"Tahaks elada vabalt nagu lind! Liuelda-lennelda ja kõike ülalt näha. Tahaks elada nagu lind, sest lindudel on piiramatu vabadus ja neil pole mingit muret!", mõtlevad nii mõnedki inimesed.
Aga päris nii see mõistagi pole, sest linnukesel on muresid kuhjaga ja seda juba varasest titeeast saadik. Ei usu?
Aga uskuge ikka ja iga linnulapse põhimure on tühi kõht ja see on tühi kogu aeg. Kes linnupoegi pintsettidega toitnud, teavad, et pisikeste sulekerade eest hoolitsemine on üks ilge jant ja vaevanägemine tegelikult.
Teine väga suur mure on mõistagi see, et keegi pesa üles ei leiaks ja neid koos õdede-vendadega nahka ei pistaks. Ja looduslikke vaenlasi on linnupoegadel oi-oi kui palju! Loomulikult tahavad nad rohkem emme juures olla ja seda, et ilm jahedaks ei keeraks ning nad kringliks ei külmuks.
See on alles murede algus ja suured probleemid algavad alles siis kui pesadest maapinnale laskutakse. Kas tiivad kannavad? Peaasi, et naabrikõuts mind ei märkaks! Suured-suured inimesed tahavad vägisi laiaks astuda ja ei märka kui ma maapinnal ringi ukerdan. Issand halasta, mind tullakse päästma ja taritakse oma koju ning hakatakse igasugu jamaga toitma. Appi! Kes mind päästaks PÄÄSTJATE käest?
Looduses on praegu kena aeg, sest ilmavalgust näeb paljude tegelaste uus põlvkond. Samas see kena aeg on ka väga verine ja julm aeg, sest laud on ju kaetud. Oravad tuuseldavad linnupesades, varesed-kajakad hakivad linnu-ja oravapoegi! Toonekurg, ohh see meie ilus ja tore toonekurg on tegelikult räige jõhkard, kes ainsama nokahoobiga purustab nii rebase- kui jänesepoja pea. Räige värk, aga nii on need asjad juba looduses sätitud, et kõik söövad kõiki ja ainult kõvemad vennikesed jäävad ellu.
"Tahaksin elada vabalt nagu lind, sest linnukesel pole muret!"
"Ahh, olge nüüd ja tühja te tahate sellist elu, sest linnukesel on muresid sama palju kui inimloomal ja vat et rohkemgi!"
