„Kuradi linnud ei lase elada! Kas ma pean nüüd kõik rahad korstnasse kirjutama mingi kajakarajaka pärast? Töömehed ja tellingud puha tellitud! Katus tahab vahetamist!“
Selliseid kirumisi võib juba kuu-paari pärast kuulda kui mõnel tüübil ehitustööd seisma pannakse. Ometigi saaks seda vältida ja õige aeg on selleks just praegu – koristage katused ja nende alused prahist, toppige fassaadis olevad augud kinni, et linnud sinna pesitsema ei pääseks. Pärast on hilja ja nii pääsete peavalust ning hoiate raha kokku.Te võite muidugi ka riskida ja linnud ära tappa! Eestis on kombeks pahatihti just nii teha. Aga kas te ikka tahate neid mune lõhkuda või väikeseid sulekerasid lihtsalt katuselt alla visata.
„Oi-oi-oi, nii kahju, aga nad ise kukkusid!
Kukkusid nad jeee, aga olge inimesed ja hinnakem ka nende õigust elule. Mida te ise teeksite kui näiteks inimesest suurem ja targem liik kukuks teie oma lapsi aknast välja pilduma, sest nad jäävad lihtsalt ette? Üsna räme võrdlus, aga nii ta on.
„Valner tule kohe ja vii mu rõdult tuvi ära! Kõik kohad on juba sitta täis! Pesas on munad.“
Aga vat ei tule ja vat ei vii, sest pesitsusajal on lindude segamine keelatud! Ei taha enda rõdule tuvide sünnitusmaja? Siis hop-hop-hop harja järele ja korista oma rõdu prahist ning ära lase lindudel sinna pesa teha. Nii lihtne see ongi! Hiljem pole vaja karjuda nagu siga aia vahel, et lindudel on Eesti Vabariigis suuremad õigused kui inimestel ja loomakaitsjad võiksid endid põlema panna! Kõik on su enda kätes!
"Appi linnud piketeerivad ja ründavad! Lapsed on suures ohus! Nad nokivad neil silmad peast või tapavad üldse ära!"
Muidugi ründavad. Ja muidugi kaitsevad oma võsukesi! Ja õieti teevad! Ise kaitsete ju omi lapsi ka! Ei taha sellist jama? Vat siis koristage praht ära ja ärge laske lindudel pesa teha! Pärast on juba hilja vinguda ja abi nuruda! Mitte keegi ei tule teile appi! Ei tohigi tulla!
Mõistagi põletatakse kevaditi ka kulu. See tähendab aga kindlat lõppu paljudele seal sees elavatele tegelastele. Äkki leiate siiski mingi muu mooduse kuidas talve jooksul kogunenud prahist ja eelmise aasta rohujäänustest lahti saada.
Kenat kevadet kõigile ja olgem siis mõistvad ning elagem ise ning laskem ka teistel tegelastel elada!
