"Karm õppetund! Koerakese käpp jäi eskalaatori vahele!"

Eile hilisõhtul täitus Tallinna sadama D-terminaal kileda koerakisaga, mis lihast ja luust läbi lõikas. Inimesed olid nagu inimesed ikka - mõned nutsid jõuetusest, teised filmisid, kolmandad astusid rahumeeli oma teed ega teinud suurt väljagi.

Mis siis juhtus? Juhtus see, mille peale ehk esmapilgul ei oskagi tulla - koerakäpp jäi eskalaatori vahele vahetult enne kui selle jooksva lindi pealt tuleb maha astuda.

Peremees Dimitri sai "liikuva trepi" kiiresti seisma, aga käpp oli kinni kut naelutatult ja koerake läks sellest aina rohkem närvi. Rapsis ja rabeles ning palju polnud puudu kui ta ümber oma telje keerutada üritades oleks jäseme üldse otsast ää kangutanud. Peremees püüdis teda rahustada, aga sai kohe Caesari hambaid tunda.

Sadama personal reageeris laitmatult, päästeamet tuli samuti hetkega ning lõhkus eskalaatori ära. Sadama inimesi see ei morjendanud.

"Tühja see eskalaator! Peaasi, et koer pääses. Kindlasti on käpaluumurd, sest ta niimoodi tiirutas ja rebis seda. See käis justkui ringiratast", lausus ilmselt öiste laevade vastuvõtmise eest vastutav naisterahvas. "Jube kogemus ja vaene koerake!"

Loomade Kiirabi Kliinikus võttis loomaaarst dr. Gleb Pakin erakorralise patsiendi kohe ette. Caesar oli juba üksjagu maha rahunenud ja piidles mind peremehe sülest värisedes. Tasapisi tegime sõprust ja silitamise ajal sai Gleb ka valu vaigistava süsti naha vahele susada.

"Need lindid on natuke ohtlikud ka. Miljon korda ei juhtu midagi, aga üks kord ikka ja nüüd oli see sinu koer. See käib eriti väikeste koerte kohta - küüned jäävad soonte vahele ja ongi pekkis. Karvastel kutsadel muidugi karvad, aga need tulevad ära. Kuidas sa küll seda ei teadnud?", pärisin Dimitrilt.

"Ta oli mul süles, aga panin liiga vara maha, Caesar astus sammu tagasi ja õnnetus oligi käes", selgitas peremees juhtunu tagamaid.

Imekombel luumurdusid õnneks polnud ja asi piirdus vaid lõikehaavadega, mis said Glebi poolt kinni õmmeldud. Lõpp hea, kõik hea. Me elame ajastul kui uued normid lausa välistavad iseseisva mõtlemise.

"Ettevaatust! Jää on libe! Ettevaatust! Mäest alla sõites hoog suureneb! Tähelepanu suplejad! Vee all ei saa hingata!", sildikesed aitavad mõttevõime hääbumisele ainult kaasa. Sestap kasutage palun aju ja püüdke asju ning võimalikke olukordi ette näha. Kõik tiirlevad-keerlevad-pöörlevad masinad on ja jäävad mingil määral alati ohtlikuks ning vahet pole kas eskalaatori lindi vahele jääb koerakese küüs või pisipõnni tennisepael.

See lugu lõppes hästi ja osaliste jaoks kerge ehmatusega. Kindlasti tulevikus Caesar enam eskalaatorile ei astu ning Dimitri ei lase sellel kunagi ka rohkem juhtuda. Võib-olla paneb sadam viis korda viiemeetrise hoiatussildi, aga mina soovitan teil olla tähelepanelikum ja kasutada omaenda aju! See on paganama kasulik tegevus teinekord!