“Issake kui halvasti on lood! Vaesed kiisud-miisud jne bla-bla-bla ....!”
Mina nägin aga kohe ka kogu selle jandi head külge – pr. Niina-Inessa elab küll aastaid Alliklepal, sotsiaalkorter on tal aga Tallinnas. Tahan ka! Sestap kirjutasingi linnavalitsusele vastava palvekirjakese. Loomakaitse Liidule küsisin kortereid ka kiisude tarbeks ja siin nad ei saa nüüd küll keelduda, sest pärast mitmeid tuhandeid Tallinna vanas varjupaigas hukatud kiisusid, on neil lausa moraalne kohustus need elamispinnad ilma pikema jututa anda:“Lp Tallinna Linnavalitsus,
Pöördun Teie poole seoses oma vabatahtliku tegevusega Eestimaa Loomakaitse Liidus ja nimelt Alliklepa kassikoloonia likvideerimisel on mulle saanud teatavaks, et kodanik Niina Inessa Stepanova viibib enamuse ajast või praktiliselt elabki juba aastaid Harjumaal, Padise vallas Alliklepa külas asuva vana pioneerilaagri territooriumil, kuhu ta kogus kokku massiliselt kasse. Mõistagi ta nende heaolu ja sobivat tervislikku seisundit tagada ei suutnud ning kontrollimatult paljunevad kassid on haiged. Täna saan väita, et tegemist on lausa Eesti ajaloo suurima, sajapealise kassikolooniaga.
Samas on mulle teadaolevalt antud Niina Inessa Stepanova kasutusse linna poolt ka munitsipaalkorter asukohaga Tallinnas Meeliku 24/4 – XXX. ELL vabatahtlik käis selles korteris mõned nädalad tagasi ja tema sõnul korter haises kasside väljaheidete järele ning oli sanitaarses mõttes halvas olukorras. Ilmselt on ka seal viibinud siis palju kasse. Vaesed naabrid, aga siit ka minu esimene küsimus. Kas te üleüldse kontrollite neid korterid või teevad üürnikud seal just seda mida ise tahavad? Peavad näiteks 20 kassi?
Täna elame olukorras, kus sotsiaal- või munitsipaalkorterit ootavad Tallinnas väidetavalt tuhanded korterit reaalselt vajavad elanikud. Nii kirjutatakse. Aga tundub, et tegemist on siiski järjekordse pahatahtliku ajakirjandusliku liialdusega ja linnal munitsipaalkortereid jagub.
Seega teen ettepaneku eraldada ka mulle, kui põlisele pealinlasele 3 (kolm) munitsipaal- või sotsiaalkorterit erinevates linnaosades. See on vajalik selleks, et ma tunneks end ikka pealinlase, mitte tühipalja nõmmeka või mustamäelasena. Loomulikult saaksin ma niimoodi ka parema ülevaate erinevates linnaosades valitsevatest probleemidest ning parandamatu vabatahtliku ja Tallinna patrioodina panustaksin nende lahendamisesse.
Eestimaa Loomakaitse Liidule ma paluksin eraldada aga 5 (viis) munitsipaal- või sotsiaalkorterit kasside hoiukodudeks. Soovitavalt võiksid need samuti asuda erinevates linnaosades, et saaksime tulevikus veelgi efektiivsemalt lahendada pealinna hulkuvate kiisude probleemi.” Positiivset tagasisidet ja munitsipaalkortereid oodates,
Heiki Valner
Tallinna linna elanik, Eestimaa Loomakaitse Liidu juht ja suur-suur kassisõber
