Mees jõudis koju

Loomulikult mitte päriskoju, sest tean väga täpselt, kus mu kodu ja rahvas on. Ometigi jõudsin selisesse kohta, kus hing on rahul. On hunnik eeltingimusi, mis peavad nõudmistele vastama. 

Need on praegu täidetud, kuigi mitte kõik ja suurim neist on pesemisvajadus. Poogen ja võtan homme kasvõi hotellitoa või ujula pileti ja ka see mure saab murtud.

Hispaania on mulle võõras, aga kohanen, kuigi olen siin varasemalt olnud. Muide, täna sain tuttavaks ka täitsa päris esimese senjoriitaga ning seda otse tänaval. Siin vist väga nii ei tehta?
Mul on veel palju eelarvumisi selle rahva suhtes alates üleolevast suurrahva mentaliteedist ja julmusest, aga nad lammutavad seda igapäeva tavasuhtluses korralikult.

Delfi Helen vaimustub Madriidist. Mina mitte.

"Too big! Too much for me!"

Teadsin Toledot vaid automargi järgi. Helen kihutas takka, et mine. Tänud selle eest. Don Quijote kodukas. Ilmselt mu esiisa, sest ühed napakad oleme mõlemad, kes võitlevad kurat teab, mille eest. Uurin juuri.

Vanem poiss päris minult ajaloohuvi. Tean, et tahad praegu siin olla. Oma viga ja polnud vaja Vietnami "lahkete plikside" peale omi sääste kulutada. Nali.

Vanalinn koos kindluse ja lossidega ootavad avastamist. Seda jätkub vähemalt nädalaks.
Peatume jõe ääres, loodusliku pargi serval. Koertel hea ja homme lähen vanalinna avastama. Ehk leian peidetud kullagi?

Vesi ja ajalugu ja vabadus. Kõik on siin olemas. Ankur vette. Ja raadios on Rock FM. Let's rock! Mees läeb täna esimest korda linna peale koerte pärast muretsemata. Raadiumist tulebki just AC/DC Thunderstuck. Igati hea algus.