elab lähistel ja oli siva kohal. Kuigi oli üsna selge, et selgroog on puru, siis naine tahtis loomakest kliinikusse ise viia. Hommikul sai ühing arve 97.22 eutanaasia eest, aga see praktika lõppeb nüüd ja praegu - ei ole meil taolist raha ja meie pakutud jahimees oleks olnud parim valik nii kährikule kui meile endilegi. 

17. oktoober 2020

"Kelle kiisu? Kelle püügipuur"

Loomapäästegrupp sai väljakutse Laki tänava piirkonda, kus püügipuuris üks kiisuke väidetavalt juba päevi kurblikult mjäugus. WTF? Päevi?! Mis püüdmine see sihuke on?

Jutt lühike. Kelle kass? Kelle puur? Annaks tagasi äkitselt? Enne muidugi tahame teada, mis aktsiooniga üldse tegu oli? Võib-olla ei anna ka kui see kiisule halba peaks tähendama. 

Näikse, et kodukiisu, hästi puhas teine, aga tige kut kurat. Ma oleks ka kui puuri topitaks. Imelik lugu igal juhul - vesi ees, aga toitu pole. Kas keegi peab niimoodi oma looma või üritati plehku pannud kiskat kätte saada? Või taheti hoopis naabrile koht kätte näidata, et too oma vabakäigu kassi kinni paneks? Küll see välja tuleb.

1414, help@animalrescue.ee

12. oktoober 2020

"AITAB-2 lükkub taas veidikene edasi"

Žoriku skulptuuri ja AITAB! kampaaniale pidi järgnema AITAB 2 kampaania, mis maakeeli tähendas seda, et lähen poole kohaga pensile. Täitsa tõsiselt - ma nii ootasin ja lausa unistasin sellest - pole enam seda jaksu ja viitsimist. Ei ole ma enam mingi "vedur". Ei tahagi olla.

"Ei ühtki intekat, ei ühtki esinemist ja vaadake ise kuidas hakkama saate!", praalisin gängi-rahvale. "Taustajõuna olen olemas, aga ei midagi enamat. Mind pole kuskil, aga ometigi olen kõikjal kuid ainult varjuna. Olen peidus. Vähemalt avalikkuse jaoks. AITAB küll sellest taidlemisest ja te noored mürage edasi!"

Täna pidin minema Saaremaale ja veel suurema plaani kohaselt unistasin, et leotan varbaid kuu või paar. Praegusel ajahetkel peaksin istuma rannamajakese saunas. Lörri läks aga see asi taas, sest gängi lapsed läksid isekeskis kaklema ja nüüd tuleb kasvatajana neid tutistada ja muudkui kasvatada ja kasvatada. Lapsed peavad kasvatatud olema! 

11. oktoober 2020

"Autojuht ajas ema alla ja jättis väikese lapse laiba kõrvale nutma!"

"Autojuht ajas ema alla ja jättis väikese lapse laiba kõrvale nutma!", lehepealkiri ajaks tagajalgadele kogu Eestimaa ja ei imestaks üldse kui see juht üsna kiirelt samasuguse lõpu leiaks.Õnneks inimemmed ja inimlapsed asjasse ei puutu ja sedapuhku orvustus kassipoeg, kes maanteel nõutult ringi tuterdas.

"Ahh poogen! Neid ongi palju", rahunes empaatiavõimetu lugeja maha.

Säherdune lugu juhtus täna pärastlõunal Harjumaal kui Patika silla juurest kilomeetri jagu Vaida poole kimada. Surnud kass kenakesti talukese ees maanteel vedelemas ja küllap ta sellest elamisest pärit oli. "Loomulik kadu ja järelkasv ju sirgumas", võis maamees mõelda, sest nii need asjad meite maal veel paljuski käivad.

"Tänud toetajatele ja teatajatele! Tondu sai piinast priiks!"


Kahjuks ei tea ma numbrit ega nimesid, aga loodan, et nad satuvad seda lugu lugema. Olge te tänatud, et kiisu piinad lõpetasite! Ilma teieta oleks tal veel väga kaua väga valus olnud.

Käppa me päästa ei saanud, aga see-eest leidsime omaniku üles. Ei tundunud üldse paha inime ja näis, et hoolib oma lemmikust väga. Kuidas see võimalik on? Tonduks ristitud kiisu käib aegajalt õues nagu mõnedes eramajades elavad kassid ikka ja sai koeralt pureda. Perenaine sidus haava, aga suure valu tõttu hüppas ta naisele näkku ja hammustas, seejärel tegi minekut. 

"Nälgas ja õnnetu see Kopli kiisu nüüd küll polnud"

Käisin, nägin, aga kassi kaasa ei võtnud. Miks? 


Otse vastupidi ja majaelanikud olid ta lausa paksuks nunnutanud. Ilmus too ca 10 aastane (täitsa huupi pakkumine, ilmselt ikka noorem) kiisu sinna Kopli majade vahele kevadel. Teise naabri sõnul olla ta juba paar aastat sealkandis siiberdanud. Võta nüüd kinni. Võibolla oli kunagi toakass, võibolla mitte - ei mina tea, pole selgeltnägija.

10. oktoober 2020

"Emme koos kuue põnniga ootab hoiukodu!"

Näitan teile täna vaid kutsikaid. Miks? Selleks, et nii neid kui praegust ajutist hoiukodu kaitsta - peremees nimelt kõva viinanina ja raske käega. Võib lällama minna.

Asuvad Ida-Virus, aga viiks nad siva väheke turvalisemasse kohta. Toon kuhu vaja. Pärast seda saan teile juba nii emmet näidata kui kogu loo ära rääkida. 

"Elas kord Kalamajas kajakas, lant jalas kinni"

Linnahalli ja Kalaturu juures liigub üks kajakas, kes on veidike jännis omadega - lant on jalas kinni ja moonutab liigest rämedalt. Küllap tahtis kalamehe käest saaki tuuri panna, aga sattus ise lõksu. Ikka juhtub. 

Vahest teeb tiiru Toomapealegi, aga seejärel laskub Schnelli tiigile. Eluvaim on sees ja kätte ei saa kuidagi. Tee või tina. 

Täna kutsuti appi, aga tüüp teadis laksust, mis mul plaanis ja tegi vehkat. Jätsin kalamüüjatele lingu, aga edu ei saatnud neidki.

"Õudus ja valu kuubis! Elusal kassil mädanes käpp otsast!"

Olge hoiatatud, sest fotod on väga häirivad! Kaunishinged ja nõrganärvilised jätku parem üldse vaatamata, sest vastik on. Paraku on see vastikus köki-möki selle kiisu piinade kõrval. Püüdke end tema olukorda panna.

Mäda, valu, põrgupiin ja hingemattev hais, mida oli tunda mitmete meetrite kaugusele. Asja tegi hullemaks kurblik mjäugumine, mida oli kuulda samuti väga kaugele. No milline inimene laseb jala elusal loomal otsast mädaneda?

"Kiire! Kiire! Lapsi mittesalliv Cooper otsib kodu!"

Murekiri: 

"Tere, olen ennem saanud abi ja nõu teie käest. Räägin 1 aastasest koerast, kelle nimi on Cooper. Cooper on sünnist saati olnud meil , tema ema suri nädal pärast poegade sündi. Cooper oli ainuke kutsikas ,kes jäi elama. Söötsime Cooperi lutipudelist iga kolme tunni tagant korda mööda.

Cooper on koer kellele meeldib väga väljas käia ringi joosta,aga ei sobi väga lastega ega ei kannata purjus inimesi. Muidu on Cooper väga mänguhuviline noor koer kellele meeldib omanikuga enamus ajast üksi jalutada või siis sobib ka teine suur inimene, aga mitte lapsed. 

Hetkel elab Cooper 3 taolises korteris koos omaniku, tema abikaasa ja 5 lapsega. Kuna Cooper on lapsi korduvalt hammustanud siis kahjuks pean temast loobuma ,et ära hoida kurbi tagajärgi."

5. oktoober 2020

"Kivist Žorik kutsub end vaatama!"

Sai see temp tehtud ja hing on kuidagi rahul. Üks vana asi tahab veel tegemist, aga see pole loomadega seotud. Lapsed, vanainimesed ja loomad on need, kes teinekord abikätt vajavad ja seda nad saama peavad. No läheb kuidagi rohkem korda kui muud mured. 

Paari looma olen elu jooksul aidanud, eakamate meelespidamiseks ka üks tähtpäev kehtestatud ja nüüd on järg laste käes. Sai korra proovitud varasemalt ka, aga siis kukutasid Riigikogus istuvad pedofiilide esindajad ülla ürituse läbi. Eks proovime aga uuesti, valitsejad kah täna teised ning ehk läheb läbi?

3. oktoober 2020

"Juba homme!"

Öös juhtub asju ...

"Aitäh Hortes! Aitäh külastajad!"

Arina oli armas nagu ikka ja peremees nii-nii südamesse minevalt kurb. Mul on nii hea meel, et Teie abiga sai imet tehtud ja Arinotška elule aidatud. Kujutage ennast Olegi nahka kui me oleksime ebaõnnestunud? Üksindus, mure, hingevalu .......

Täna on tal vähemalt truu koer kõrval ja nii nad kahekesi teineteisele toeks olles sellest mureorust läbi sammuvad. Kui nii mõelda, siis äkitselt sai veel üks inimelu päästetud, sest murdumispunkt näis üsna lähedal olevat. Mina oleks vast raudselt alla vandunud sellise koorma all .....

„Arina kutsub Hortese lemmikloomapäevale!“

Suvel Laagna tee liiklusõnnetuses üliraskelt viga saanud saksa lambakoer Arina ootab Teid täna 3. oktoobril kella 12–15 Tallinna piiril Laagris asuvasse Hortese aiandus- ja sisustuskeskusesse heategevuslikule lemmikloomapäevale. Kohal on Loomapäästegrupi (LPG) vabatahtlikud ja Sõle loomakliiniku veterinaarid. Avatud on kohvik. 

„Koer Arina on elusaks tõestuseks, et lootust ei tohi kunagi kaotada ja paranemine võib tulla ka kõige lootusetuma diagnoosi kiuste“, lausus Loomapäästegrupi juhatuse liige Erko Elmik ja lisas, et tänu rahva lemmikuks tõusnud Arina annetustele sai Loomapäästegrupp ilma lisaraha küsimata aidata ligi sadat looma ja lindu.

2. oktoober 2020

"Mees lasi hobustel nälga surra, aga kaevata pole kellegile!?"

"Tere, Heiki!

Suur tänu kirja eest! Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub teiega heal meelel ja konkreetse aja petitsiooni üleandmiseks saame välja pakkuda järgmise nädala esimeses pooles. Kõige suurema tõenäosusega jääb üleandmine 42. nädala algusesse."

Lisaks Žoriku skulptuuri projektile saab kohe otsa ka teine algatus ja nimelt AITAB! kampaania loomakaitseseaduste karmistamiseks. Tänase seisuga on on sellega ühinenud 50 ettevõtet, mittetulundusühingut ja poliitilistest ühendustest Erakond Eestimaa Rohelised. Allkirju on tiba üle 7000, aga need, kel veel asi tegemata, saab seda teha kuni pühapäevani.
Mo enda lastel ja vanamehelgi oli käpp alla panemata, kuigi nad on sama suured loomasõbrad nagu ma isegi. Konkreetne ähvardus esimesed lastekodusse ja teine kõige hullemasse hooldushaiglasse paigutada, pani nad tegutsema ja täna on ka nende hääl esindatud - aitab loomade retsimisest, kõrini on!

1. oktoober 2020

"Žoriku skulptuur sai valmis! Hurraa!

TV3 oli esimene telekanal, kes soovis näha kuidas Žorikule ja ka teistele tänavaloomadele pühendatud skulptuur välja kukkus ja seda nad saama pidid. Tött-öelda olin isegi väga elevil, sest kunagi ju ei tea, aga üheskoos me kivisse valatud legendaarse koera ümbert vormi ära kitkusime. Mina olen rahul. Isegi väga. Loodan, et meeldib teilegi.

Päris-päris valmis kujul näeme teda juba sel pühapäeval Kalamaja ja Sitsi asumite piiril asuva "Arsenali keskuse" ees. Üllatusmoment jääb tegelikult alles, sest kuju kuivab heledamaks ja seejärel kantakse tumedad laigud peale täpselt nagu päris Žorikulgi.

17. september 2020

"LEITUD! AITÄH! Maardu rahvas! Kes on Žorikut näinud?"

Žorik tegi seda, mida kõige paremini oskab ehk tegi "žorikut" meid üle kavaldades ja jalga lastes. Andsime endast parima ja katsime kõik aiaaugud kinni. Ometigi oskas põgenemise ekspert väljapääsu ikka leida, aga suurelt territooriumilt ta ei lahkunud. Sügasime kukalt ja paigaldasime isegi valvekaamera, et näha kuidas see tal õnnestub?

Paar päeva tagasi oli Žorik taas kadunud. Lootsime, et tuleb vähemalt söögiajaks, aga võta näpust. Otsisime nagu hullud, aga Žorik oli ja on kadunud nagu tinatuhka. Täna plaanisin drooni lennutama minna, sest vaatamata kuulutustele keegi Žorikut näinud polnud. Saabuv sügistorm keerab selle plaani aga untsu.

Pärast haiglast naasmist Žorik kosus ja jättis täitsa noore koera mulje. Vaatasime videosalvestiselt kuidas ta 20 minutit kurja vaeva väga energiliselt nägi, aga aed pidas vastu. Siis pöördus vabadust ihkav koer aediku tagumisse nurka ja läinud ta oligi. Sisuliselt puges ta välja läbi nõelasilma ehk ca 15x30 sentimeetri suurusest august. Uskumatu, sest see pole lihtsalt võimalik - ta koljugi on suurem!

16. september 2020

"Haapsalus visati kass viiendalt korruselt alla?"

Mis juhtus? Ei midagi erilist. Naabrid nägid, et naine viskas kassi viienda korruse rõdult alla. Omanik ise väidab, et "kukkus". See juba tal väidetavalt teine kiisu, kes end sodiks kukub. Nii maja ees seisvad naised rääkisid ja ahhetades käsi kokku lõid. 

"Ei käitu loomadega hästi! Ennegi pahandusi olnud", räägib valges jopes naine, kes rattaga tööle ruttab ja seetõttu politseid ootama ei saa jääda. "Ta vana juba, mõistus vigurdab!"

Kes? Ei tohi vist enam öelda? Kus? Parem on ka selle koha pealt suu kinni hoida. Uus aeg toob kaasa uued tavad - vaikivad tavad. 

"Sinusugused ei lase enam loomapiinajatest ka kirjutada! Seni oli avalik hukkamõist vast ainuke karistus, mis nad said!", ütlesin eile vandeadvokaat Robert Sarvele.

15. september 2020

"Kes keda?"

Vandeadvokaat Robert Sarv kaitses inimõigusi ja kehtivat seadusandlust - olevat hää küll. Mina, niisama mees, loomade omi Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Loomapäästegrupi esindajana - seadus ikka täitsa jama! Sõnavabadust kaitsesin natuke ka. 

Halastamatu vastasseis lõppes hullema kismaga, mida riigikogulane Oudekki Loone püüdis oma eluga riskides lahutada. Robertil oli kaasas kohtunikuhaamer. Minul püügipuur, ling ja lindude püüdmiseks mõeldud kahv. Hoope jagati mõlemalt poolt. Vaatlejana saates olnud Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts võttis laua alt lõpuks relva. Kõlasid paugud. Vaikus. Meeleheide. Pisarad.

14. september 2020

"Paar nädalat veel ja siis jalad seinale!"

Kauaoodatud puhkus lükkus edasi. Murphy seadus, ei muud. Pagan, alati kui selle välja hõikan, tuleb nii palju tegemist, et jookse kut orav rattas. Nii ka seekord, aga keegi pole käsenud ju tegemisi kaela peale korjata. Puhta oma süü.

Žoriku kuju avamine on 4.oktoobril - see on peaaegu, et kindel. Enne seda on vaja veel ruttu infotahvli tekst koostada, see kolme keelde tõlkida ja valmistaja leida. On teil mõtteid, kes ilmastikukindlaid metallist infotahvleid valmistab ja mis need tänapäeval maksta võivad?
Raha on peaaegu koos ja tänud siinjuures Erko Elmik'ule, kes pool suve mööda laatasid kondas ning ekstra selle projekti tarbeks raha kogus. Annetasin gängile isegi oma melomaani CD kogumikud, kus retrobiiti sadadel hõbedastel ketastel. Alul kartsin, et tuleb masin ka maha müüa, sest kuju peab kasvõi läbi ussi tilli püsti saama. Vanker jääb siiski alles. Jeee!

13. september 2020

"Kõtt-kõtt vanaemmede ja -isside juurde!"

Jälle on see septembri teine pühapäev käes! Veider, aga ise kipun seda juba unustama - vanad enam elus pole ja haudadel käin ma niigi vähemalt suisel aal üsna tihti.

Praegu käib täis rock'n roll "AITAB!-kampaania" ja Žoriku skulptuuri avamisega ning tõenäoliselt oleks ka sel aastal Vanavanematepäev sootuks meelest lännu kui Henri Laumets poleks meelde tuletanud. Nimedega on mul ikka väääga-väääga halvasti kui mu eelmist "Raadio Elmarist" kribatud postitust lugesite - Henri Laumets-Lauri Heinmets esinesid seal vaheldumisi. Vanus, ei muud, aga loodetavasti ei pane hea lugeja pahaks. Nüüd on tekst õnneks juba parandatud ka.

12. september 2020

"Oma koera pussitanud jõhkard pääseb puhtalt!"

"PROKURATUURI LOAL KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE PÕHISTAMATA MÄÄRUS

Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lõikest 1', mille alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata.

Juhindudes KrMS §-dest $ 200 ja 206: 

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20244000556 menetlus. 
2. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 
3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole. 
4. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: sõrmejälgi ega DNA proove ei võetud.

11. september 2020

"Tehtud! Valga Grüna asus elama Tartumaale!"

Läks rahulikult ja krambitav nooruke Belgia lambakoer loovutati täna suurema sõjata Loomapäästegrupile. Eile mäletatavasti omanikud mõtlesid ringi ja olin üsna mures, et tuleb jälle sõdima hakata või vargile minna, sest koer vajas arstiabi, mida talle ei võimaldatud. 

Esimene arstilkäik loomaarst dr. Jaan Luht'i kliinikusse selgust ei toonud, sest kõik näitajad olid parlonksis. Edasi tuleb teha juba magnet, kompuuter ja tont teab, mida veel, et haiguse põhjused selgeks saada ja vajalik ravi peale panna.

Nii palju on teada, et koer sai kõvemat sorti litaka vastu pead ning seejärel hädad pihta hakkasidki. Ei olnud tal hea elu, aga nüüd kõik muutub ning edasised elupäevad mööduvad hoopis teises kvaliteedis inimeste keskel, mitte üksinda kuskil räpases sauna eesruumis, kust teinekord päris pikalt väljagi ei lastud, sest ta tegi kohe vehkat. Nii vähemalt räägiti. Väide, et koer ei söö-joo leina pärast ei pidanud paika, sest "minu inimeste" käest võttis ta söögipoolist küll. Küllap ajendas naljastreiki siis mingi muu põhjus.

10. september 2020

"Kiiret päästmist vajab ka Valgamaal elav Grüna!

Loomade liikumine käib vahest kahes suunas ja kui eelmise postituse kangelased Maks ja Moorits kolisid Valgamaale, siis Valga linnas vajab kiiremas korras päästmist pooleteist aastane Belgia lambakoer Grüna. Ka tema peremees suri veidi enne enne 82-st sünnipäeva 10 päeva tagasi ning perenaine on dementne. Miks küll eakad inimesed võtavad kutsikaid? Sellest õnnetust koerast tuli mulle teade sedapuhku lausa Venemaalt, läbi Moskva linna:

"Hurraa! Maks ja Moorits kolisid Valgamaale!"


Sedapuhku läks küll ruttu ja 3661 jagamist viisid sihile - peremehe kaotanud koeri koos olid nõus võtma lausa kolm perekonda. Kõik pered ja kodud olid head ja toredad, aga lõpuks otsustasime ikkagi, et Maks-poiss ja Moorits kolivad Valgamaale.

Loomapäästegrupi vabatahtlikud Lenel Luhtaru ja Angelina Loomus vaatasid koha üle ja tegid uue omanikuga tutvust - tiba-toba ning läbi ja lõhki "loomainime". Ketikoerapõli on edaspidiseks läbi, sest see oli meie eeltingimus ja edaspidi on kutsadel vaba voli valida toa või õue vahel. Näikse, et koerad vana elu enam taga ei igatsegi, aga ketikoertega ongi pahatihti nii. Uus peremees kirjutas:

9. september 2020

"Poisil külas"

Sõpru ei tohi unustada, aga Poisi-nimeline hülgepoiss oli mul täitsa unarusse jäänud. Omal ajal sai tema pärast üksjagu muretsetud, aga lugu lõppes hästi. Käisin hiljuti Lääne-Virus Erko Elmikul külas ja arutasime millised riigid pärast üleilmset edukat vallutusretke alles jätame ning keda nende etteotsa sätime. Korraga tuli Poiss jutuks. 

"Aga käime läbi - see siinsamas lähedal", pakkus Erko. 

Mõeldud-tehtud. Poiss jälgis meid nagu kiskja ikka - äkki saaks vette tõmmata ja siis oleks igavus jupiks ajaks peletatud. Eesosas on madalavõitu, sest vesi langeb, aga ujuda ta seal saab. Tagapool on sügavust piisavalt ning õnneks sügisel tuleb vett juurde ka. Veepind on muidugi igasugust jama täis, aga ka see käib aastaaja juurde ning vaadake teisi ojasid, jõgesid või järvi.

8. september 2020

"Üleskutse - saatke Žoriku fotosid!"

Tore asi on toimumas ja inimesed saadavad mulle fotosid, mis Žorikust tehtud. Neid pole palju, aga kümmekond on ikka juba kogunenud. Täna sain kirja ja lausa seitse aastat tagasi tehtud foto Raimolt:

"16 juuli 2013 Noblessneris tehtud. Majade vahel kolades ehmatas see tontlik ja liikumatu koera kuju päris korralikult ja süübis mällu. Täna delfist Žoriku pilti vaadates tuli pilt samast tegelasest silme ette.

"Vanavanematepäeva eri Raadios Elmar"

Õhus on Elmarit ja õhus Eestit. Õhus on Laumetsa ja Issver küll, jälle ka Valnerit, taevas teid hoidku.

"Teeme persooniloo, Vanavanematepäev ju tulemas, sedapuhku juba kümnes", päris Henri Laumets "Raadio Elmarist".

"Ohh sa pagan! Juba kümnes!? Aeg ikka lendab! Ikka räägime - sellega mul juba probleeme pole. Patt tunnistada, aga üleeelmisel aastal unustasin selle va päeva üldse ära."

" Tänane päevaplaan"

  • Lähen õue, ärandan auto.
  • Sõidan turule, röövin kartuleid. Kui vabatahtlikult ei anna, löön haamriga pähe.
  • Ilmselt vägistan ka turumuti ära. Kui vabatahtlikult ei anna, löön haamriga pähe.
  • Politsei hakkab uurima, aga luban ennast ära tappa.
  • Kui keegi sellest julgeb kirjutada, siis jooksen herr Sarvekese juurde - laimavad, valetavad, ohustavad ja rüvetavad inimlikku väärikust. Luban end ära tappa.
"Vanamutt ise tahtis ja pakkus kardulaid kauba peale!"

ŽORIK: "Pole vaja mind aidata! Saan ise endaga hakkama!"

"Seal, kus magatakse, ei pissita ega kakata! Pole vaja mind aidata! Saan ise endaga hakkama!", näin tänase päeva Eestimaa kõige kuulsaim kutsa lausa pahandavat kui perenaine talle abi tahab osutada.

"Puhastverd "sakslased" Maks ja Moorits otsivad kodu!"

Keegi meist ei tea, millal me päevad siin ilmas otsa saavad? Ei teadnud ka Maksi ja Mooritsa peremees, kes reedel ühtäkki hinge heitis. Koerad nägid vaid, et peremees viidi minema ja kogu lugu. Võibolla nad saavad aru ka, et ta rohkem tagasi ei tule. Võibolla ootavad? Kes sinna looma pea sisse ikka näha oskab.

Käisin eile õhtul neid vaatamas - arad, samas uudushimulikud. Kurjad nad küll ei tundunud. Naabrid pakkusid vanuseks 5-6 eluaastat. Eks see selgub siis kui tõutunnistused üles leiab.

7. september 2020

"Vanake Žorike pääses kodusele ravile"

"Süüa, süüa, süüa! Andke mulle ometi süüa! Seal haigemajas pakuti ainult mingeid kalleid kvaliteetkonserve, mis ainult kassisaba alla kõlbavad. Andke mulle ometi süüa!", nurus Žorik koju jõudes.

Ohh ta ikka söi ja ohh talle ikka mahtus seda kraami sisse! Haiglapäevad on selleks korraks möödas ja arstid olid sügavas mures, sest ta ei söönud suutäitki. Ega söögi ja pole kunagi söönudki. Naised eesotsas Irinaga on tänavakutsa täiega ää hellitanud. 

6. september 2020

Aleksandra Jalukse: "AITAB loomapiinamiste tolereerimisest!"

Tulevik on noorte päralt ja minuvanustele võib kemmergu taga kuuli pähe kihutada - ei need arusaamised enam muutu. Hiiumaa "rebasetapu ümarlaud" oli selle ilmekaks näiteks, mis mu paariks päevaks lausa masendusse viis - kohtumise ainuke eesmärk oli leida seaduslik auk metsloomade linnaruumis hävitamiseks. Selline mulje vägisi jäi ja vallavalitsus hakkab selle kallal nüüd pusima. 

"Kas ka see on veel üks "uus normaalsus", millega meil tuleb harjuma hakata? Kas inimesed peavad nüüd veel ka tiheasustusalal loomi sallima hakkama?", oli üks vallaametnik väga-väga pahane. 

Võrumaakad! Kelle koer?

Murekiri:

"Tere!

Lugu järgmine: leidsin Läti-Eesti piirilt (kruusateelt, metsavahelt) koera, kes oleks napilt teise auto alla jäänud. Otsisime tema omanikku pikalt aga kahjuks pole leidnud. Koeral kiipi ei leitud. Kuna mul on endal mitu suurt koera siis endale päriseks ma teda jätta ei saa. Koer vajab ka ravi, mis on ilmselt üsna kulukas. Sai nüüd käidud temaga kliinikus, seal:

"Hurraa! Žorik tuli koomast välja!"

Eilset hommikut alustasin hea uudisega sellest, et Žoriku skulptuuri valmimisel sai ületatud järgmine verstapost. Tänane uudis on ka hea, sest eile õhtul Loomade Kiirabi Kliinikus käies arvasin, et legendaarse hulkurkoera maine teekond saab seekord tõesti loomulikul viisil otsa. 

Lootust palju polnud, aga Žorik tõestas taas, et on vintske sell ja ka seda, et tema eluiha on igati legendi vääriline. Loomulikult olid talle kaasaegne veterinaaria koos õppinud loomaarstidega kõvasti toeks. Muidu oleks vast "kööga" olnud.

5. september 2020

"Vaata ja veendu ise! Žoriku skulptuur on päris elutruu"

"Püsime graafikus ja võid välja hõigata küll, et 4.oktoobril, ülemaailmsel loomade päeval saab rahvas Žoriku kuju avamisele tulla", on skulptor Kain Rezin optimistlik.

Igaks juhuks veel ei kuuluta, sest kõik on võimalik alates punavägede sissetungist kuni maavärinani välja. Skulptuur ise hakkab aga juba looma ja kui eelmine kord näitasin suvalist koerakuju, et te proportsioonidest aimu saaksite, siis sedapuhku saan näidata juba seda loomingut, mis Arsenali-keskuse esist ühel heal päeval ehtima hakkab.