No on ilus loom! Ei suuda teps mitte oma vaimustust varjata! Paljud pole seda meelt, aga see mind ei takista.
Ja väga toredad inimesed andsid temast teada. Vaimustun taas, et sel "näilise hoolivuse ja veebis targutajate" kuldajastul meie seas ka sellised inimesed jätkuvalt elavad, kes ei pea paljuks oma kallist aega raisata ja füüsiliselt aidata.
Mis juhtus? See, mis ikka! Hämar maantee ja auto ja metsloom ja otsasõit. Juht lahkus pidurdamata. Pohhui! Tagaliikunud masin jäi seisma ning seal istunud mees ja naine toimetasid vigastatud rebasejütsi maanteepervele, et rohkem otsa ei sõidetaks. Helistasid gängile ja jäid ootama. Terve tunni ootasid kuniks teada sain ja kohale sõitsin.
"Vabandan, et nii hilja jõudsin - see vabatahtlik värk on üks paras pask ja eriti just õhtul. Ega ma nädalavahetustel peale kaheksat ka toru väga võta. Läksin oma koertega põllule ja aint seetõttu vastasin. Vabandan veelkord. Siiralt, sest kohati venime nagu teod!"
"Peaasi, et tulite. Me ei saanud teda niimoodi jätta ja oleksime kasvõi hommikuni oodanud. Tahtis vahepeal metsa roomata, aga me ei lasknud - pimedast metsast poleks teda enam leidnud ja seal ta oleks siis valudes surnud", räägib vene naine pisaraid kuivatades.
"Kui kassiga lõpetate, siis kohe võtke rebane ette! Ja ei mingeid närviliste nutvate omanikega uusi loomi eelisjärjekorras! Gängi loomad olgu nad metsast või kodust, on sama tähtsad! Või hakkan ka nutma ja jalgu trampima?"
"Millal me enne nii oleme teinud?"
"Ärge ajage tagasi - ma akna tagant kogu aeg jälgin ja näen kõike pealt! Nali! Ärge sapsige."
"Kuidas temaga edasi?", pärib dr. Pulk.
"Tavaline - valuvaigisti, röntgen ja siis vaatame edasi. Kui luumurde pole, siis läheb raudselt hoiukodusse taastuma. Parasiiditõrje ja kärntõverohi kaasa. Kui on kondid katki, siis otsustame - äkki paneks hullu ja hakkaks metsloomade konte ka lappima? Vist ei ole siiski pooleks murdunud miskit - püüdis põgeneda ja jalad kandsid, toetas kenasti, kuigi tuikus. Peatraumaga see ka normaalne. Tehke ta korda! Ei muud, rohkem ma ei palugi!"
