Ega ma saa siis kehvem olla ja kuulutan ka ennast käesolevast hetkest vägevaks veteraniks, kes kuulirahe all roomas ning eluga riskis. Ilusat päeva mulle!
1084-86 polaarjoone taga, -43 kraadi pakast, üle 80 % polgu koosseisust olid tšurkad, ülejäänud venelased või "ohholid". Ei ühtegi eestlast, lätlast ega leedukat esimesel poolaastal vaid mina olingi ainuke "fašist", kelle kallal siis võeti. Kümned ja kümned kaklused ja ega ma vastu suurt saanud - raisad tulid ju kambakesi! Nämma! Järgmise "prizõviga" tuli juba natuke "pribalte" juurde, Priit Pullerits nende seas.
"Ohh äge! Nüüd tuli rusikajõudu juurde ja küll me veel näitame!"
Tühjagi me näitasime, sest esiteks oli meid julmalt vähem. Teiseks sattusid ka üsna arad vennikesed sinna tulema ja need hoidsid reeglina eemale kui madinaks läks! Eestist saabunud venelased olid aga hoopis teisest puust ja panid "zemljakiga" alati seljad kokku! Suhtlesime hiljem "grazdankas" veel pikalt ja nendega sai alati arvestada.
"Sa ei saa praegu tööle minna ja sul on seda raha vaja. Kui meil häda käes, siis aitad sina ....."
Fantastilised sõbrad, suurepärased inimesed. Paraku üheksakümnendad ei hellitanud ja ära tapeti nemadki! Arturile antud lubadus jälgida ta poja käekäiku ja hoolitseda, on tänini täitmata, sest ta abikaasa kadus koos lapsega teadmata suunas. Ei olnud nad pätid vaid üritasid baari pidamise ja videokassetide laenutamisega Lasnamäel äri ajada. "Katuserahade" maksmisest keeldumine sai toona saatuslikuks. Olid ikka ajad ja see kõik toimus suhteliselt üsna hiljuti ju!
Kui aasta teenitud sai, siis läks aga rahulikuks. Liiga rahulikuks, sest ajasin seal mingid asjad korda ja päästsin ühe ohvitseri naha ning pärast seda olin justkui väljaspool "seadust ja ustaavi." Ärkasin ja käisin millal ja kus tahtsin. Täielik ajaraisk, sest ega ma seal eriti midagi juurde õppinud.
Aga ega seal eriti kuskil käia olnudki ja polgul polnud isegi aeda ümber - tahad minna, siis mine, esimene asustatud punkt oli 200 km kaugusel, oma viga kui leelet tõmbad ja ää külmud ......
Aga mööda metsi ma ikka kondasin ja loodus oli muidugi koos virmaliste, polaarpäeva ja -ööga, järvede ja mägedega vägev. Väga vägev!
Isegi korra tuli juulikuus lund, aga ega see maha jäänud ja poolest päevast oli sulanud kõik! Sealse puutumatu loodusega on palju häid mälestusi ja ainuüksi sellepärast võiks sinna Jumala poolt hüljatud Kandalakša oblasti Allakurti külla veel tagasi minna .......
Päris veteranide ees mõistagi müts maha ja mingu teil hästi!
Aga ega seal eriti kuskil käia olnudki ja polgul polnud isegi aeda ümber - tahad minna, siis mine, esimene asustatud punkt oli 200 km kaugusel, oma viga kui leelet tõmbad ja ää külmud ......
Aga mööda metsi ma ikka kondasin ja loodus oli muidugi koos virmaliste, polaarpäeva ja -ööga, järvede ja mägedega vägev. Väga vägev!
Isegi korra tuli juulikuus lund, aga ega see maha jäänud ja poolest päevast oli sulanud kõik! Sealse puutumatu loodusega on palju häid mälestusi ja ainuüksi sellepärast võiks sinna Jumala poolt hüljatud Kandalakša oblasti Allakurti külla veel tagasi minna .......
Päris veteranide ees mõistagi müts maha ja mingu teil hästi!
