"Kiirkaalulangetus"

Käisin täna kaalu peal ja aparaat lõi kellad põhja – 110 kg! Õnneks koos riietega, aga naiskal oli ikkagi kiun lahti – Issver kui paks, süda läheb rasva, kolesterool on kõrge jne. Nüüd lähed dieedile ja hakkad hapuoblikaid sööma!

Seda ei saa küll sündida lasta ja võtsin kasutusele radikaalsed meetmed. Algatuseks läksin pellerisse ja klõmm miinus 4 kilo kohe kirjas. Siis ajasin juuksed maha ja klõmm 1,2 kilo langes kui tellitult. Juustega oli nagunii see jama, et ma ei pesnud oma pead täisõbraliku šampooniga ja see mõistagi ajas mu kolleegid loomakaitsjad väga tigedaks.

"Issand jumal! Kuhu see kõlbab? Liidu juht piinab täisid! Ka neil on tunded!"

Nüüd on vähemalt see tüliallikas vähem.

Midagi peaks nagu kaalulangetamise nimele veel maha võtma. Kaalusin kastreerimist, sest naiska arust olevat see viimasel ajal mul absoluutselt üleliigne ja mitte kasutuses. Las vigurvänt siiski veel jääda.

Aga parem käsi teeb ju ligi aasta juba haiget ja võtaks siis ühtlasi ka selle maha. Mõeldud tehtud ja homme on opp. Hoidke siis varbaid ja pöidlaid, et ikka õige käsi maha võetakse, mitte terve!

Ega need radikaalsed meetmed siis hädaldamist lõpeta – naine on nüüd tige, et ma kiilakas olen. Kaitseministeerium toriseb, et kätt ei tohi maha võtta, sest siis ma ei saa ohvitseridele au anda. Tee kuidas teed, ikka on halvasti! Mnjah, nina nokkida ei saa küll ja see on tõesti pahasti. Säh mulle – juba kiunun ise ka!

PS!. Ärge mu lehvivate lokkide pärast muretsege, need on lihtsalt vanad pildid!