Siis trampis mu otsas kuniks põhust välja pugesin. Kell oli veel üsna napp. Nõps oli ka häälekas, aga voodisse ta ei jõua enam hüpata. Vaid mõned korrad on seda teinud.
Lasin nad siis kohe õue ka. Siin turvaline ja hommikul vaikne. Kondasid oma pool tundi rannas ringi.
Öösel tuli veel üks camper. Neil ka koer. Noored muudkui suudlevad. Mees krabab kanni. Õnnelikud. Issand kui jube!
Vaatan merd ja see on tõesti sinisest sinisem. Vaatan ka päikest ja imestan miks ta küll seal on? Pidi ju tõusma hoopis teisest kohast nagu arvasin? Tuleb soe päev. Juba praegu on palav. Nõps kurjustab, et miks ta karv on maha ajamata, aga lubab hammustada kui seda tegema hakkan.
No ma siis ei aja. Lubas loomakaitsesse helistada. Olgu siis nii, aga memm vist unustas, et mul on seal käpp sees.
