Nii kuum on tunne!

Pool 5 on kell õhtul. Hakkab hellitama ja kõigest 28 kraadi näitab. Linnas majade vahel tõusis 33-ni. Minu jaoks üliväga "too much," aga see kraad siin tundub palju leebem kui kodus.

Pakasega sama lugu, miinus 43 kraadi, mida polaarjoone taga kogesin, on nagu Eesti 25, aga rämedalt vastik ikka. Niiskus. Ei muud.

Imelik ilm siin Hispaanias. Täna päike pilve taga. Praegu polegi teist üldse näha, aga selline palavus. Eile aga nii vali meretuul, et lausa jahe hakkas. Panin suisa pika pesu selga, sest ust sulgeda ei tahtnud. Siis tuli selline totaalne udu laksust, et ninaotsagi ei näinud, aga paari tunni pärast kadus nagu lubadus igavesti armastada.

Kolisime täna Valenciale veel lähemale. Sama rand, oma 50 või 500 kiltsi pikk kuni Prantsusmaani välja. Põhimõtteliselt oleme ikka Valencias, aga kas tegu on Mustamäe või Sauega? Tõesti ei tea? Üks "Generalitat Valenciana" kõik.

Tahtsin koertele käppade alla ja lesimiseks muru. Sain. Kui homme taas merelt puhuma hakkab, siis kolime mõistagi loodusliku künka varju tagasi. Siin aga puhta lage ja merele valla. Täna parim koht.

Olin Portugalis hämmingus kui palju on ookeani ääres võimalusi nö metsikult "hullude koertega" turvaliselt peatuda. Pean tõdema, et Hispaanias on neid kohti veel rohkem. Suurem maa ja pole siin ka ookeani, aga ikkagi! Eestis palju raskem.

Ahjaa, Ruts läks ka lolliks ehk võttis vist Hispaania söömiskombed omaks. Ja nimelt tuleb üle Nõpsi ja läbi minu ning läheb söögikausi juurde. Võtab suutäie ja läheb taas läbi minu ja üle Nõpsiku õue mäluma. Jube tüütu. Ja nii oma 20 korda järjest.

Kuidas "tahan saata Ruudi kombinaati" Hispaania keeles kõlaks?