"Heiki, ma olen su Lehtse koera postitusi ehk appihüüdeid jälginud juba kuu aega. Pärast tänast video vaatamist sai mõõt täis! Mul sellest kutsast nii kahju! Teeme telesse loo ja aitame seda koera!"
"Ma Kertu Jukkumiga tegin loo möödunud suvel, aga see pole minu teada siiani TV3 eetris olnud, sest loomateema on JAMA! Lisaks on mõnedel toimetajatel nn "valneriprobleem" ning niisama tühja ei viitsi enam trampida kui sellest tolku pole!"
"Ära pane tähele ja mul pole sinuga mingit probleemi! Pole kunagi olnud ja päästame nüüd selle koera ära!""Õukei ja peame sidet kes kus parasjagu on! Kohe pole vaja Lehtsesse tormata, sest tädi läks hommikul üksi rongile ja pole veel tagasi tulnud. Ma lasen pollarisse uue avalduse ära saata ja saadan koopia, ülejäänud materjalid ning videod sulle. Tõmbame sae käima ja hakkame rokkima!"
Nii see päev kulges ja koju jõudsime naiskaga alles veerand kümme ning täpselt kell 21.21 asusime juba hommikust sööma. Rõhk sõnal juba!
Ometigi on hing rahul, sest Hallike sai päästetud ja ka esimene arstivisiit on juba selja taga. Täna sai ta ainult valuvaigisteid ja liigeserohtu. Kolmapäeval toimub juba põhjalik uuring. Esialgne hinnang ja kompamine annavad lootust, et kasvajat pole. Annaks jumalad!
Asi puudutas väga paljusid inimesi ning taolist toetuse, abipakkumiste ja kirjadelaviini pole ma veel kümne aasta jooksul varem saanud. Väga liigutav ja suur aitäh, sest üle jupi aja tundsin, et ehk äkki ei trambigi ma niisama tühja!
Hallike jõuab ka meie põhjanaabrite leheveergudele ja "Iltalehti'le" sai intekas antud veel hilisõhtul. Kurb muidugi, et me sellise saamatu riigi mulje jätame, aga midagi pole parata ....
Päev lõppes aga ülimalt meeldiva telefonikõnega:
"Me elame Tartus ja tahame Hallikesele elupäevade lõpuni kodu pakkuda. Me elasime
sellele loole kogu päeva jooksul kaasa ja tahame teda hoida ja armastada ........"
Tänusõnad kõigile asjaosalistele ning tänase päeva lühikokkuvõtet saate ilmselt lugeda juba hommikuses "Heiksi blogis"
Õhtul tasub aga vaadata "Seitsmeseid", sest Katrin Lust virutab kogu traagilise ja absurdse sündmustejada teie elutubadesse ilustamata laiali. Vaadake siis ja mõelge ikka kaasa.
Asi puudutas väga paljusid inimesi ning taolist toetuse, abipakkumiste ja kirjadelaviini pole ma veel kümne aasta jooksul varem saanud. Väga liigutav ja suur aitäh, sest üle jupi aja tundsin, et ehk äkki ei trambigi ma niisama tühja!
Hallike jõuab ka meie põhjanaabrite leheveergudele ja "Iltalehti'le" sai intekas antud veel hilisõhtul. Kurb muidugi, et me sellise saamatu riigi mulje jätame, aga midagi pole parata ....
Päev lõppes aga ülimalt meeldiva telefonikõnega:
"Me elame Tartus ja tahame Hallikesele elupäevade lõpuni kodu pakkuda. Me elasime
Tänusõnad kõigile asjaosalistele ning tänase päeva lühikokkuvõtet saate ilmselt lugeda juba hommikuses "Heiksi blogis"
Õhtul tasub aga vaadata "Seitsmeseid", sest Katrin Lust virutab kogu traagilise ja absurdse sündmustejada teie elutubadesse ilustamata laiali. Vaadake siis ja mõelge ikka kaasa.
Mina tänan!
