29 aprill 2017

„Punakuubne hulkurkass soovib päriskoju!“

Kui eelmises blogiloos otsisin kodu oma peremeest leinavale Frodole, siis sedapuhku sooviksin koju aidata ka ühe vahva hulkurkassi. Ei mingit liikidel vahet tegemist ja võrdne kohtlemine eelkõige! Eks ole?

Kui Frodol oli kodu olemas, siis sellel kassikesel pole seda teps mitte olnud. Võibolla oli ka, aga kevadel võetud kiisulaps jäeti sügisel lihtsalt saatuse hoolde.

Eestis on see ju nii tavaline! Tegelikult pole antud juhul tegu mingi erandliku looga, sest rumal, südametu ja hoolimatu ühiskond suudab „toota“ üleliigseid kasse-koeri lausa tuhandete kaupa, sest steriliseerimise peale juba rahanatukest kulutama ei hakata! 

Eesti riik ei suuda aga loomahülgajaid tuvastada, sest üleüldist kiipimiskohustust pole ja tegelikult pole õiget registritki, mille abil saaks julmurid tuvastada.

„Palju õnne Teile riigi eesotsas istuvad tainapead ja kulutagem siis aastas sadutuhandeid eurosid hulkuvate loomade püüdmise, hukkamise ja utiliseerimise peale! Ega selle papiga pole ju tõesti miskit muud peale hakata!“

Punakarvne kiisu jäi silma Keila-Joal elavale noorukesele Piretile:

„Hei, Heiki! Kuule, kes või kus kassidega tegeleb? Meil siin juba paar aastat üks hulkuv kass, kes toitub prügikastidest. Inimesed on marutigedad ja kardan, et loomake mürgitatakse lihtsalt ära!

Ta on muidu hästi tore, aga pelglik ning kätte ei anna. Alalõuaga või suus on ka vist mingi viga. Kuidas talle abi saada? Mind ta juba natuke usaldab, sest olen talle halastusest süüa pannud ning ehk saan ta isegi varsti kätte. Aga kuhu ta panna? Ma nii tahan, et ellu jääks ja kodu leiaks!“


Ega abirohtu pole minulgi ja saan kaasa aidata vaid nende üleliigsete loomade kuulutuste avaldamisega. Loomakaitse Liidu hoole all on praegu 28 kassi ja see on ka see piir, millest praegu üle minna ei suuda - rohkem lihtsalt sinna kuurilobudikku ja meie hoiukodudesse ei mahu! 

Sestap loodan väga, et see kass kellegile meeldib ja ta soovib näguripäevi näinud loomakesele paremat tulevikku pakkuda. Ühendust palun võtta Kaija Paalbergiga, kes on meie „kassimamma“ ja tänu temale on terveks ravitud ja uutesse kodudesse saanud kümned ja kümned kui mitte isegi sajad hiirekuningad.

Lisaks ootab Eestimaa Loomakaitse Liit kõikjalt üle riigi nende inimeste kontakte, kes on valmis kassidele ajutist hoiukodu pakkuma. Täna on meil juba üle kümne hoiukodu pakkuja, aga nagu juba mainitud, siis jääb väheks, sest ühiskond suudab igal aastal toota väga-väga palju üleliigseid loomi ning eelkõige käibki see just kiisude-miisude kohta!

Sellele kiisukesele, aga ka hoiukodude pakkumissoovid ja lisaküsimused palun edastada nagu juba mainitud Kaija Paalberg'ile – 53 463 593 , kaija@loomakaitse.eu

Mina tänan!